c) 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC d) suved on soojad vihmased ja niisked e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2. Mille poolest Norra diagramm erineb teistest? a) Norras on sademete hulk kõrgem b) Temp. Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised
- keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad
jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jahedaks läinud H: On jah. Küll praegu tahaks midagi sooja juua. J: Ma keetsin just kakaod. Lähme joome tassikese H: Hea mõte! (lähevad jänese majja) Jutustaja: Väljas läks aga tuul valjemaks (tuule hääl) Hunt ja jänes läksid õue vaatama. H: Lund sajab J: Vahva, lähme lume sisse hullama Mirjami laul Lumehelbekeste tants Jutustaja: Mängu hoos ei pandud tähele, et kogu maa oli lumega kaetud. Seda nägid ka linnud. Linnud lendavad Linnud: Oi, oi maa on lumega kaetud, kust küll süüa saaks? Laul lindudest Lind: Siin on ju 1,2,3,4 piparkooki. Kas me tohime teid ära süüa? Pipargoogid: Ei , meie oleme teie jaoks liiga kõvad ja magusad. Me laulame teile. Laul Jutustaja: Lund aga sadas nii palju, et Hunt ei leidnud oma maja enam lume alt üles. Hundil hakkas külm. H: Oi kui külm mul on. Tahan kangesti sooja saada (läheb jänku ukse taha). H: kop-kop J: Kes seal on?
· Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile Mäe jalamil asub ebatavaline mets Aukigahara on populaarne
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elupaigad Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Gekosid esineb kogu maailmas, nad on kergestikohastuvad loomad ning inimesele ohtu ei kujuta. Enamuse gekode jaoks peitub oht nende looduskeskkonna hävimises. Toitumine Suurem osa gekodest on ööloomad, seetõttu suunduvad nad jahti pidama peaaegu eranditult öösiti. Gekod toituvad putukatest ,väikestest lindudest, hiirtest, sisalikkudest ja puuviljadest Paljunemine Sarnaselt teiste roomajatega on ka gekod munaspoegijad.
kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets
Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik arktilisele kliimavöötmele ja Lähis-Arktika osale. Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa. Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni -40°C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5°C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele
54 Vahelduv tugev uduvihm 55 Pidev tugev uduvihm 56 Kerge uduvihm, mis moodustab jäidet 57 Mõõdukas või tugev uduvihm, tekitab jäidet 58 Nõrk uduvihm koos vihmaga 59 Mõõdukas või tugev uduvihm koos vihmaga 60 Vahelduv nõrk vihm 61 Pidev nõrk vihm 62 Vahelduv mõõdukas vihm 63 Pidev mõõdukas vihm 64 Vahelduv tugev vihm 65 Pidev tugev vihm 66 Nõrk vihm, mis tekitab jäidet 67 Mõõdukas või tugev jäidet tekitav vihm 68 Nõrk vihm või uduvihm koos lumega 69 Mõõdukas või tugev vihm koos lumega 70 Vahelduv nõrk lumesadu 71 Pidev nõrk lumesadu 72 Vahelduv mõõdukas lumesadu 73 Pidev mõõdukas lumesadu 74 Vahelduv tugev lumesadu 75 Pidev tugev lumesadu 76 Jäänõelad 77 Teralumi 78 Üksikud lumehelbed 79 Jäävihm 80 Hoovihm, nõrk 81 Mõõdukas või tugev hoovihm 82 Äge hoovihm 83 Nõrk hoovihm koos lumega e. nõrk märg hooglumi
okaspuumetsadesse. Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel. Skandinaavias elutseb valgejänes mitmekesistel taigaaladel aasta läbi. Alpides elutsevad valgejänesed kõrgemal mägedes, ülemisel metspiiril, mägimändidega kaetud aladel või alpiaasadel. Talveks laskuvad nad madalamatesse, vähema lumega piirkondadesse. Paljunemine Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agrevsiivseks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see asset aga maikuus. Jänese pojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena
sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelesi mustreid ja kujundeid Kilpvulkaan Taimestikloomastik Vulkaani tipuosas, üle 3500 m kasvab teide kannike Novembris kattub Teide vulkaani tipp lumega, mis sulab alles märtsisaprillis Kõrgemal kui 1500 m on temperatuur aasta ringi üsna madal ning sealne taimestik seetõttu ka kidur, põhiliselt võib seal kohata leetpõõsaid Madalamatel nõlvadel, 5001500 m kõrgusel kasvab unikaalse kooslusega mets, kus võib kohata loorberipuid , eukalüpte, sõnajalgu, kanaari Loomariigist elavad seal vaid jänesed ja sisalikud
Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsitakse täisõites taimedega põlde putukate intensiivse lendluse ajal põhjustab see putukatele ja mesilastele väga suurt kahju, mille koguulatust ja kahju on väga raske kindlaks määrata. Need mürkained võivad tuultest kantuna atmosfääri sattuda, ning seejärel aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. Arvestades meie rahvaarvu kiiret arengut ja põllumaade väljakurnamist on vaja meil tagada hea saagikus igal põllulapil. Tänu pestitsiidide kasutamisele saadakse parem saagiviljakus, sest selle toimel on vähem kahjureid, haiguseid ja umbrohte mis tõkestaksid taimel kasvamist. Minu arvates ei ole pestitsiidide kasutamine õigustatud.Tuleks leida alternatiive nagu näiteks
Harjutav tekst kokku- ja lahkukirjutamise kohta Ühenda kokkukirjutatavad sõnad kaarega või sidekriipsuga vastavalt vajadusele. 1. Meie kesk koolis õpib umbes kuus sada õpilast. 2. Lindude hirmutamiseks oli aias herne hirmutis. 3. Raud tee lei sõideta mootor rattaga, vaid hoopis rongiga. 4. Harilikult võtab siil kala kaitse abi nõud juba aegasti kasutusele. 5. Kohev lumi kate kaitseb maa panda külma eest. 6. Lumega kaetud maa pinna temperatuur on märksa kõrgem kui paljal, vingetele talve tuultele avatud pinnasel. 7. Ka tali spordi harrastajatele pakub lumi rõõmu. 8. Õhus on alati vee auru. 9. Metall raha kukkumisel kivi põrandale tekib metalne heli. 10. Maiad sööjad panid pann kookidele ohtralt maasika moosi. 11. Kas te teadsite, et Eesti rahvus linnuks on suitsu pääsuke? 12. Ette võtete ja äri tegevuse taas käivitamine aitaks neil piir kondadel kiiremini kriisist välja tulla. 13
õhuvoolud Aastaajad 4 aastaaega Kaks aastaaega Aastaajad vahelduvad 4 aastaaega (temperatuuri järgi) Taimkate okasmetsad tundra Maapind on kaetud jää ja lehtmetsad lumega, taimkate pea-aegu puudub
ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel. Halljänes Valgejänes PÕHIANDMED: Suurus. Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Valgejänese karv... · Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Selle valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. · Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Toitumine · Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju, kase, haavaoksad ja võrsed ning koor. Kasekoor Nisu Liblikõelised
Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Kõige suurem Eestis püütud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 2535 kilo asemel. Läti rekord on 44 kg, Siberis leidus ka kuni 50 kg kaalunud ilveseid. FAKTID Euraasia ilvesel on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad
sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi · Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati aastal 1909 · Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelisi mustreid ja kujundeid · Kilpvulkaan Taimestikloomastik · Vulkaani tipuosas, üle 3500 m kasvab vaid teide kannike · Novembris kattub Teide vulkaani tipp lumega, mis sulab alles märtsis aprillis · Kõrgemal kui 1500 meetrit on temperatuur aasta ringi üsna madal ning sealne taimestik seetõttu ka kidur, põhiliselt võib seal kohata leetpõõsaid · Madalamatel nõlvadel, 5001500 meetri kõrgusel kasvab unikaalse kooslusega mets, kus võib kohata nii loorberipuid, eukalüpte, sõnajalgu, kanaari mändi · Loomariigist elavad seal vaid jänesed ja sisalikud · Teide vulkaani jalamil asuv 1945
Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid
Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsades kasvavad taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab,
(varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Viktoriin 1. Millal on mardipäev? 2. Millal jooksid ringi mardisandid? 3. Missugune püha on mardipäev? 4. Missugused riided on martidel? Mis värvi? 5. Kes on mardiperes kõige tähtsam? 6. Millised tööd lõppesid sellel päeval? 7. Misugust õnne toovad mardid? 8. Missugune toit on mardipäeval?
GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma
1. Vulkaani kõrgus on 3776 (kolm tuhat seitse saada seitse kümmend kuus) meetrit, see on Jaapani kõrgeim tipp Selle läbimõõt on 505 (viis saada viis) meetrit ja sügavus on 200(kaks saada) meetrit. Fuji kraateri kuju on õige koonus. Ta meenutab lootose lille ja piirneb kaheksa servi, mida tuntakse Yaksudo-Fuyo ("kaheksa Fuji kroonlehed ") Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Fuji viimane vulkaanipurse toimus 1708. (tuhande seitsmesaja kaheksandal) aastal Kõige hävitavad Fuji pursked toimusid 800.(kaheksasaja), 864.(kaheksasaaja kuueküümne neljandal) ja 1707. (tuhande seitsmesaaja seitsmendal) aastatel. 2. Vulkaan asub Honshu(Honsju) saarel Jaapanis. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski
Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära
Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi haukuvat häält, emasloom ja tall suhtlevad omavahel piiksuvate häälitsustega. Kevadel võib looduses uitaja leida varjulises kohas lebava tähnilise metskitsetalle.
Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26 29 kraadi ja seal sajab igal pool rikkalikult. Paduvihma võib kallata paari tunni jooksul peale lõunat. Päeva suurimad temperatuurid 30 35 kraadini, mis on ideaalne puhkamiseks. Brasiilia 3. Turistidele võib olla ootamatu Brasiilia liiklus, kus kiiremal on eesõigus ja aeglased kannatavad selle all. Metsad on seal nii tihedad , et liikuda on seal vägagi raske. Kui meil Eestis on vahetevahel häda jää ja lumega, siis Brasiilias jäävad autod kinni liiva ja savimudasse. Ilmad on seal soojadja mõnusad. Seal on võimsad ja kaunid mererannad, mis on ideaalne puhkamiseks Eesti kliimast. 4. Brasiilia dzhungel on juba väga võimsaks ,,loodusobjektiks´´. Saab võtta erinevaid ekskursioone, kus teile tutvustatakse sealseid vaatamisväärsusi nt: Väljasõit lahtisel dzhiibil Tijuana troopilistesse
Õnneks sai ta terveks, kuid on ka jugtunuid, kus inimene on surma saanud. Olete kindlasti kuulnud, et Tallinnas kukkus Peterburi turistile jääkamakas pähe ja ta suri. Jääpurikate eemaldamine kuulub majaomaniku kohustuste hulka! On mitmeid firmasid, mis pakuvad seda teenust. See võib olla küll kallis, kuid võib päästa elusid. Minu sõnum on, ET OLGE ETTEVAATLIKUD TÄNAVATEL LIIKUTES. Jääpurikad pole ainukesed ohud talvisel tänaval. Ka lumega pihta saade võivad tagajärjed olla havlad. Seetõttu peavadki majaomanikud ka lume oma katustel rookima või ohu korral maja ohutuslintidega piirama. Just sellepäraste, et jääpurikas või lume kamakas, mis teile pähe võib kukkuda ei hüüa, et hüppa ruttu kõrvale. Minu isiklikud kogemused jääpurikate ja lumekamakatega on lõppenud õnneks õnnelikult. Minu maja trepi üleval paikneb katus , sealt vajus aegamööda alla suur lmekamakas.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Tervisesport noorsootöö osana Mäesuusatamine Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Mäesuusatamine · Sissejuhatus · Ajalugu · Võistlused · Spordiala tublimad (mehed, naised) · Eesti mäesuusatajad · Mäesuusakeskused · Suusavarustus Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused
harjumuseks. Inimene on sellega palju kokku puutunud ja see muutub iseenesest mõistetavaks ja tema jaoks tõepäraseks. Kui me näeme pidevalt mingit sündmust ja tagajärge, mis on omavahel 4 seotud, siis me eeldame, et ka tulevikus järgneb sellisele sündmusele antud tagajärg. Selline järelduste tegemise tendents on meile sisse kohandunud. Paljudel juhtudel teame, et kaks täiesti erinevat asja- leek ja kuum, lumi ja külm on omavahel ühendatud. Meie mõistus teab juba enne lumega kokkupuudet, et see on külm ja lund kätte võttes tunneksime oma käel külma. Kui me näeme leeki, ei pea me analüüsima, kas leeki käe panek teeks meile haiget vaid me automaatselt hoiame leegist eemale, kuna teame et see põletaks meie kätt. Sellised automaatsed käitumis ja mõtlemise mudelid on instinktid, millele me ei pea eriti mõtlema, me hoiame nendest eemale, et ellu jääda ja sellised reageering toimub iseenesest. Selline käitumine tuleneb sellest, et meile on
aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. OSOONIAUGUD, KASVUHOONEEFEKT
kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda inimestele ja kariloomadele head tervist. Näiteks tegid inimesed jüripäeval kukerpalli. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis ei tule neil seljavalu. Varahommikul pesid inimesed oma nägu kasemahla, allikavee või lumega. Inimesed arvasid, et kui varahommikul nende asjadega nägu pesta, siis näeb inimene kogu aeg ilus välja. Vanasti oli abielus naistel kombeks jüripäeval kõrtsis kokku saada ja pidutseda. Mehi sellel peol ei olnud. Jüripäeval keelatud Jüripäeval oli keelatud külla minna. Vanasti inimesed arvasid, et jüripäeval külaskäimine toob kahju kariloomadele, põllutöödele või inimese tervisele. Keelatud olid veel põllutööd, okste ja puude koju toomine.
Räägib sellest, kuidas põllud vohavad ning et elame mere ääres ja et see kohab ilusasti. Eesti taevas on sinine ning päike paistab soojasti. Kõik on Eesti eluga rahul. „Külm“ See räägib sellest, et idapoolt on oodata sõda(koit idast veripunane). Keegi ei tea, millal see tulla võib, ning ootavad hirmunult, lootes, et see ei jõuagi. „Ilus ta ei ole“ See räägib sellest, et talviti on Eestimaa ilus, kui kõik on lumega kaetud. Kuid kui lund ei ole, ei tundu see üldse nii ilus. „Puude all“ See räägib samamoodi nagu „Külm“, et oodata on sõda, kuid keegi ei tea millal see tulla võib. „Äraandja“ See räägib Kreeka sõjaolukorrast ning selle isamaast. See luuletus on natuke eriline, sest tavaliselt räägib ta Eestist, kuid selles luuletuses hoopis teisest riigist. „Päevavarjutus“ See räägib sellest, kuidas Eesti Venemaa võimu alt vabaks sai
Tekkis 2160. aastal e.Kr. Viimati purskas 1903 aastal. KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsioon. Hallikaspruun ainult põllumajanduslik maa, kust saak ei tõuse ülest pinnasest. Roosa Raie alad ja teised paljad alad, näidatud on ka triipudena mäel ojasi. . VÕRDLUS 1977. aastal oli põlluharimine mäe nõlvadel üsna suur, eriti PõhjaKorea poolel. Seega on 1999. aasta pildilt näha, et metsi raiutakse seal kandis tänapäeval vähem
Miks? Ei ole, kuulub keskmise soojuspidavusega materjalide klassi. 15. Millised on sambla kasutusvõimalused ehituses? Ajalooliselt kasutati sammalt täidislagede soojustamisel, varade tihtimisel ja teiste liitekohtade tihendamisel. Tänapäeval kasutatakse sammalt tihtimis- või soojustusmaterjalina ökoehitusel. 16. Mis on mätaskatus? Haljas-ehk mätaskatus kujutab endast olemasoleva või rajatava katusepinna katmist taimestikumatiga, raske, niiskena ja lumega kaalub tonne, vaja korralikke konstruktsioone ja korrapärast niitmist.
Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja talispordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalaskumises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, mis muidu oleks võtnud kõvasti aega ja jaksu. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina
· Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. · 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. 16 Kiirgusbilanss · Maa keskmine temperatuur on 15°C · Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne (Negatiivne talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud) · Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu 17 Kiirgusbilanss · Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi · Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest),
veekogusid. Paraku nägi Aison midagi sellist, mida ta varem näinud polnud. Kaugelt silmapiirilt oli võimalik näha lähenevat lumetormi. Kuningas ei osanud midagi arvata ega teha. Kogu tema kehast käis läbi suur värin, mistõttu ta selili kukkus ja suri. Inimesed ei osanud midagi lähenevast lumetormist arvata ning jäid nõutult seisma. Kahjuks oli lumetorm nii võimas, et hävitas kõik ettejääva ning kattis kogu mandri lumega. Hävitav lumetorm oli jumala Diana poolt, kes arvas, et inimesed peavad olema rahul sellega, mis neile antud on. Diana arust oli Aison liiga egoistlik ning leppimatu oma olukorraga, mistõttu otsustas ta kuningriigi elu lõpetada. Sellest saadik peale, on Maa lõunapoolsust ümbritsevat mandrit teatud Antarktise nime all. Antarktis on 98% kaetud jääga, ning on üks külmemaid paiku maailmas. Kuid tõde, mis tegelikult jää sinna mandrile tõi, teavad vähesed.
jahimatku ilma selleta, et peaks olem üle 12 tunni järjest merel ka üsna tuulevaikse ilma korral. Üle Eestimaa asub palju rohkete laugastega rabasid, mis on suurepärased jalgsimatkaks. Rabasse on soovitav minna juuli lõpus, kui on valminud paljud rabamarjad, ning sookail ja kanarbik lõhnavad kõige paremini. Jalgrattaga sõitmiseks sobivalt väikseid ja huvitavaid teid erinevatel maastikel leidub samuti rohkelt üle Eesti. Korraliku lumega talve korral on võimalik teha suusa- või räätsamatku. Matku liigitatakse nende raskusastme ja tüübi alusel. Eestis on võimalik korraldada kuni neljanda raskusastme matku. Enda sooritatud matkade määramine ja registreerimine on vajalik kui soovid saada tunnustust või asuda tööle matkandusega seotud alal. Matka edukaks sooritamiseks on vajalik korralikult läbi mõelda enda kaasa võetav varustus
1960. asta Squaw Velley´s (USA), sest seal ei olnud bobirada. Maailmameistrivõistlusi on korraldatud 1924. ja 1928. aastal (toimusid koos olümpiamängudega) ning järjepidevalt igal aastal neljabobidel alates 1930. aastast (välja arvatud 1933 ja 1940-1946) ja kahebobidel 1931. aastast (välja arvatud 1940-1946), kui võistlused jäid ära II maailmasõja tõttu. Bobirada Rada ehitatakse kivist, mullast ja puidust või valatakse betoonist, kaetakse lumega ja jäätatakse. Tänapäeval valmistatakse tehisjääradu. Külgseinte kõrgus on tavaliselt 0,5 m, kuid kurvides peab see ületama bobi trajektoori lae vähemalt 1 m võrra (julgestusala). Rada on keskmiselt 1500 m pikk ja 1,40 m lai, raja langus on 8-15% (lähte ja finisi kõrguste vahe keskmiselt 150 m). Rada peab sisaldama vähemalt ühe S-kujulise kaare, viraazi (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi).
Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Kahevõistluse alad jagunevad: individuaalne kahevõistlus, individuaalne sprintkahevõistlus, meeskondlik kahevõistlus, ühisstardiga kahevõistlus. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada
TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE. VAHEL ON METSAS SUUR SULA. PUUD HAKKAVAD TILKUMA JA VALGED LUMEMÜTSID KUKUVAD OKSTELT ALLA. KA KARU ÄRKAB ÜLES. TA UURIB JÄRELE, KAS KEVAD POLE ÄKKI ALANUD. KARU PISTAB NINA KOOPAST VÄLJA. TA VAATAB TALVIST METSA. SIIS HEIDAB TA JÄLLE PIKALI JA PÕÕNAB KEVADENI. 4 KUI LAUSE ON ÕIGE, TEE ¨ SISSE + ¨ TALVEKOOPAD ON METSA ÄÄRES.
X:6445639 Y:679796 B:58o6`54" L: 27o3`5" HÜDROELEKTRIJAAM & TAMM · Saesaare hüdroelektrijaama tamm täidab kahte ülesannet: *Veehoidla tekitamine hüdroelektrijaama varustamiseks veega. *Liikluse tagamine üle jõe · Hüdroelektrijaam valmis aastal 1952, selle omanik on AS Generaator. · Tammi koordinaadid: X:6445618 Y:679808 B:58o6`53" L: 27o3`6" TREPID... · Trepid on vanad, lagunenud ja viltu vajunud. · Vihma ja lumega on trepid libedad · Käsipuud on mõne koha peal viltu. LUSTIOONE PLATS · Lustioone plats oli endisaegadel mõisnike lustipiknike pidamise koht. Plats asub Väikese Taevaskoja vahetus läheduses. · Platsi koordinaadid: X:6445173 Y:679563 B:58o6`39" L: 27o3`49" JALAKÄIJATE SILD I · Lisaks Saesaare tammile on matkarajal kaks jalakäijate silda üle Ahja jõe. Esimene asub Lustioone platsi servas. · Silla koordinaadid: X:6445125 Y:679569
tõus niisketel ja märgadel muldadel seoses metsa hukuga suurte tormide tõttu. Lühikese aja jooksul kaob puurinne ja koos sellega lõpeb transpiratsioon puittaimede kaudu, mis omakorda põhjustab liigse aurumise teket. Oluliselt muutuvad ka valgustingimused, mis põhjustab varasemast erineva koosseisuga lopsaka taimkatte arenemist. Need kaks põhjust raskendavad metsa uuendamist ja uuenemist. Lumekahjustused võivad olla ulatuslikud rohke lumega talvedel okaspuunoorendikes, kus puud on pikad ja peenikesed. Märg raske lumi oma suure raskusega teeb siin ulatuslikke kahjustusi tüvede murdumisega võrades või võrade all. Paksu lumekatte korral on märjad mullad selle all külmumata ja paks lumi võib peeni pikki puid, eriti kuuski, pikali heita. Põlengu- ja põuajärgsed putukarüüsted tekivad tulest ja põuast nõrgestatud puudele, mis on heaks toidubaasiks just üraskiliikidele.
Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud. Suurtest ja väikestest lumepallidest ehitatud kindlus sai väga kena ja huvitav nagu lumememmed reas. Kõige pisemad meist tegelesid ka lumesõja ettevalmistamisega ja tegid valmis hulga lumepalle. Lumesõjas osalesid juba kõik jagatuna kahte võistkonda. Pärast lumesõja lõppu, suundus kogu seltskond sauna. Kõik olid läbimärjad kuid õnnelikud ja heas tujus talvemõnud toredas
peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MMvõistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Laskesuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas
Peremees Jaak sõitis Kati koduonni, et sealt tuua ka teised kõik sinna elama. Seda kuuldes oli Nipernaadi pisarateni liigutatud ja lahkus üksi kurvalt talust. Seeba kuninganna- Nipernaadi räägib, kes on ta tegelikult. Neljakümnendates mees, kes suitsetab ja joob palju ning 16 aastat abielus olnud Inriid Nipernaadiga. Nipernaadi naine oli tulnud teda otsima ning koju viima. Kevadel kuldnokkadega algab tema rännuaeg ja lõppeb siis kui maa on kaetud lumega. Nipernaadi lõpus kingib ka oma kandle Maretile, kes abiellub Jaanusega.
lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a
teinud on. Käitumis hinde alandamine ei ole piisav karistus neile,see ei kutsu neid korrale.Nad arvavad,et nii tohib ja teevad seda jälle.Ning mõtlevad,et nagunii midagi ei tehta,ainult käitumishinne läheb alla ja kellele see ikka korda läheb. Kui mina käisin algklassis sain tunda vaimset vägivalda.Suht iga päev kiusas mind keegi koolis.Ning talvel kui lumi oli maas,loopiti mind põhiliselt lumega näkku.Kodus ma sellest kellegile ei rääkinud,polnud julgust.Ning koolis ei võtnud ennem keegi midagi ette kui mu ema kooli helistas.Ühel päeval ei tahtnud ka mina kooli minna,kuna eelmisel päeval tehti mulle lumesõda.Siis ma rääkisin emale,mis koolis juhtus ning ema helistas kooli.Õpetaja palus kooli tulla ning tunni ajal rääkisime sellest.Poisid,kes mind kiusasid pidid andeks paluma ja neil alandati käitumishinnet.
* Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse > Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05.1940 > Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale > Inglismaa Peaministriks sai Winston Churchill * Nädalaga vallutati Holland > Mai lõpuks ka Belgia > Pariis langes 14.06 > Kasutati välksõja meetodit Dunkerque'i lahing ja päästeoperatsioon > 26.05<4.06
annaabi.ee 
