Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue ........................................
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? a) karjus b) laulis c) oigas 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per b) Sturkas c) Väikejõmm 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid b) kotikese kartuleid ja ube c) leiba 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" a) ...
KÄRBESTE JUMAL. LUGEMISKONTROLL 8.klass (raamat) 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda
docstxt/134919772957.txt
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud Peategelased: Meelik, Kaur, Kärt, Jürnas, Peeter, Riho, Leene-tädi. Kirjuta lühidalt raamatust. Lühidalt jutt: Riho pandi koduaresti,Peeter käis teda välja aitamas-võttis uksemati alt võtme ja lasi Riho välja.Enne sidusid nad Riho pea üleni sidemesse,et keegi Rihot ära ei tunneks.Nii said nad vabalt õues olla.Jürnas,Meelik,Kaur ja Kärt tegelesid pildistamisega.Ühe foto peal nägid nad kahtlast valget laiku ja arvasid,et tegu on UFOga.Kaur arvas,et seda peab uurima hakkama.Aga Jürnas ei saanud nendega tulla,sest ta onu oli palunud tal mesilasperet jälgida.Teised seadsid oma sammud aga metsa maasikale.Kärt oli hea maasikakoha leidnud.Aga kui nad sinna jõudsid,selgus,et maasikad on paari tunni jooksul kõik ära söödud.Nad arvasid,et tulnukad.Siis nägid nad Leeni-tädi,kes oma kadunud lehma otsis.Lapsed hakkasid teda otsimisel aitama,sest arvasid jälle,et tulnukad on lehma röövinud.Maasikaid oli...
Lugemis ülesanne variant 4 1. Nimeta viis nähtust, mis artikli autori arvates soodustavad depressiooni tekkimist. Põhjenda, millist neist peab ta kõige olulisemaks. 2. Mis on depressiooni ealised ja soolise iseärasused? Millist käitumist need võivad esile kutsuda? 3. Tee teksti põhjal kolm järeldust selle kohta, kuidas vältida depressiooni. Põhjenda, millist neist pead kõige olulisemaks 1. Artikli autori arvates on depressiooni tekkimise tegureid väga palju. Peamised põhjused on psühholoogilised traumad, kehalised haigused, pärilikkus, hormonaalsed muutused ja ületöötamine. Kõige olulisemaks põhjuseks peab autor aga inimeste vahelisi suhteid, sest halvad sotsiaalsed suhted mõjutavad meeleolu muutumist ning see soosib depressiooni tekkimist. 2. Depressiooni ealised iseärasused, ehk erinevate vanusegruppide iseärasused. Näiteks Lastel esineb meeleolu languse korral kõige enam just psühhosomaatilisi ja käitumuslikke häireid. Näiteks ...
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
· orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus-düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila 2011) 2.2. Düsleksia avaldumine Kergem düsleksia avaldub lugemisvigade ja -raskuste näol samuti ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamisel. Veel võib see avalduda peegellugemises ehk paremalt vasakule lugemises. Raskematel juhtudel ei suuda laps tervikut koostada isegi mitte kahe- ja kolmetähelistest
Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive http://et.wikipedia.org/wiki/Kõvaketas http://www.hinnavaatlus.ee/ http://www.seagate.com/docs/pdf/datasheet/disc/ds_cheetah_15k_5.pdf 12 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Lisa: Pilt 1 Kõvaketta osad Pilt 2 Lugemis ja kirjutus pea töö 13 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Pilt 3 Plaadid Pilt 4 Jumper 14
sellist nähtust ei eksisteeriks, siis tõenäoliselt oleks meil hetkel kasutusel teised (võimalik et mitte nii efektiivsed) tehnoloogiad andmete talletamiseks. Nagu me teame on magnetitel kaks poolust, on pluss poolus ja miinus poolus. Just seda omadust kasutatakse edukalt ära tänapäeva kõvaketaste puhul. Magnetite eri poolused kirjutatakse kõvakettale nullide ja ühtede jadana. Igal rakendusel, infohulgal ja -ühikul on oma kindel nullide ning ühtede järjekord. Andmete kirjutamis ja lugemis pea salvestab magnetilisele metall ketale, mis on üldjuhul valmistatud alumiinimumist (kuid võib olla ka klaasist), nullide ja ühtede jada. Andmed salvestatakse ringikujuliselt, mitte sektorite kaupa nagu mõned inimesed ekslikult arvavad. Kõvaketta koostisosad: ·Lugemis- ja kirjutamispea (ingl. k. Head). Vanematel seadmetel on need eraldiseisvatena. Loob kettale positiivselt ja nagetiivselt laetud piirkondi. Igal füüsilisel kettal on oma lugemis- ja kirjutamispea. ·Kontrolleri telg
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Sisukord Osad: Tiitelleht Diskett ja mälupulk........................................................................................................ 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Diskett........................................................................................................................ 4 1. 1 Ajalugu......................................................................................
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1 Taivo Vaine Kõvakettad Referaat Olustvere 2010 Sisukord Olustvere teenindus- ja maamajanduskool................................................................................. 1 PM1.............................................................................................................................................1 Taivo Vaine.................................................................................................................................1 Kõvakettad.................................................................................................................................. 1 Referaat....................................................................................................................................... 1 ...
Samuti puudub noortel viitsimist ja tahtmist lugeda kohustusliku kirjandust. Peamiseks põhjusest sellele on internet.Kuna kohustusliku raamatu sisukokkuvõtet on võimalik netis endale alla laadia ja loota sellepeale et hinne oleks vähemalt ,,3" . Samuti kasutades inetrneti jääb neile külge interneti keel ehk släng.Seda kasutatakse tavaliselt msn- is rääkides ning see võib tulla esile ka koolis kirjutades.Samuti tekkivad noortele lugemis harjumused kodust.Kui kodus vanemad ei loe raamatuid siis arvavad lapsed samuti, et ei pea seda tegema. Arvestades sellega, kui suur hulk tänapäeva noori kasutavad arvutid ja interneti siis on sellel omad tagajärjed.Paljud noored jäävad ilma sõnavarast ning piirduvad vähesega.Kõige hullem tagajärg on see,et noored ei oska enam lugeda raamatuid ning ei tunne eesti kirjanike ja nende teoseid.Seoses sellega võib lugemis oskus üldse ära kaduda.Samuti ei oska nad
definitsioonid ning kuidas võib düsleksia avalduda. Teine osa käsitleb düsleksia põhjuseid ning sealhulgas lähemalt ka pärilikkust. 3 1. DÜSLEKSIA MÕISTE, DEFINITSIOONID JA AVALDUMINE Mõiste Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus- düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila) Düsleksia sünonüümidna kasutatakse mõisteid: · Sõnapimedus · Primaarne lugemisvõimetus · Spetsiifiline arengudüsleksia · Spetsiifiline lugemisraskus Levinumad definitsioonid: · Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse häirumine,
Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester-kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Lugemis- ja kirjutamispead on kummagi poole jaoks. Kõvaketta kontroller paikneb tavaliselt kiirel PCI lokaalsiinil. Arvutile saab paigutada ka mitu kõvaketast. IDE kettad on oma soodsa hinna tõttu küllalt laialt levinud, aga suurte piirangutega). EIDE- standard (Enchanced IDE) tuleb toime kuni 7,8GB ja nelja kõvaketta või alternatiivse kettaseadmega. SCSI ja selle edasiarendused (SCSI-2, Wide-SCSI, Ultra-Wide-SCSI) on
Kõvaketta lugemispea mootor Timmo Liiva ja Toomas Raud 2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse? Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bit...
Mõiste "düsleksia" viitab raskustele info omandamisel ja töötlemisel, mis väljendub probleemides lugemisel, häälimisel ja kirjutamisel. Düsleksia olulisemate tunnuste kohta on erinevaid teoreetilisi käsitlusi; kõige sagedasem on selgitus, et düsleksiaga õpilasel on probleeme fonoloogilise arengu, visuaalse infotöötluse, töömälu ja infotöötlemise kiirusega. (erivajaduste teejuht) Düsleksia äratundmisel võib olla abi UK Dyslexia (2009) esitatud tunnustest, mis düsleksiaga lapsel võivad esineda. Käitumine • unistab või kipub oma maailma sulguma ‒ unustab kergesti eriti hiljuti juhtunu, ent võib hästi mäletada ammu juhtunud asju • tal on raske järgida korraga rohkem kui ühte töökorraldust • äärmuslikud meeleolud, on harva rahulik ja tasakaalukas ‒ puudulik ajataju • võib olla väga kangekaelne • võib olla vaikne, endassetõmbunud ja ärevil • ei armasta muutusi • esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti • ei kannat...
Loe läbi Kristiina Ehini luuletus ,,Pärast tormi" (luuletuskogu ,,Kaitseala", 2005) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste põlvede peale, inimesed peaks mõtlema ...
Lugemisoskus on üks olulisemaid alusoskuseid õppimisel, kirjaliku tekti abil saame efektiivselt suhelda- tekstidest olulist leida kui ka ennast väljendada Selleks , et mõista lugema õppimise olemust, tuleks kujundada sellest teatud ettekujutus, mis on lugemine ja mis on õppimine. Nii lugemise kui ka õppimise olemuse seletamiseks on maailmas loodud erinevatel aegadel vägagi erinevaid teooriaid ja meetodeid. Alljärgnevalt toongi välja mõningad lugemis teooriad ja lugema õpetamise meetodid. Nende meetodite abil saavad nii õpetajad kui ka lapsevanemad lapsi lugema õpetada. 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL 2.1.1 Küpsemisteooria Kahekümmnendal sajandil arvati, et laps omandab lugemis oskuse siis kui ta on jõudnud bioloogilise küpsemise kindlale vaimse vanuse tasemele. Intelligentsustestidega määrati kindlaks, kas laps oli lugema õppimiseks valmis. Arvatai ka, et vanematel ei olevat lapse lugema õppimisel mingit mõju. 2.1
lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema
Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused...................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut. Mõiste düsleksia tuleneb vanakreeka keelest - eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. ...
Kõvaketas Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. SCSI Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on liidesestandard andmete kandmiseks siini kaudu ühest seadmest teise. SCSI standardis on määratud võimalikud käsud, protokollid ning elektri- ja optikaliidesed. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Side IRT3930 ARVUTIVÕRKU JUURDEPÄÄS JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Laboratoorne töö nr.1 Aruanne Anneli Kaldamäe Triinu Hommuk LAP-31 Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka...
• Surve peaks peal olema • Lahedus: ei kaota lõpueksamid/tasemetööd ära Gümnaasiumi lõpueksami soorituse lävend • Gümnaasium on vabatahtlik (inimese enese valik) • Keskharidust tuleb välja teenida (õpilane peaks eksamitulemust/ teadmiste nimel õppima) • Lahendus: tõsta lävend taaskord 20-ne punktini Gümnaasiumi keele eksami lugemisülesande kirjavead • Kui teed kirjavigu teksti lugemisel, siis on see samaväärne kui lõpukirjandis Lahendus: Loeme kirjavigu lugemis ülesandes edasi. Õpetajate madal palk • Õpetajad loovad õpilaste tuleviku • Pidevad streigid • Maakohtades on vähem õpetajaid • Reaalainete õpetajate puudus • Lahendus: Õpetajate palkade tõstmine Õpetajatele rohkem õigusi/koolitused • Õpetajatel rohkem vabadust kohelda õpilasi nende käitumise vääriliselt. • Nt Klassi suuruste regulatsioon • Linna koolides liiga suured klassid (nt. ühes klassis u 20 õpilast)
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toes Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on inter...
arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on ... Vaatamata tugevale põlvkondade vahele me ikka leiame teemad rääkimiseks ja ilusti same sellega hakkama. Noored saavad õppida midagi vanemast põlvkonnast ja ka vastupidi, vahepeal ka vanem põlvkond õppib nooremast.
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla. Inimese intelligentsus peegeldub tema lugemis-, vaatamis- ja kuulamismaterjalis. mida kõrgem on inimese emotsionaalne intelligentsus, seda tulemuslikum ta on Emotsionaalne intelligentsus aitab: parandada suhteid; muutuda paremaks suhtlejaks; tõsta oma empaatiavõimet; käituda ausalt; päl...
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
Lõdvestuspausid 1. "Tantsi end vabaks" Õpilased tõusevad pingist püsti ja lõdvestavad end nt kirjutamisest käsi raputades. Õpetaja näitab teatud liigutused ette ja õpilased teevad järgi, nt sirutavad end hästi pikaks, hüppavad harki-kokku, teevad kaelaringe, hingavad sügavalt sisse-välja jne. 2. "Massaazihetk" Õpilased tõusevad pingist püsti ja seisavad kolonni üksteise taha. Ülesanne on teha eesolevale inimesele massaazi. Seejärel pööratakse ringi ja korratakse protsessi enda taga seisnud inimesele. Massaazi puhul võiks alustada nt õlgadest, seejärel õpetaja käsu peale nt selg ja puusad. Õpilased kuuletuvad, sest tehes naabrile head massaazi, saad vastutasuks ka ise. Hea vaheldus pingis istumisele! 3. "Õnnehetk" - Õpilased tõusevad püsti ja hakkavad üksteisele nt mingit väikest palli, mängulooma vms edasi viskama. Ülesanne on palli/mänguloo...
Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis ja kirjutamisoskus olid Rootsi aja lõpul märkimisväärselt head. Rajati Tartu ülikool. Kuid ka see oli poolik võit. Ülikoolis talupojad suuresti käia ei saanud, sest ei tohtinud nad ometi olla targemad kui mõisnikule parajasti vaja oli. Keelatud olid kõik ususektid ja voolud, kuna ainus ja õige oli ortodokslik luterliku õpetus. Talupojad pidid käima kirikus ja justnimelt "õiget" jumalat uskuma. Ka paljudel linnadel läks senisest halvemini. Linnad kes sadamat ei omanud olid
viipekeeles või tõlgi vahendusel kõnekeeles Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles. Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE Sain vastuseid, et oraalne õpetus erineb kakskeelsest õpetusmetoodikast Oraalne õpetus peamine suultlugemine
Ma nõustun nendega, kuid ma pean neile ka vastu vaidlema ,sest lõpueksam tuleb kõigil kirjutada. Ja kuidas sa muidu kirjutama õpid kui sa ei ole midagi lugenud. Raamatutest õppid kuidas lauseid paikudada, kuidas sõnastada lause paremini, jpm. Aga siiski nii palju lugemist koolis, saaks aru et iga veerand üks raama. Kahjuks sellist lõbu meile ei pakkuta. Üks vanimaid raamatud on säilinud Sumeri riigi ajast. Raamat oli kirjutatud kiilkirjaga savitahvlile. See näitab, et lugemis oskus on väga iidne. Niisiis, see oli lühike vastus küsimusele kas lugemist on vaja või ei ole vaja? Inimesed jäävad selle küsimuse üle veel kauaks arutama.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Margit Onga KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus.......................
Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvaliikumine Itaalia ühendamise eest riigiks. Saksamaal nõudsid tudengid ühtse riigi loomist ja asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Kas aga 19. sajand oli pöördepunktiks ka eesti rahva ajaloos? Kartus revolutsiooni ees, valgustuse mõjud mõttemaailmas, aga ka püüded panna talupoegi huvituma tööst, viisid reformideni Eesti- ja Liivimaal. 1802. aastal ja 1804. aastal kinnitatud talurahva seadused aga ei rahuldanud ühtki osapoolt: ei mõisnikku, ei talupoega ega ka riiki. Seetõttu hakati seadusi ümber vaatama. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Uute seadustega kaotati pärisorjus, talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõ...
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lam...
ÕPIVILUMUSTE JAGUNEVAD 6 ALARÜHMA ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE SPETSIIFILISED HÄIRED LUGEMISHÄIRE Puue hõlmab põhiliste arvutamisvilumuste valdamist Lugemisvilumuse arengu häirumine Algebra, trigonomeetria, geomeetria ja Mis see on ? Nõrk õpiedukus arvutusmeetoditega seotud abstraktsete Õpivilumuste häired (ÕVH) on krooniliste Ebaregulaarne osavõtt õppetööst matemaatiliste oskuste häired ei kuulu siia. häirete heterogeenne grupp, mis avaldub Individuaalselt ...
Meeleelundid 1. Inimese silmad on tähtsaimad meeleelundid, mille kaudu saame 90% infost. Mille poolt on inimese silmad kaitstud? (5) Kulmud, ripsmed, silmalaud, silmakoobas, pisaranääre 2. Kus paiknevad inimese nägemisretseptorid, millised 2 tüüpi nägemisretseptoreid tead? Asuvad võrkkestal. Kepikesed – töötavad hämaras, värve ei erista Kolvikesed – töötavad päevavalguses, eristavad värve 3. Nimeta kuulmist kahjustavad tegurid ja kuidas nendest hoiduda? (3) 1) Pidev müra (automüra, lärmamine jms) – kasutada kõrvaklappe, vältida mürarikkaid kohti 2) Ühekordne kõva pauk – kasutada kõrvaklappe, hoiduda paugutegemise ajal sellest kohast kaugele 3) Nohu – korralikult välja ravida 4. Kaugnägelikkuse korral tekib kujutis võrkkesta taha, silmalääts on liiga kumerdunud. Need inimesed kannavad kaksikkumerate ehk + klaasidega prille. Kaugelenägelikkus on seotud inimese vanuseg...
„Carmenis“ oli asga vastupidi, Don Jose oli armunud Carmenisse ning tegi kõik, mida Carmen soovis. Erinevuseks võib välja tuua selle, et „Carmenis“ ei olnud Don Jose soov saada haljale oksale vaid Carmeniga igavesti elada. „Bel-Amis“ kasutas George naisi vaid enda kasuks ära ega arvestanud teiste inimeste tunnetega. Mulle meeldis kuidas „Bel-Ami“ oli üles ehitatud. Peatükid polnud liiga pikad, lisaks tegi see lugemise nauditavaks, romaan oli jagatud kaheks osaks. Lugemis aeg mõtlesin tihiti, kuidas suutis George panna naised endasse armuma. See tegi isegi natuke kadedaks, kui kiiresti suutis ta enda nime maksma panna ning tohutu varanduse kokku kraapida. Mind häris vaid pikad kirjeldused, mis tegid lugemise ebameeldivaks. Mõnes kohas jätsin kirjelduse vahele ning asusin dialoogi juurde. See on kindlasti üks kohustuslik raamat, mida ma nautisin. Soovitan kindlasti teistele.
pruunisilmsed õpilase. Mina leian, et kui teha selline uuring just laste peal siis saab ette juba ära öelda, kuidas lapsed hakkavad käituma. See ei pruugi olla nüüd ka 100% õige, aga see on sinna lähedale ikka. Õpetaja kasutas head meetodit, ma ise ei tuleks selle peale ja mdiagi muud ka ei mõelnud välja, mis oleks parem olnud. Selle uuringu saaks vabalt viia läbi uuesti, kuna selle kohta on internetis hea video ja ka head lugemis allikad. Usun, et uuring läheks väga sarnaselt sellele, mida lugesi naj nägin videost, et lapsed ikka saavad aru,e et see pole õige kui mõnitad/kiusad teist tema nahavärvi pärast. Uuring ei olnud nii väga privaatne kui ma lootsin, et se on. Arvestades seda fakti, et see on internetis ja selle kohta on hea video ka, siis see ei olnudnii privaatne kui võisk olla. Kahjuks ei olnud see ka vabatahtlik. Õpetaja võttis selle klassi ja kõik
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. ...
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris Konvei...
Vaimuelu Eneli Järve Merili Post 11a Tartu ülikool 1796. a Keiser Paul I sulges riigipiirid, keelati ka Vene alamate õppimine 1802. a Tartu ülikool taasavati Tartu ülikoolis 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond 1850. a filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskond Õppetöö saksa ja ladina keeles Koolile ehitati peahoone, Toomemäle tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik Tartu areng Tartust sai Venemaa ja Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer 1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudet...
ei saanud õigust.Oli Eesti-Rootsi viljaait ,sealkasvas eriti hästi rukis ,mida saadeti enamasti Rootsi ,et seda teiste kaupade vastu vahetada.Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et inimesed olid palju targemad kui ennem.Veel õpetati leeris sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ,et inimesed täitsa rumalad ei oleks ,pärast leeris käimist oli eestlaste lugemis ja kirjaoskus uskumatult kõrge .Sellel ajal ilmusid ka esimesed grammatikad,tänu sellele ühtlustus eesti keel.Algas ka ajakirjandus ,aastal 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Mina arvan ,et Rootsi aeg ei olnud hea ,ega halb ,kuna talupoegadel ja üldse inimestel oli väga raske elu ,kuid samas arenenes märgatavalt haridus .
Arutlus Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuskangleaste eestvedamisel riigi revulutsioon, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamise ühtseks riigiks. Saksamaal nõudsid aga tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19. Sajand oli pöördepunktiks ka Eesti rahva ajaloos? Oluliseks röördepunktiks oli Talurahva seaduse loomine.Esimesed talurahva seadused oli oluliseks sammuks edasi mõisnike ja talupoegade suhete reguleerimisel, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. Peagi hakkati mõtlema seaduse revideerimisele. Aastal 1816 kaotati pärisorjus Eestimaal. Talupojad olid nüüd vabad ning nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad said omale õigusi, kuid siiski nad ei tohtinud elukutset valida, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Aastal 1849 võteti vastu seadus, mis lubas talupoegadel om...
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihts...
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) – on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti – miniarvuti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
