10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
192976
Õppematerjali autor
Laboratoorne töö nr. 8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES
ühesugune, viseerimiskiire hälve horisontaalist. Keskelt nivelleerimisega leitakse õige kõrguskasv (h õige), mille otsast nivelleerimisel mõjub kõrguskasvule viseerimiskiire hälve horisontaalist. Otsast nivelleerimisega leitakse kõrguskasv (h`). Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h õige - h' 31.Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas?- Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
joonele, seame esimese punkti õigele "kõrgusele" ja fikseerime sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kui ka teine punkt jõuab õigele "kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ja kirjutame punktidele juurde nende "kõrgused". Hiljem sama kõrgusega punktid ühendatakse. 18. Mõõdistamisvõrgu rajamise, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamise, hoonete mõõdistamise, topograafilise plaani koostamise ja töö aruande koostamise nõuded ,,Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra" põhjal? Mõõdistamisvõrgu rajamise Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule: Kõik mõõdistamised tuleb siduda lähtepunktidega. Sidumisel rajatakse geodeetiline mõõdistamisvõrk, välja arvatud juhtudel, kui nõuetekohaseks mõõdistamiseks piisab olemasolevatest lähtepunktidest. Mõõdistamisvõrgu tihedus, punktide asetus ja võrgu mõõdistamisel kasutatavad seadmed
Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi instumentidega töötades kuulus brigaadi vähemalt 4 inimest (tahhümeetri juures vaatleja, protokollija, krokii koostaja, latihoidja). Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate
Topograafia kordamisküsimused 1. Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise täpsusest j
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede
Klassiruumi, tavalise mõõdulindiga. Saab hakkama küll. Kuid aeganõudev ja võivad tekkida inimlikud vead. Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1
jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid