ja Rootsi 9. Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil? 10. Loetle Liivi sõja tulemusi. 1) 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis 2) 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa 5) 1575-1576 vallutati Eesti ala Vene-Tatari vägede poolt, poolakad tõrjuti välja, Rootsile jäid vaid Tallinn ja Hiiumaa 11. Võrdle Eesti adrakohust Eestimaa Ülemmaakohtuga?
3) Saare-Lääne piiskopkond liideti lõplikult Taaniga. SELLEGA OLI VANA-LIIVIMAA EKSISTEERIMISE LÕPETANUD! Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks, kust kõik osa tahtsid võtta, et saada omale valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna. Taani tahtis kaubelda ainult läbi Narva. Poola püüdis takistada igasugust kauplemist Venemaaga. 1569 Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga. 1570-tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane.
7 aastane Põhjamaade sõda oli 1563 1570. Omavahel sattusid sõjajalale Rootsi ning Taani ja Poola. 12. Mis olid mõisameeste üksused? See oli sakslastest ratsanike üksus, kuhu kuulusid ka endised ordu teenijad ja palgasõdurid, mõisatest ilma jäänud aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi. 13. Mis oli Rzeczpospolita? S.o aadlivabariik, mis sõlmiti Poola kuningriigi ja Leedu vürstiriigi Lublini uniooni vahel 1569. aastal. Nad pidasid Liivimaad ka oma valduseks. 14. Mis oli Liivimaa kuningriik? Kes oli hertsog Magnus? Hertsog Magnus oli uue Taani kuninga Frederik II vend, kes püüdis laiendada oma valdusi, läkitades saadikud Vene tsaari Ivan Julma juurde, kes nägi võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Esialgu oli kuningriigi keskuseks Põltsamaa. 15. Missugusele riigile oli edukas 1575-1576. a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg
Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte. Sellel samal aastal ajasid rootsalsed poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja Eestis oli Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1569. a sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1570. aastal sekkus Venemaa taas agaramalt Liivimaa sündmustesse. Puhkes sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Viis aastat hiljem alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1579. aastal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu
Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte. Sellel samal aastal ajasid rootsalsed poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja – Eestis oli Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1569. a sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1570. aastal sekkus Venemaa taas agaramalt Liivimaa sündmustesse. Puhkes sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Viis aastat hiljem alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1579. aastal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu
Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest
1. Kus Karol Wojtyla sündis? V: Poolas Wadowices. 2. Kui vana oli Karol Wojtylat kui suri ta ema ja kui vana, kui suri tema isa? Millise põrandaaluse teatri rajamises osales Karol Wojtyla Teises maailmasõja ajal? V: Ema surma ajal 9-aastane ning isa surma ajal 21-aastane. Karol Wojtyla osales Teise maailmasõja ajal Kotlarczyki "Rapsoodilise teatri" rajamises, kui poola keel ja kultuur oli põlu all. 3. Mis ülikoolides õpetas Karol Wojtyla eetikat? V: Krakówi ja Lublini ülikoolis 4. Mis ametisse nimetati Karol Wojtyla 1963. aastal ja mis tiitli sai ta 1967. aastal? V: 1963 Krakówi peapiiskopiks ja 1967 kardinaliks 5. Kes üritas Karol Wojtyla 1981. aastal mõrvata? V: türklane Mehmet Ali Agca, kes oli palgatud kommunistlike eriteenistuste poolt 6. Mis on Karol Wojtyla tuntuim näidend? V: ,,Juveliiri poe ees" (1960) 7. Mis võib Karol Wojtyla arvates olla kokkupõrge, mille korral kaks isiksust saavad aru,
vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. REISIPAKETT Kultuurireis läbi baltikumi Ukrainasse (7+3 päeva) PROGRAMM: 1. Päev/ Väljasõit Tallinnast, sõit läbi baltikumi ja poola. 07.00 Koguneme Tallinna bussijaama, kust väljub buss(kellaaeg veel täpsustamisel). Sõidame läbi Eesti ja Läti. Lõunapeatus Leedus. Õhtuks jõuame Poola. Majutus ja toitlustus Poolas. Lublini linnas, Grand Hotell Lubliniankas****. Läbisõit: 870 km 2. Päev/ Lublin- Lviv Hommikusöök hotellis. Kellaaeg teatatakse saabumisel. Jätkame sõitu Lublinist(Poolas). Jõuame Ukrainasse, sihtkohaks on Lviv, sinna jõuame pealelõunat. Lviv on üks ilusamaid linnu Ukrainas, tõeline Euroopa arhitektuuripärl. Imetleme kaunist vaadet Vysoki Zamoki kindlusemäelt (409 m üle merepinna). Majutus hotellis DNESTR. Läbisõit: 430 km 3. Päev/ Lviv- Tsernivitsi 07
Osa neist hakkas rootslaste vastu mässama ja vallutas Pämu linna, andes selle olulise toetuspunkti siis üle Poola väele. Pärast vahelduva eduga sündmusi sõlmiti Taani ja Rootsi vahel1570. aastal rahu. Taani võim piirdus nüüd Saaremaaga. Liivimaa pärast sõdivate Läänemereriikide jõudude vahekorras oli 156Ü-ndate aastate Iõpuks toimunud mitmeid muutusi. 1569. aastal sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Rootsis tõi riigipööre sügisel 1568 võimule Poola kuninga õemehe Johan III. Sellest tulenes Rootsi ja Poola suhete paranemine. Kohe sõlmisid mõlema siinsed väejuhatused vaherahu, hiljem mindi isegi koostööle venelaste , vastu. Nn. Liivimaa kuningriigi sünd. Taani kuningaga tülli läinud ja seeläbi Saaremaal ainuvõimu kaotanud hertsog Magnus püüdis laiendada oma
Lõuna-Eesti sattus Poola kätte. Saaremaa läks Taani alla. Moskva Suurvürstiriik jäi kõigest ilma. 16. Saj keskpaigaks oli kujunenud olukord, et Liivi orduriik oli siinses piirkonnas ainuke nõrk lüli. Naabrid olid tugevnenud. Ida pool oli tugevnenud Moskva Suurvürstiriik, mis oli endaga liitnud kaaslaseks Kaasani khaaniriigi (1552). Poola oli ka tugev riik. 1569. ühendati Leedu ja Poola riik lepinguga, milleks oli Lublini unioon. Rootsi ja Taani olid luteriusulised, Poola oli katoliiklik. Ivan IV ehk Ivan Julm astus Moskva Suurvürstiriigi etteotsa. Poola aeg Lõuna-Eestis Vastavalt Jam Zapolski rahulepingule 1582. a läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla ja oli seal kuni 1629 aastani. Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit hakati poolastama - uute provintside tihe liigitamine Poola riigiga. Seda viidi läbi mitmel moel: 1) halduskorralduse ühtlustamine. Al. 1598 aastast nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks
piiskop müüs oma alad Taani kuningale Frederick II, valitsema asus seda tema vend Hertsog Magnus, sellega lakkas eksisteerimast Saare- Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga 1561. aastal rootslased Põhja-Eestis- rootslased ajasid poolakad Toompealt välja, alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ja Tallinn läks Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis oli seega kehtestatud Rootsi võim Liivimaa Poolale – Poola ja Leedu sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita Sigismund II August – Poola kuningas, kellele allusid Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop Ivan IV – vene tsaar, kes koondas oma väed Liivimaa piiridele, kuna raha ei saadud, otsustas ta sõja kasuks Ivo Schenkenberg – •Tallinnasse põgenenud lihtrahvast ja talupoegadest moodustas ta 1576. Aastal Rootsi väkke 400- mehelise lipkonna, mida ta ise juhtis. •Oli mündimeistri sell, teda hakati kutsuma Liivimaa Hannibaliks.
aastal suri Poola kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal Stefan Batory - Tegi koostööd Rootsiga Moskva tsaaririigi vastu. 1577. aastal Poola-Leedu kaotas enda alad Vana-Liivimaal. 1578. aastal toimus pööre, 1580. aastal purustati tsaariväed Võnnu lähedal, piirati Pihkvat ning Rootsi väed piirasid Paidet, Rakveret ja Narvat. SÕJA LÕPP: 1582. aastal sõlmiti Jam-Zapolski vaherahu ja rootsiga sõlmiti Pljussa vaherahu. Lõuna- Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai Kuramaa. Lublini unioon (1569) - 1548. aastaks olid Leedus välispoliitilised probleemid: 1) Pikaaegne konflikt Moskvaga, 2) Reguleerimata suhted Poolaga. Kasvav Vene hädaoht ja 1558. aastal alanud Liivi sõda sundisid Leedut mõtlema sidemete tugevdamisele Poolaga. 1569. aastal sõlmiti Lublinis unioonilepingu. Poola kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist sai ühine riik (Rzeszpospolita). Uuel riigil oli üks valtiav kuningas, ühine Varssavis kogunev maapäev (seim) ja tegutsev valitsus (Senat)
kuningale. Liivi ordu lakkas olemast! 1562 saabus hertsog Magnus Kuressaarde, lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja liigeti otseselt Taaniga.1561 lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu. 1563 paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konfliks 7 aastaseks Põhjamaade sõjaks.Rootslased vallutasid Hiiu saae, põhilised võitlused toimusid Saaremaal 1570 sõlmisi Taani ja Rootsi vahel rahu.Taani võim piirdus Saaremaaga. 1569 sõlmisid Poole kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik., mis pidas liivimaad oma valduseks 1568 toimus Rootsis riigipööre, kuningaks sai Johan III ja suhtes poolaga paranesid, mindi üle koostööle venelaste vastu. Linnadest kuulusid Tallinn ja Paide Rootslastele,Kurssaare koos Saaremaaga Taanile, ülejäänud linnad koos suurema Eesti alaga Venemaale. 1572-1573 vallutasid venelased rootslastelt Karksi ja Paide.1575-1576 vallutas Taani
Oli üsna heroiline, kuid lootusetu juutide poolt. Sellele järgnes massiline inimeste koonduslaagritesse saatmine (Treblinka ja Auschwitz). 450 000 inimesest, kes olid väiksesse getosse surutud jäi ellu vaid vaevalt 300. 43' avastasid Sakslased Katõni massihauad (4000 maha lastud Poola ohvitseri). Poola eksiilvalitsus nõuab asja uurimist, mille peale tühistab Moskva Poola-NL 41' loodud lepingu ja loob diplomaatilised suhted Poola Rahvusliku Vabastamise Komiteega (Lublini komitee) 44' Warssavi ülestõus natside vastu 1. august (Armia Krajowa). Kaks kuud kestis, aga suruti jõuga maha. Kättemaksuaktsioonina hävitati terve linn põhimõtteliselt. 45' Poola "vabastati" Punaarmee poolt. Londonis eksiilis olnud valitsus tuleb tagasi, aga domineerima hakkas hoopis NL läbi Lublini Komitee. Potsdami konverentsi järel liigub terve riik 300-500 kilomeetrit läände, ehk siis suured piirimuutused. 47' saab valimistulemuste võltsimisega pukki Poola Stalin, ehk Bierut
ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le 28. november Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad,
ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le 28. november Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad,
Juhid hukati piinarikkalt. See oli üks suurimaid maarahva ülestõuse. Maahärrad vahetuvad Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim. Poola sai Lõuna-Eesti ja Liivi ordu lakkas olemast (1561. a.). Saare-Lääne piiskopkond liideti Taaniga. Keskaegne poliitiline jaotumus oli likvideeritud ja 1561. aastaga lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu. Taani ja Rootsi vahel käis sõda, aga nad sõlmisid 1570. a. rahu. Pärast seda piirdus Taani ainult Saaremaaga. 1569. a. sõlmisid Poola ja Leedu Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik e. Rzeczpospolita. Liivimaa kuningriigi sünd hertsog Magnus läks Taani kuningaga tülli ja kaotas Saaremaal ainuvõimu. Ta läks Ivan Julma juurde abi paluma, kes lubas teda aidata, aga plaanis seda kõike endale võtta. Alguses pidi kuningriigi keskuseks olema Põltsamaa. Vene vägede suur edu mitu korda rünnati Tartut, aga see ebaõnnestus. Magnus kartis Ivan Julma ja varsti tema väed tulidki Liivimaale kohale
printsiga, mis oli poola mõisnikele vastuvõetamatu. Liit Leeduga tundus neile tunduvalt ahvatlevam. Sooviti teha leping, et Ungari printsess lubatakse hoopis Jogailale ning leedu võtab Poolalt vastu ristiusu ning koos makstakse kompensatsiooni Habspurgidele. Lepped sõlmiti Krevo kindluses. Saades Poola kuningaks lubas ennast anda nii Poola ja Leedu hüvanguks teenistusse. Levinud on arvamus, et kuni Lublini kokkuleppeni oli Leedu suhteliselt autonoomsete õigustega selles riigis. Jogaila ristinimeks sai Wladislaw (II). Poola ja Leedu riiklikud suhted jäid aga suhteliselt ebamääraseks. Leedus reformid kõigile katoliku usu vastu võtnud Leedu aadlikele lubati samad õigused, mis Poola aadlikelgi, rajati Vilniuse piiskopkond, kohustati rahvast ristiusku vastu võtma. Rajati Prahas leedu kolleegium, kus õpetati välja usutegelasi Leedu jaoks. Kõik
Põhjamaade sõjaks, mille üheks tallermaaks sai Liivimaa. Pärast vahelduva eduga sündmusi sõlmiti 1570. aastal rahu, mille kohaselt piirdus Taani võim Saaremaaga 1568. aasta sügisel sai Rootsis võimule Poola kuninga õemees Johann III, mille tulemusena paranesid Poola ja Rootsi suhted, sõlmiti vaherahu ning hiljem mindi koostööle venelaste vastu 1569. aastal sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita 5. Nn. Liivimaa kuningriigi sünd: Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus püüdis laiendada oma valdusi ning otsis selleks toetust Poola kuningalt, kellelt ta siiski abi ei saanud 1569. aastal läkitas Magnus saadikud Venemaale tsaar Ivan IV Julma juurde, kes nägi selles võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik (mille keskuseks pidi saama Põltsamaa) 1570
Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja Eestis Rootsi võim. Liivimaa Poolale - Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile - Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. Rzeczpospolita 1569. a sõl-misid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Ivan Julm - Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses (99-104) : Sõja lõpp - Poola kunniks sai Stefan Batory, 1579. a algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. Pontus de la Gardie- 1581
Põhja- Eestis oli seega kehtestatud Rootsi võim. *Liivimaa Poolale- Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augusile samal aastal. Liivi ordu lakkas olemast. *1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile- Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonn 30 000 taalri eesti ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. *Rzeczpospolita- 1569 aastal sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *Ivan Julm- Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire . 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104 (Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur, presidentkond, vojevoodkond 1598,
- Moskva jätkas pealetungi, Leedu suutis vastu panna, 1565.a Moskva 7 aastane verine opritsininakodusõda, aga oli selge, et Leedu vajas Poola abi. - Läbirääkimised Lublinis: kuningas Zygmunt August andis suurvürstiriigi Ukraina valdused Poolale üle, mis lõpuks sundisid Leedu tõrksaid aadlikke 1569.aastal nõustuma uniooni tingimustega. Suurvürsti riigi valdused vähenesid automaatselt poole võrra. - 1569. aasta Lublini uniooniga tekkis üks Euroopa suuremaid riike, MÕLEMA RAHVA VABARIIK ehk RZECZPOSPOLITA OBOJGA NARODOW. Seal valitses üks valitav valitseja, kes kandis endiselt Poola kuninga ja Leedu suurvürsti nime - Seim- poola ja leedu suhe kolm ühele. Poola ja leedu ühine poliitika- üks välispoliitika, rahasüsteem. Mõlema Rahva Vabariigis jäid kehtima eraldi valitsused, sõjaväed, riigikassas ja õigussüsteemid. Peetakse Poolale tähtsaks tema õitsengul,
2015) Leedu Suurvürstiriik (Leedu SVR) Leedu SVR ideoloogiline probleem, päris-Leedu vaid pisike nurk. Pealinn keskus on Vilnius, Krakai.Leedu I iseseisvuse ajal kuulus Vilnius Poolale Nõukogude okupats. tulemusena Leedu kasvas, aga Vilnius polnud Leedu linn- põhiliselt juudilinn.Ideoloogias Vilnius Leedu, aga leedukaid seal polnud. 38 Leedu-Poola ühisriigi loomine LUBLINI unioon. Ühelt poolt leedukate jaoks uhkus oma iidsest suurriigist millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole. Tulemus, et Leedu tp olid palju hullemas seisus kui Eesti või Läti omad. 1450.a oli maailmariik, leedukate maailmariik. 18.saj olid kirjaoskamatud tp, eliit poolastunud. Leedu ajaloos sama seis poolakatega mis meil sakslastega. Valge-Vene pseudoajalooline. Leedu ajaloos valgevene keel. (litva-valgevenelased; Leedu SVR elanikke kutsuti nii)
Ordu ja riia peapiiskopkond poola. Tln ja põja eesi- rootsi. Tartu piiskopkond ja alad viljandist narvani- venemaale. Saare lääne piiskopkond- taanile. Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks kus kõik tahtsid valduseid saada. Erinevad kaubandus huvid rootsi- tahtis koguvenemaa kaubanuduse suunata läbi tlna. Taani- tahtis kaubelda ainult läbi narva. Poola- püüdis takistada üldse igasugust kauplemist venega. 1569-. Sõlmisid poola leedu lublini uniooni millega loodi rzezcpospolita aadle vabariik.venemaa sekkus uuesti liivi sõtta aktiivselt. Ivan julm asutas hertsog magnuse abiga moskva vasall riigina liivimaa kuningriigi. Keskuseks sai põltsamaa ja magnusest liivima kuningas. Magnus alustas koos vene vägedega tlna piiramist. Mis lõppes 1571. 1576- tlna talupoegadest ja linna rahvast moodustati 400 liikmest partisani salk, ivo shenkenbergi juhtimisel. 1577- ivan julm saabus vägedega liivimaale ja algas tlna teist piiramist
(1643 1645) RootsiTaani sõja käigus läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsile 30aastane sõda lõppes 1648. a Vestfaali rahuga ja Rootsist sai PõhjaEuroopa suurjõud (võimsaim jõud ja suurriik) Taani: 1530. a sai troonile Christian III, kes oli luterlane ja otsustas muuta kuningavõimu päritavaks järgmiseks kuningaks valiti ta poeg Frederik II (1559 1588), kes sekkus Liivimaal toimuvasse sõtta Poola: (1569) Leedu ja Poola sõlmisid Lublini uniooni ja kujunes ühtne riik Rzeczpospolita LiiviPoola sõdade ajal oli Poola kuningaks Sigismund II August, kellega lõppes Jagellonide dünastia järgmiseks kuningaks valiti 1575. a Transilvaania vürst Stephan Batory 1587. a sai Poola troonile Sigismund III (Zygmunt III Wasa) Venemaa: teiste Venemaa alade arvel laienenud Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja tema välispoliitika üheks põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast
Baltikumis oli sõja tulemuseks Saare-Lääne piiskopkonna mandriosa minek Rootsi valdusesse. Taani kätte jäi nüüdsest vaid Saaremaa ning endise Kuramaa piiskopkonna alad Lätis. Sõja ajal Rootsis puhkenud vennatüli Gustav Vasa poegade vahel lõppes Erik XIV [156068] kukutamise ja vanglasse heitmisega. Poola printsessiga abiellunud Johan III [156892] trooniletulek lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Poola vahel. Suured sisemised ümberkorraldused toimusid ka Poolas. 1569 sõlmitud Lublini uniooniga loodi Poola ja Leedu ühisriik Rzeczpospolita. Leedu säilitas ühisriigis oma valitsusaparaadi, sõjaväe ja õiguskorra. Vasallhertsogkondadena kuulusid Poola ülemvõimu alla ka Preisimaa ja Kuramaa. Pärast Sigismund II Augusti surma 1572 sai Poola kuningatroon valitavaks. Valimised toimusid Varssavi lähedal Wola väljal. Et valimisõigus oli kõigil Poola aadlikel, kogunes valimistele tavaliselt 10-15 tuhat osalejat. Sagedased olid tülid ja kähmlused, nii mõnegi kandidaadi
annaabi.ee 
