Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju
Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1. tardkivimid tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3
detaili massiivsusest). Aurutamise kestvus, sõltuvalt tsemendi liigist ja aurutamise reziimist, kõigub mõnest tunnist kuni ühe ööpäevani. Aurutatakse kas aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8...1,0MPa ja temperatuur 160...1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaat-tsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaat-tsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. 8.8. TÄHTSAMAD BETOON- JA RAUDBETOONDETAILIDE TÜÜBID Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult
Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu.
jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30N/mm2, veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud
puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need
Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur · Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2
3.2.2. Põletamine Põletamise protsess järgneb kuivatamisele. Selle protsessi toimumise järgi, ei ole savi algolek enam taastatav. 3) temperatuuril > 200oC hakkavad põlema org.ained, nende tegelik põlemistemperatuur on 450...500oC. Savimassis tekib taandav keskkond. 4) 400...700oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi . 5) 550...590oC dehüdratiseerub kaoliniit Al2O3 .2SiO2 6) temperatuuril 700...900oC dissotsieeruvad karbonaadid-tekkivad kaustiline magnesiit (MgO) ja kustutamata lubi CaO 7)Paakumine Paakumiseks nimetatakse savi omadust moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei ületaks 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise 3.2.3.Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele Põletamise-kuivatamise protsessides seega tuleb arvestada tunduva mahu muutusega, samuti poorsuse, tiheduse, tugevuse muutumisega. 3.2.3.1
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
1. SÕMERAD SETTED tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad, kruusad, savid 2. TSEMENTEERUNUD SETTED tekkinud sõmerate setete kokkukleepumisel. Tekkis uus massiivkivim 3. KEEMILISED SETTED tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. 4. ORGAANILISED SETTED tekkinud elusorganismide jäänuste sadestumisel veekogu põhja LUBJAKIVI. 9) Paekivi on eesti rahvuskivi. Jaguneb: lubjakivi ja dolomiit. 10) Lubjakivi kasutatakse: 1. Müürikivi 2. Killustik 3. Lubja põletamine 4. Tsemendi tooraine 5. Kõnniteeplaadid 6. trepiastmed 7. Dolomiiti kasutatakse: 1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9
...........................................................4 3. Lubikrohv ja- värv.............................................................................................................. 4 1.4. Lubimört ja- värv......................................................................................................... 4 1.4. Lubimört ja- värv............................................................................................................. 4 1.5. Marmor- lubivärv.........................................................................................................5 1.5. Marmor- lubivärv.............................................................................................................5 4. Lasuurid.............................................................................................................................. 5 1.6. Munaõlitempera.....................................................................................
*Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. Ehitusel kasutatavad Eesti lubjakivid kuuluvad enamuses mergliliste lubjakivide hulka (savi kuni 10%). Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40…240mm. Üksikud kihid võivad olla väga erinevate omadustega. Kogu lademe paksus ulatub kohati mõnekümne meetrini. Suuremad lubjakivi karjäärid on Väos, Harkus, Kundas, Maardus, Vasalemmas jne. Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: a)Tehnoloogiline lubjakivi- kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis: -tsemendi tootmiseks -lubja põletamiseks -paberi- ja metallitööstuses -põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus) -heitvete puhastamise - joogivee töötlemisel -ning muudel eesmärkidel.
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
o Tsementeerunud TUFF 2) Settekivimid 1. Mehaanilised setted o Sõmerad LIIV, KRUUS, SAVI. Tekivad LIIVAKIVI ja BRETSA. o Tsementeeruvad 2. Keemilised setted KIPS, DOLOMIIT, MAGNESIIT. 3. Orgaanilised setted LUBJAKIVi. 3) Moondekivimid 1. Settemoondekivimid tekivad settekivimitest ümberkristalliseerumise teel. MARMOR, IGIKIVI, KALJUKIVI 2. Tardmoondekivimid tekivad tardkivimitest ümberkristalliseerumise teel. GUEIS Keemiline koostis jääb samaks, aga ümberkristalliseerumise käigus
Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena. Liigitused sideaine järgi: - Lubitooted - Kipstooted - Tsementtooted Lubi sideaine baasil valmistatakse: - Silikaatkivi - Silikaatplokid, - plaadid - Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon - Mullbetoon - Silikaltsiit. Silikaattellis Silikaatikivi valmistusprotsess: Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8-
600...6500C, seetõttu lubja põletustemperatuuril tekib üle põletatud MgO, mis veega kustutamisel tekitab hilinenud paisumist ja purustab juba tekkinud struktuuri. · Kui lähtematerjali tihedus on suur (näit. marmorid), siis tõuseb põletustemperatuur. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne 25. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2..
tsementi sisaldavad tsemendid nimet. vastavalt teisele koostisosale nt. põlevkivitsemendid / komposiittsemendid sisaldavad kahte või elamat komponenti peale pl.tsemendi / tsemendid ei sisalda üldse pl.tsementi: happekindlad, aluminaattsemendid). Kivistamise tingimused jagunevad: normtingimustel (niiskus ja 20 oC) kivinevad sideained, termiliselt (aurutamisega) kivistatavad sideained, autoklaavselt. Toorained: looduslikud kivimid, tööstusjäägid (pl.tsemendil: 75-78% lubjakivi, 22-25% savi) Tootmine: lähteainete ettevalmistamine (kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine), termiline töötlemine (põletamine/jahutamine), produkti jahvatamine (küllaldase reaktsioonipinna tagamine). Lisandid: inertsed (ei seo lupja, ega reageeri tavatingimustel sideaine koostisosadega jahvatamata liiv), aktiivsed mineraalsed koostisosad (seovad lupja, parandavad korrosioonikindlust, veepüsivust jt. omadusi kütuse tuhad, räbud, põletatud savid),
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta
Erimõisted- Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja ka- tusega . Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni va- hel tõmbel või survel. Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3.
.....................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................. 11 3.1.2 SETTEKIVIMID........................................................................................................12 3.1.2.1 Paekivid ..............................................................................................................12 3.1.2.1.1 Lubjakivi...................................................................................................... 12 3.1.2.1.2 Dolomiiti...................................................................................................... 12 3.1.2.2 Liiv......................................................................................................................13 3.1.2.3 Kruusad...............................................................................................
koosneb kvartsist(SIO2, amorfsed terad, läbikumav, kõva, alumosilikaat), päevakivist(kristalliline, kvartsist pehmem) ja vilgust(must, kihilise struktuuriga alumosilikaat), jämedateraline. Kaustatakse vähe, kuna ümmargused, dekoratiivne, kõvad ning tugevad. Settekivimid Paas(põhikomponent CaCO3)- peenekristalliline, pehmem, saab tükkideks teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Puhas ning selgelt kristalliline lubjakivi on marmor skulptuuri valmistamisel, dekoratiivkivi, kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe läheb üle Fe(III)ks
Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
