Ütlemine ei ole tegemine Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna räägin ma teile, mida mina arvan teemast ütlemine ei ole tegemine. Miks me anname lubadusi mida me ei täida? Kas ootame suuremat usaldust lootes, et keegi ei saa teada, et me ei täida seda? Või ootame suuremat respekteerimist ja tunnustust? Seda ma ei oska, kindlasti on igal ühel selleks oma arvamus. Ma arvan, et sõnadel on alati tagajärg, kui selleks pole just lubaduse täitmine, siis on selleks näiteks kelleski pettumuse valmistamine. Arvatavasti on kõik tunda saanud seda valu, kui keegi lubab midagi kui ei täida seda, kindlasti olete ka teie seda teinud
Kellele: Teema: Erakonnad Kellelt: Mina eelistan kõige rohkem Reformierakonda. Kuna näen ,et just nende lubadused on minule kõige soodsamad ning paremad. Samuti olen märganud ,et Reformierakond on just see kes täidab enda lubadusi. Kuigi viimasel ajal on tekkinud palju erinevaid lahkarvamusi Reformi- ja Keskerakonna vahel ning üritatakse üksteist vägagi maha teha. Kuid samas on nende huvid ikkagi eesti rahva heaolu parandamisel mitte nagu Keskerakonnal kes mõtleb kuidas vene rahvustest inimestele meelejärgi olla ning siis nendelt võimalikult palju hääli korjata ,et siis võimalikult kõrgele pääseda ametiredelil. Samuti on minu arvamust ,et Reformierakond on just see õige mõjutanud kindlasti pere,
kursis või ei tuntagi huvi ühiskonnas toimuva vastu,sest hetkeseisuga ollakse oma eluga rahul. Kõik muudatused, mida mõeldakse on alati teretulnud ja üldjuhul on uuendused head, aga kas muutused ei peaks olema nagu käegakatsutavad, et need liiguks ka mõttetasandilt natuke kaugemale. Sellest leiangi mina nagu Eesti ühiskonna põhiprobleemi, et ideed on meil kõigil head, aga tihti ei suudeta neid ellu viia. Poliitikute lubadusi on palju ja probleemiks, miks ei suuda nad kõike elluviia, mida valimiste eel lubati, põhjendatakse sellega, et aeg, mil nad on tööpostil jääb nende elluviimiseks liiga lühikeseks,sellest järeldatuna soovivad nad, et neid ikka ja jälle tagasi valitaks. Aga, kas see polegi nende põhitöö, et valitud ajaga suudaksid nad lubaduste täitmisega hakkama saada? Inimeste usalduse võitmiseks tuleb võita usaldus,
Koostas: Hetkel on Eestis sellised erakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Reformierakond, IRL, Konstitutsioonierakond, Vene Erakond Eestis, Keskkerakond, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit. Mulle meeldib isiklikult kõige rohkem Reformierakond. Seda sellepärast, et nende mõtted on kõige loogilisemad. Nad on enamus oma lubadusi, mis nad enne valimisi lubanud on ka tõeks teinud. Reformierakond on palju teind Eesti elu parandamiseks. Selles erakonnas on ka sellised poliitikud kes ei aja lolli mõla. Nagu näiteks Keskerakonnas paljud. Alati kui midagi ebaseaduslikku või muud taolist toimub on seal mängus Keskerakond ja Savisaar. Seda mees on mai tea... Minu sellise arusaama tekkimist on mõjutanud kõigerohkem enda arusaam asjast ja meedia. Perekond ja sõbrad pole üldse mjutanud
eesmärk oli oma vaenlased hävitada- põletades. Kaval-Ants oli üks omakasupüüdlik ning õel mees. Ta kasutas ära Jürka naiivsust ja muidugi sai sellest endale kasu. Jürka tegi ära kogu tema töö, loobudes täielikult oma talu töödest, sest nendeks ei jätkunud lihtsalt aega. Lisaks Jürkale mõjutas Ants ka tema poegi. Ta õpetas neile halbu kombeid. Veel andis ta ka lubadusi, mida ta ei täitnud. Kaval-Ants oli pealtnäha väga hooliv ja tore naaber , aga kui teda lähemalt tundma õppisid siis said näha omakasupüüdlikku ja ,,kavalat" iseloomu. · Tsitaadid: ,,Las põleb, las põleb, raha tuleb"- Ideaalne näide Kaval-Antsu ütlustest, kus ta on ainult omakasu peal väljas. "Aga tööd peab tegema, kõvasti tegema, sest muidu tulevad kurjad mõtted ja hirmud
o ma tunded kohe välja ja ära ke eruta. Kui tõesti tahad vihata, siis vihka ja ära peida seda. 5. ,,Kui õnnest hüljatuna nutan sala" Tahab olla pare m, haritum, viisaka m ja üldse teistsugune. Arvab et talle on saatus olnud ränk ja ebaõiglane ning ta tahab o ma vigu parandada. 6. ,,Siis ära luba sa, et hoop, mis rikuks" Ära murra o ma lubadusi või ära anna lubadusi mida sa ei suuda täita.
Teisalt oli don Juan väga sõnaosav. Ta oskas kergesti naisi ümber sõrme keerata ning siis neid enda tarbeks ära kasutada. Samas jõuame jällegi selleni, et tal ei olnud sooja ega külma teiste tunnetest, peaasi et tema ise oleks rahul ning saaks kõik, mida soovib. See sarnaneb väga näiteks poliitikute käitumisega nii minevikus, olevikus kui ka ilmselt tulevikus. Valimiste eel lubatakse rahvale head ja paremat ning kui hääled käes ja aeg lubadusi täitma hakata, eelistatakse enda ja/või oma partei (ja selle toetajate) huvisid ning ülejäänutest on kama. Käitutakse nii, et olukorrast saaks ise võita kõige rohkem. Rahva rahulolu meenub alles järgmiste valimiste eel, kui hakatakse jälle lubadusi jagama, millest suurem osa täitmiseni ilmselt taas ei jõua.
Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada. Lubatakse maad ja ilma kokku, kuid tegelikult ei pruugi nad lubadusi täita. Kui erakonnad juba võimul on, ei saa rahvas näiteks ministrite edasisi otsuseid enam mõjutada
See omakorda vähendab mitmekesisust. Demokraatias võib ilmneda veel valimistulemuste võltsimist. Samuti ei pruugi poliitikud esiplaanile panna ühiskonna heaolu. Võib esineda, et poliitikutel on tähtsam isiklik karjäär ning nad võtavad vastu rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Lisaks võidakse käituda vastavalt oma parteijuhile. See aga ei pruugi kodanike soovidega ühtida. Samamoodi võib esineda ka seda, et erakonnad ei jõua või ei plaanigi oma lubadusi täita. See põhjustab pettumust rahvas. Demokraatia nõrkus on veel valimiskampaania. Sageli oleme näinud enne valimisi suuri valimisplakateid. Mida rohkem erakonnad panustavad raha valimiskampaaniasse, seda suurem tõenäosus on saada valituks. Kuid tänapäeva ühiskonnas peab selle jaoks panustama raha, mis võib üsna kulukaks minna. Demokraatia rõhutab rahva valitsust. Peamised ohud kodanikelt on vähene osalusaktiivsus ja eelteadmisteta valimised
Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüdes aega võita.
olukord üsna keeruline. Endised töötud ja sõdurid moodustasid oma organisatsiooni Võitlusliidu, selle organisatsiooni liikmeid hakati nimetama fasistideks. See organisatsioon kogus kuulsust ja mõne aja pärast sai sellest Rahvuslik Fasistlik Partei, mille eesotsa asus Benito Mussolini. Kuna tal oli väga palju toetajaid, siis enam kinnitas rahvas, et tema on see, kes seab Itaalias korra jalule ning toob riigi majanduse madalseisust välja. Mussolini andis suuri lubadusi ta lubas teha Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. Parlamendivalimistel saavutas Mussolini fasistlik partei võidu ja peale selle sai temast peaminister. Kuigi paariks aastaks väliselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925 kehtestati üheparteisüsteem ja sai alguses fasistliku diktatuuri kinnitamine. Saksmaad aga hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks
lubatustega. Meedia kaudu jõuavad nende lubatused kiiresti inimesteni ja korduvad päevast päeva nii ajakirjanduses, raadios kui ka televisioonis. Kellel on uhkemalt ja mõjuvamalt loosungid tehtud see suudab rohkem mõjutada inimeste käitumist. Poliitikute lubadused, aga ei pruugi olla tõesed ja teostattaad. Inimestega on kerge manipuleerida meedia kaudu, sest inimsed ei tea kas seal räägitakse tõtt või mitte. Mina isiklikult ei usu nende lubadusi, sest loosunkite abil on väga kerge manipuleerida inimestega. Annavad palju lubadusi, aga teostada nad ei suuda neid kunagi või siis heal juhul teostavad need palju hiljem. Meedia on inimestele kasulik, sest inimesed saavad siis teada mis toimub poliitikas ja üldse mis toimub riigis. Kuigi see mis meedias on ei saa alati uskuda, aga mingil määral saab ikkagi teada mis ümberringi sünnib. Inimesed teavad siis kuidas käituda. Mina arvan, et meedia tegevustega peab
Suureks üllatuseks oli lisaks Toomas Hendrik Ilvesele kanditaadiks ka Eesti ja Euroopa poliitik ja riigimees Indrek Tarand. Valimised võitis kaalukat Ilves, kelle kandidaadiks registreerimist toetasid Reformierakonda, Isamaa ja Res Publica Liitu ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulunud 75 parlamendisaadikut. Tarand sai kõigest 26 Keskerakonna liikme toetuse. Märtsis toimusid riigikogu valimised, millega teenis enam kohti riigikogus Reformierakond. Õhku loobiti ka palju tühje lubadusi, mis toob jällegi Eesti rahva seas kaasa pahameelt. Arvatavasti täidetakse väga vähe lubadusi ja neidki ainult poolenisti. Hääletada sai rahvas ka ID-kaardiga läbi Interneti. Paljud vanemad inimesed arvasid, et see võib kaasa tuua tulemuste võltsimise. Mina arvan, et e-valmised toovad Eestile vaid kuulsust ja Eesti võiks olla eeskujuks paljudele riikidele Euroopas. Suur osa Eestlasi jälgis iga päev maailma uudiseid kuna 23. Märtsil toimus Liibanonis seitsme
Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna liikmed väga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekäeliselt ja läbi mõtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kõrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist. Kuid valmimiste lõppedes naeravad võitjad kodanike üle, kes olid nii rumalad ja uskusid nende katteta lubadusi, sest neile, kes tahavad võimule pääseda, on tähtis ainult rahva hääl ning mida rohkem seda parem. Kuid lõppude lõpuks ei näe
sama palju kui ülejäänud lihtrahvas. Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi
Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga. Mina arvan , et see erakond on töökas ja üritab kõigile inimestele head muljet jätta nagu kõik teised erakonnad. Aga üleüldises mõttes nad mulle väga ei meeldi , sest kõik need lubadused mida nad annavad , nendest pooli nad ei täida . See on kõigi erakondade viga , et antakse liigapalju lubadusi mida täita ei suudeta . Riigikogus ei anta nende lubadustele isegi mitte võimalust ning nendel erakondadel pole võimalustki oma lubadusi täide viia. Sellessuhtes mina ei saagi aru , et kuidas Riigikogus üldse lubatakse neil inimestele selliseid lubadusi anda kui nad ei saa neid kunagi täide viia . Minu arvates tuleks sellistele erakondadele üldse karistused määrata või midagi nendega ette võtta .
Põhiväärtused, missioon ja visioon Põhiväärtused: · Pühendumus Täidame oma lubadusi ja teeme kõik endast oleneva, et saavutada klientide soove ning ületada nende ootusi. · Usaldus Väärtustame püsivast koostööst sündivat usaldust nii suhetes kliendiga kui ka meeskonnas. · Areng Saavutame arengu läbi eesmärgistatud, kasuliku ja asjatundliku koostöö. · Klient Otsime kliendi vajadustele vastavat parimat lahendust ja pakume oma toodete seast sobivaimat. · Kvaliteet
teeksid meid ja teisi noori edukamaks ja mis moodi saaksime oma riiki aidata, või oma Väikest Saaremaatki kuidas seda hoida ja kuidas saaksid ka teised aru kuidas tuleks hoida oma kodumaad ja mitte seda reostada.Meil on palju Poliitikuid käinud rääkimast Eestis toimuvast Demokraatiast ja mis asju ajatakse riigikogudes ja miks just nii valitkase ja kas naad täidavad neid lubadusi mis nad annavad.Muidugi pooled ei täida oma lubadusi mis peaks ja see on suht inimeste ära kasutamine kui inimene valib omale erakonna ja ääletab ja ootab seda head elu mis nemad on lubanud ja siis nad ei täida oma lubadust . Koolis puutun demokraatiaga kokku köögis ja teiste inimestega arvestamisel.Ja loomulikult kahm õppetööga.Kodu kohas räägitakse enamasti kahm poliitikas ja kuidas võiks olla parem elu ja et ei kärbitaks koguaeg neid
huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik Järeldus: Pea oma lubadusi Järeldus: On olemas objektiivsed moraalinormid
Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad.» P.Coelho "Kurat ja preili Prym" "The Devil and Miss Prym" (2000) Õpetlik lugu inimese muutumisest, valikutest, hirmudest, kiusatustest ning ahnusest, mis pannakse proovile pidevas võitlustes Hea ja Kurja vahel. Maailm on tulvil täis ahvatlusi rikkusest, lunastusest ja piiritust armastusest. Kuid inimesed ei märka, et sel kõigel on oma hind. Ühed kujutlevad, et võivad välja anda mis tahes lubadusi, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks. Pea kõik, kes taolisi lubadusi annavad, muutuvad ise seepeale jõuetuks ja kibestunuks, nagu ka need, kes neid lubadusi uskuma jäävad. 4 P.Coelho "Üksteist minutit" "Eleven Minutes" (2003) Lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude armastusega murrab tema südame
hotellipakette, viisasid, autorenti, kindlustusi, laevapileteid, puhkusereise ja muid reisiteenuseid. Pakkudes oma klientidele parimaid teenuseid, on nad väga kliendikesksed. Nende kliendid on nende eksistentsi alus ja põhjus, miks nad olemas on. Nad hoolivad oma klientidest luues tooteid, mida nad väärtustavad, ja teenidades kliente vastavuses antud lubadustega. Ei puudu ka usaldusväärsus. Nad peavad alati oma lubadusi, on tegevuses väärikad, eetilised ja ausad. Seda nii oma töötajate, klientide kui partnerite suhtes. Innovatiivsus- Nad on oma tegevusvaldkonnas eestvedajaks, ettevõtteks kes suudab esimesena pakkuda uudseid ja paremaid lahendusi oma klientide hüvanguks. Nad julgevad võtta riske. Pidev areng- Nad väärtustavad oma organisatsioonis pidevat professionaalset arengut nii indiviidi, meeskonna kui ettevõtte tasandil.
ning sinust ei hoolinudki. Lubaduse mitte täitmist saab võtta valetamisena. Igaühel on olnud olukordi, kui midagi on lubatud, aga tegelikult inimene on alt vedanud. Milleks lubada, kui seda ei ole plaanis täita? Arvan, et tahetakse teha teisele heameelt, aga kukub palju hullemini välja ja lõpus teine isik kaotab usalduse sinu vastu või on pettunud. Loota võib, et inimene ei kaota usaldust. Esimese korraga võib-olla ei kaotatagi usaldust, aga mida rohkem inimene lubab ja neid lubadusi ei täida, seda enam ta kaugeneb teisest isikust. Minu jaoks ei ole lubaduse murdmine õigustatud, sest enne lubaduse andmist peab olema teine isik kindel, et ta suudab seda teha, sest muidu ei ole lubaduse andmisel mõtet. Kas hädavale on õigustatud? See oleneb olukorrast. Sa võid säästa inimest mõnest suuremast negatiivsest uudisest, aga kui ta hädavalest teada saab, siis kas asi oli tõesti seda väärt? Vale on õigustatud ainult siis, kui see on heal eesmärgil
Preemia tuleb välja maksta koheselt, et töötaja seostaks seda otseselt töötulemustega Produktiivsus Tänu avaldamine Edukad ideed Paindlik tööaeg ja kodus töötamine. Lisaks ettevõtte eesmärkidele peaks töötajatel olema ka isiklikud eesmärgid. Edukad ideed Töötaja elukvaliteedi parandamine Edukad ideed Töötaja enesearengut soodustava keskkonna loomine Edukad ideed TÄIDA OMA LUBADUSI! Edukad ideed Töötajatele ei peaks andma ettevõtte osakuid. Tuleks hoiduda hinnangute lahterdamisest. Hoiduda tuleks töötajate ülemaksmisest. Mitte nii head ideed Töötulemuste kohta anna ausat tagasisidet. Mittetoimivate asjade kohta jaga juhtnööre, kuidas neid parandada. Palgasüsteem peab motiveerima ja säilitama väärtuslikumad töötajad. KOKKUVÕTTEKS
huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik Järeldus: Pea oma lubadusi Järeldus: On olemas objektiivsed moraalinormid (moraaliabsolutism) A1: E1: Inimloomuseks on mõistuslikkus E2: Mõistus suudab igas olukorras leida õige teo, järgides üldkehtivat printsiipi.
erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile räägitakse, levitavad omal käel kampaania sisu edasi, üritades sellega parteile uusi pooldajaid leida. Tihti on partei esimees nende silmis isegi nö. "pühak". Kirikule tehtakse tihti rahalisi annetusi. Ka partei saab enamuse oma rahast tavainimeste käest, kuid see pole siiski inimese enda valik, mistõttu ei saa seda päris vabatahtliku annetusega võrrelda.
Pärast naasmist Genf, Victor pead Inglismaal koos Henry, et koguda teavet, et luua naissoost koletisega. Jättes Henry Sotimaal ta secludes end puupaljaks saarel Orkney saarestiku ümbruses ning töötab vastumeelselt kell korrates tema esimene edukas. Ühel õhtul tabas kahtlusi moraali tema tegevused, Victor pilgud aknast näha koletis pimestab teda koos hirmutav naeratama. Hirmutav võimalikke tagajärgi tema töö, Victor hävitab oma uue loomist. Monster, vihast, lubadusi kättemaksu, sõimu, et ta koos Victor kohta Victor, s pulmas öö. Hiljem samal õhtul, Victor võtab paadi avanevad järve ja puistab jääb teine olend vees. Tuul korjab üles ja takistab tal tagasi saarel. Hommikul, ta leiab end kaldale lähedale teadmata linna. Pärast maandumist, ta vahistati ja teatas, et ta kohut mõrvas avastas eelmisel õhtul. Victor eitab kõiki teadmisi mõrv, kuid kui need on näidatud keha, ta on sokeeritud vaata oma sõbrale Henry Clerval koos kaubamärk
Test Mul on raske... - öelda ,,ei" - küsida nõu või paluda abi - välja näidata positiivseid ja negatiivseid tundeid - algatada ja lõpetada vestlusi - väljendada oma soove, vajadusi, seisukohti, arusaamu ja tahtmisi - jääda eriarvamusele - vastanduda teistele - küsida: ,,Mille jaoks?" - tunda ennast hästi, kui mulle on tehtud kompliment. Enesekehtestamise 3 barjääri: 1. Ei usu, et mul on õigus enda eest seista. 2. Puuduvad efektiivsed eneseväljendusoskused. 3. Hirm selle ees, mida arvatakse või hirm kedagi kaotada, hirm haiget saamise ees. Kehtestamine on enda õiguste, vajaduste ja soovide väljaütlemine teiste õigusi, soove ja vajadusi alla surumata. On kolme tüüpi kehtestamist: adekvaatne, agressiivne ja alistuv. Kehtestamine on õpitav. Adekvaatne enesekehtestaja tunnetab oma vastutust ja oskab vastutada oma tegude tagajärgede eest. Ta arvestab teiste inimestega ega suru end peale, samas suudab ka...
koostatud valimisprogramme jälgis 2011.aastal Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. 2011.a Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaandes nr 4 on analüüsitud erakondade valmisprogramme perepoliitika kontekstis. Põhijäreldused, milleni erakondade valimisprogrammide analüüsimisel jõuti on alljärgnevad: · põhieesmärkidena peetakse sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise, · erakondade valmimislubadustes on palju lubadusi, mis olid ka eelmistel valimistel päevakorras, kuid mis ei rakendunud või rakendusid ajutiselt, · kui 2007 aasta valimislubadustes oli palju lubadusi, millega kaasata isasid laste kasvatamisse, siis 2011.aasta valimislubadustes minnakse tagasi traditsiooniliste soorollide juurde, · suuremat paindlikkust vanemahüvitise kasutamisel lubavad Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), Erakond Eestimaa Rohelised edaspidi EER ja
peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli
Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeedia 7.MIKS KASUTATAKSE EELHÄÄLETAMIST? Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE Elukestev protsess, millega kujundatakse inimeste hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. 12.MILLISED PÕHIMÕTTED KEHTIVAD EUROOPA KODAKONDSUSE PUHUL?
Mina ja demokraatia Demokraatia on rahvavõim. Sain hiljuti 18. aastaseks, nüüd on mul õigus valida. Saan hääletada endale sobiva erakonna või inimese poolt. Oma valiku teen selle järgi, milliseid lubadusi antakse ning kes tundub usutavam kui teised kandidaadid. Kahjuks võimule tulles lubadused unustatakse või leitakse erinevaid põhjuseid, miks neid täita ei saa. Enne valimisi tehakse igasugust reklaami, mis maksab päris palju. Selle raha eest võiks midagi vajalikumat teha: tõsta lastetoetusi, parandada teid, panustada arstiabisse jne. Valimistel võidab see erakond, kes on võimul olles riigi ja rahva heaks midagi teinud või kes oskab teha paremat ,,lobitööd"
Klassikuuluvus, massimeedia, seotus põllumajanduse või kirikuga Miks kasutatakse eel-hääletamist? - Võimalus hääletada, kui ei viibita kodumaal - Võimalus süsteeme kontrollida ja võimalus saada ülevaadet erakondade populaarsusest Miks võime öelda, et kaasaja erakonnad on Antakse katteta lubadusi häälte võitmise nimel populistlikud? Millised Eesti erakonnad on parempoolsed, P Reformierakond, IRL millised vasakpoolsed? V Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid Mis vahe on erakonnal ja sotsiaalsel Erakonnal on kindel liikmeskond ja programm, nad tahavad liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis. Sotsiaalsel liikumisel on kõik vastupidine.
praegu kõik olid võrdsed. 3. Kõigi tähtsamate ettevõtete omanikuks on riik Ka NSV Liidus oli ettevõtetele täpselt riigi poolt kirja pandud, mida ja kui palju nad tootma peavad. 4. Inimeste vastuvõtmine range kontrolli all NSV Liidus oli väga suur kontroll ja järelvalve välisriikidest tulnud inimestel. 5. Valimistel kaasati rahvas Ka NSV Liidus sai rahvas valida. Seda kül väikse erinevusega nad ei valinud mitte poliitikut vaid nende lubadusi. Kas NSV Liidus oli parem elada kui Eestis 2010. aastal? (10-15 lauset) NSV Liidus oli parem elada kui 2010. aastal Eestis. Inimesed olid majanduslikult võrdsed, puudusid ühiskonnaklassid ning abivajajaid aidati. Tööpuudus NSV Liidus praktiliselt puudus. Samas oli Eestis 2010. aastal parem kättesaadavus tarbekaupadele ning turule oli tulnud selleks ajaks palju uusi kaupu. Lisaks ei pidanud kartma avaldada oma arvamust avalikult, NSV Liidus võis aga saada karistada
!! Teame kuidas Maanõukogu 1917.aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid. Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve lõhki ajamine. Kuid mõeldes nüüd, mida toob selline edasi liikumine meile tulevikus. Kas lõpuks oleme ebakindel ja majanduslikut madala arenguga riik? Valitsuse eksimused loovad Eestile ebkindla olukorra. Nad pidurdavad Eesti arengut ja kahjustavad majanduslikku olukorda . Tuleb hakata muutma midagi, mis annaks võimaluse liikuda paremuse poole. Me teame seda, et tõstetakse
ÜHE ÄPARDI PÄEVIK VIIMNE ÕLEKÕRS Autor: Jeff Kinney Inglise keelest tõlkis AnnaMagdaleena Kangro TEGELASED Greg Heffley Peategelane Äpard Ei saanud millegiga hakkama Frank Heffley Gregi isa Tahtis, et Greg hakkaks mehelikke tegusid tegema Ema Annab lubadusi, aga täidab neid hilinemisega TEGELASED Manny Heffley Gregi väikevend Kõik tegid seda mida ta tahtis Rodrick Heffley Gregi vanem vend Kiusas Gregi Sportlikum, kui Greg TEGEVUSKOHAD Kodu Kool Tänaval Kirikus Naabri ja sõbra hoovis Lõpus laagris VÄIKE SISSEJUHATUS Olgem ausad: Greg Heffley ei muuda kunagi oma äpardlikke maneere. Ainult et keegi peab selle
Elu on vahel ebaaus. Ka teravat keelt tauniti. Inimesed arvasid, et ei ole ilus öelda teisele halvasti, kui sinule ei ole midagi halba öeldud. Kui öeldi midagi halvasti, siis vastu võis salvata. Arvan, et see on õige, et teisele ei tohi pahasti öelda. Kellelegi ei meeldi, kui neid mustatakse või räägitakse taga. Sõnapidajad kiideti väga heaks. See on omadus, mida osatakse hinnata ka tänapäeval. Inimene on aus ja usaldusväärne, kui ta oskab oma lubadusi pidada. Naistest oli igas novellis juttu. Naise juures oli kõige olulisem tema välimus. Ta pidi olema väga kaunis. Ka hea maine oli oluline ning mida rikkam naine oli, seda parem. Inimesed ning eluolu raamatus on tunduvalt erinev tänapäevast. Samas on ka mõningaid sarnaseid jooni. Näiteks naiste iluideaal on säilinud. Dekameroni novellid olid huvitavad ning neid olid lihtne lugeda. Samas andsid nad hea ülevaate sellest, kuidas asjad varem olid.
Vito USA-sse • New Yorgis elades alustab kuritegeliku tegevusega • Perekond kasvab New Yorgi maffia võimsaimaks ja mõjukaimaks • Tapetakse inimesi reetmiste ja pettuste eest nii Don’i kui vaenlaste pooltelt • Pereäri võtab üle Don’i noorim poeg, Michael • Pere ja äri kolitakse LA-sse Mario Puzo 1996 Tänan kuulamast! „Don Vito Corleone oli mees, kelle juurde tuli igaüks abi saama, ja kellelgi ei tulnud pettuda. Ta ei jaganud tühje lubadusi ega otsinud äraütlemiseks arglikke ettekäändeid, nagu oleksid tema käed seotud võimsamate jõudude poolt kui ta ise.
turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest. Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest. Samuti tekitab mitmeid probleeme majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt
end kuigi turvaliselt ja ei usalda ka valitsust. Muidugi ei olene kõik probleemid võimuorganite tööst ja tegemistest, ent nemad on ainsad, kellele on volitatud võimalus muuta riigis toimuvat. Kogu kisa ja kära valimiste eel on naeruväärne. Tundub, et neist vaikseimad ning vähem lubavad erakonnad on ehk kõige usaldatavamad, sest ei sea endile kättesaamatuid eesmärke. Kohati olen minagi väga äärmuslik, teen palju lubadusi, millest enamus jääb täitmata, ent ma näen seda viga ja püüan seda parandada. Kas ka Riigikogu oma iseloomu paremuse poole muuta? Eelmine talv oli mul suurepärane võimalus projekti raames elada nädal aega Rootsis, kus kogu keskkond on siin olevast palju arenenum ning rahvaga arvestavam. Rääkisin ka kohalike noortega, kes armastavad väga seal elada, riik annab kõikvõimalikke toetusi huvialaringides käimiseks ning kogu sotsiaalne olukord on palju ligimest hoidvam kui Eestis
Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Minu arvates Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest. Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest. Samuti tekitab mitmeid probleeme majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja
Avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida, kuid sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. 2. Hoolimata mitmetest ülestõusudest, ei saavutanud nad eesmärki, sest NSV kasutas nende mahasurumisel vägivalda, surudes igasugused mässud kiirelt maha.Lääneriikide liidrid kinnitasid, et kui kommunismi all vaevlevad rahvad astuvad hirmuvalitsuse vastu välja, siis antakse neile abi ning raadiojaam Ameerika Hääl vahendas lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa, kuid tegelkult ei olnud lääneriigid valmis mingeid same Kesk- ja Ida-Euroopa vabastamiseks astuma.3. Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles piirkonnas, ässitades selleks Iisraeli Egiptusele kallale, NSVL toetas Nasserit relvadega lootuses seal hiljem kommunismi edendada.4. I-E sai aru, et Lääne jutt nende vabastamisest on mull (Berliin ja Ungar). Lääs kaotas oma autoriteeti maailmas (nt
,,Toomas Nipernaadi" · Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid · Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head · Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud · Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb · Nipernaadi oli suurepärane valetaja. · . See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult · kontrastsed tegelased · teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead · Toomas Nipernaadi oli töömees
Teine võimalus on aga see, et minnakse edasi õppima kutsekooli, kuna see on tasuta. Üks kohtt, kus mõelda, sest sellega kaotab riik ka ühe võimaliku tulevase kõrgeltharitud spetsialisti, kes oleks võinud oma oskustega riigile ja selle arengule kasulik olla. Tsiteerides veel Lennart Meri kõne: ,, Kahjuks peetakse põhiseadusest olulisemaks üksikute poliitikute hetkenägemusi riigikaitsest. Selle nimel tehakse seadusi ümber ja antakse välja poliitilisi lubadusi" See käib väga hästi ka tänapäeva suhtumisse demograafilisse jätkusuutlikkusse, kus probleemi lahenduseni reaalselt ei jõuta, tegeletakse vaid poliitikute hetkenägemustega. Jälgides poliitikute seniseid tegevusi ja analüüsides hetkeolukorda riigis, võib väita, et Eesti riik ei ole jätkusuutlik, sest ilma tööealise rahvata pole ka riiki mida juhtida. Ja selle probleemiga tuleb tegelema hakata kohe, et säilitada Eesti senine positsioon maailmakaardil ja vältida halvimat.
1932. aasta Saksamaa presidendivalimised • Esimeses voorus osalesid senine Saksamaa president Paul Von Hindenburg, 7% NSDAP esindaja Adolf 13% Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei 49% esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide 30% esindajana Theodor Duesterberg(Deutschnationale Volkspartei, DNVP). “Me ei taha valetada ja udujuttu ajada. Me ei taha teha tühje lubadusi. Me tahame tegude läbi näidata, et me oleme paremad.” -Adolf Hitler, 10.veebruaril 1933 ISIKLIK ELU • Pikaaegne armuke ja seaduslik abikaasa oli Eva Braun. • Oli 1939. aastal Nobeli rahupreemia kandidaat. • Aastal 1945, kui venelased olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitler’i führerbunker'isse ning jäi sinna oma elu lõpuni. • Nad abiellusid 29. aprill 1945 ja järgmisel päeval tegid mõlemad enesetapu.
· Säästukaart eraldi allahindlused, sooduskampaaniad ning iga ostuga boonusraha kogumine · Säästukaart Pluss maksekaart, millega saab veel paremaid allahindlusi, sooduskampaaniaid ning rohkem boonusrah Väärtused · Lugupidav o Käitume klientide, kaastöötajate ja koostööpartneritega alati viisakalt, austavalt ja hoolivalt. · Vastutustundlik o Täidame antud lubadusi ja võetud kohustusi korrektselt, arvestades alati sellega kaasneda võivat mõju ümbritsevale. · Koostegutsev ,,Hoiame kokku" o Hoiame kokku nii kaastöötajatena kui ka kohaliku kogukonna ja klientidega, üksteist aidates ja üksteiselt õppides: ühise eesmärgi kliendi rahulolu saavutamise nimel. · Tulemuslik o Oleme uuenduslikud ning julgeme proovida erinevaid lahendusi, tegutsedes
keegi kunagi saada. Seda juba seetõttu, et teda ei sallitud peaaegu kusagil. Aga peamine oli see, et ta oli iseendaga alti rahul. Ta sai tihtipeale asjadest valesti aru ja kunagi ta ei süveneud jutuajamistesse ning tegudesse, seda eriti tema kergemeelsuse tõttu. Ta oli mugav ning laisk. Ta oli õnnesärgis sündinud. Tal vedas koguaeg. Ta valetas pidevalt ning mõtles ka igasuguseid lugusid välja. Kui ta oli mõnes ohtlikus olukorras, hakkas ta koheselt andma lubadusi, mida ta hiljem väga lapsikuteks pidas ja nende üle naeris, tal oli väga hea kujutlusvõime. Ta ei mõistnud kunagi, et oma tegudega võis ta kellegile väga palju valu tekitada. Ta oli teistesuhtes suhteliselt ükskkõikne ja mõtles rohkem endapeale, teistega ta oluliselt ei arvetanud. Ta ei kahetsunud peaaegu kunagi oma tehtut, vaid nagu Isa Goriot'gi üritas ta lepitust leida ema surivoodil. Teda võib ka võrrelda Nipernaadiga.
et elades kõigile meelepäraselt me edu ei saavuta." Mida ma selle meenutusega tahan öelda on see, et sõber on sõber. Sõbradki ei pea alati üksteisele meelejärgi olema. See on nagunii võimatu. Ja sõbrad mõistavad üksteist, nad ei pea rääkima väikseid hädavalesid. Ei pea ja ei tohigi, sest need kasvavad suuremateks valedeks. Sõber teab kas talle räägitakse tõtt või mitte. Lõpuks see valede võrk hävitab sõpruskonna. Hoidke oma sõna ja pidage oma lubadusi. See on usalduse alus, sõpruse alus, ühiskonna alus.
Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja."
palju hääli, kui nad praegu saavad. Reklaam ei pea olema palju lubav. Piisab kasvõi ühest, kuid kindlast faktist. Näiteks: ehitame 100 uut lasteaeda või tõstame õpetajate palka. Iga erinev väide iga kandidaadi poolt moodustavad kokku suure lubaduste kuhja, kust iga inimene leiab endale midagi sellist, mis talle kasu tooks ning ta otsustab hääletada just selle erakonna poolt. Lõpetuseks toon kokku kõik osad, mis teevad reklaami heaks : 1. konkreetsus 2.vähem lubadusi 3.vähem liigset infot 4.palju üritusi, mida korraldab erakond 5. Lihtne ning arusaadav tekst.
Samas leidus kindlasti ka juhte ning liidreid, kes nautisid sõjaväega kaasnevat ühtsust ja jõudu. Neile lugesid vaid võidud ja oma sõjavõelaste elus püsimine. Sõjamehed teenisid elitist ning kindralid uhkustasid õhtuti end kõrtsis täis juues enda saavutusetega ning näitasid oma võimsate saavutustele lisaks ka oma ülivõimast ego. Kokkuvõtteks võin öelda, et ristisõdijaid motiveerisid mitmed asjad. Lihtrahvas pidas kunagi antud lubadusi ning olid kohustatud sellega kaasnevaid tagajärgi kannatama. Ristisõdijad olid naiivsed lollikesed, kes uskusid kõikvõimalikke totrusi parema elu nimel. Kindlasti leidus ka kohtlaseid rüütleid, kes nautisid täiel rinnal toimuvat ning ka üllaid ja vapraid juhte, kellele luges vaid end anime ajalukku jäädvustamine. Kaspar Moik 10a
annaabi.ee 
