Mängulised toimingud hakkavad üha enam vastama tegeliku elu loogikale; Laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega ja vastavalt sellele ka ennast täiskasvanuna nimetama; Laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust edaldi, kuid eelkõige siiski nii, nagu tegutseb täiskasvanu.8 Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendud. Ja kujuteldate esemete ja tegevuste kasutamine. Rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord.9 Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomulike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades reaalseid ja kujutletavaid esemeid. Krista Kivisalu on oma artiklis ,,Miljon mängu eest" öelnud: ,,Kes unustab lapsel kunu kooliminekuni rollimänge mängida lasta, riskib sellega, et tema järglasest kasvab vastutusvõimetu äpu ja egoist"
Vestelda lastega, millal ja kuidas abi paluda/abi anda. Lastega harjutada reeglitest kinnipidamist. Rääkida lastega jagamisest ja selle vajalikkusest. Arutleda lastega, kuidas teisi enda mängu kutsuda/kuidas teiste mänguga liituda. Lasta lapsel kogeda erinevaid emotsioone (ka negatiivseid) ning aidata tal nendega toime tulla. Rääkida lastega sellest, mis on neis positiivset (erilist) aitab enesehinnangut ja -kindlust tõsta. Modelleerimine oskuse tutvustamine, demonstreerimine, rollimängus käitumise sooritamine. Juhendamine lapsele antakse konkreetsed käitumisreeglid, seejärel harjutatakse ning siis antakse lapsele pidevat tagasisidet. Sotsiaalne probleemilahendamine sisuks on sotsiaalsete probleemide hindamine ja alternatiivide leidmine ja kaalumine.
2004). Laste mänge jaotatakse loovmängudeks ehk vabamängudeks ning reeglimängudeks ehk valmismängudeks (Tuuling 2008; Ugaste, Tuul, Välk 2009b). Seda klassifikatsiooni täiendab A. Ugaste (Ugaste 2005) järgnev mängude liigitus. Traditsiooniliselt jaotatakse mänge kahte rühma: reeglitega ehk valmismängud ja loovmängud ehk vabad mängud. Loovmängude hulka kuuluvad rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Rollimängus võtab laps kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi. Lavastusmängus kujutab laps loovalt mõne kirjanduspala süzeed või loob ise mängu süzee (Saar 1997). Tõlgendades eelnevalt öeldut võib rõhutada reeglite tähtsust mängus: mängureegleid tajuvad lapsed nagu seadust ja nende täitmine arendab enesevalitsust, vastupidavust, kontrollivõimet,
see on näiline, teeseldud ja mängitud. · Rollimängud eelkoolieas Rollimängu alged ilmuvad kolmanda eluaasta lõpus. Rollimängu eeldused on järgmised: mängus hakatakse kasutama esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid; mängulised toimingud hakkavad üha enam vastama tegeliku elu loogikale; laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega; laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi. Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomlike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades sealjuures nii reaalseid kui kujutlevaid esemeid. Matkimine on seotud kahe tunnusega. 1. matkimise mudeli käitumist ja tegevust 2. iseloomustab jäljendamist teatud valivus, st matkimine esindab mudeli teatud kindlat käitumist. Mina rolli hakatakse teadvustama eelkooliea lõpus
vaid juhul kui tekib konflikt või probleem. Liikumismängude jaoks on vaja vaba ruumi, lauamängude mängimiseks istumise võimalust ja lauda ning teiste loovmängude mängimiseks on vaja erinevaid nurgakesi. Samuti on vaja erinevate mänguasjade ja vahendite olemasolu, sest see muudab lapse mängu mitmekesisemaks. Lastele tuleks jätta aega mängu loomiseks ja lõpetamiseks. Loovmäng jaguneb rollimänguks, lavastusmänguks ja ehitusmänguks. Rollimängus võtab mängija kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Sellises mängus on ka pea- ja kõrval rollid. Rolliosad kujunevad mängu käigus. Rollimäng on meelepärane enamus lastele, neile aga kes kahtlevad oma võimetes, võib see mäng ebameeldivust tekitada. Mängu käigus kujunenud rollid ei pruugi alati pakkuda emotsionaalset rahuldust, samas positiivsete kogemuste korral on lapsed avatud uuele.
reeglitega mänguni. Piaget´arvates kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani
D. Elkonin (1978) rõhutab seda, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes. Teadmised täiskasvanute töötegevusest, töövahendite kasutamisest, omavahelisest suhtlemisest ja koostööst on aluseks rolli tekkele ja arengule. Mida rikkalikumad, emotsionaalsemad ja eredamad on vaatlustelt saadud muljed ja kogemused seda soovitum on lapse jaoks ka mäng, milles ta rahuldab oma tarvet tegutseda kui täiskasvanu (Saar 1997:178) Elkonin (1999) leidis, et rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord. Rollimängus on tähtsaim roll ja kujuteldav, mänguline situatsioon, mis annavad mängule 6 tähenduse ja emotsionaalse värvingu. Rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas (Ugaste 2005:160). Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega ja tegutsemine mängupartneri suhtes, mis kuuluvad selle rolli juurde
Laste sotsiaalsete oskuste arendamisel kasutatakse järgnevaid strateegiaid: • Modelleerimine, kus demostreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmil või elavas esituses. Laps sarnasuse puhul on see väga oluline õppimise allikas. Modellerimine viiakse läbi kolme sammuna: 1) oskuse tutvustamine, esitatakse verbaalne edenev käitumise järjestus; 2) õpetaja või eakaaslase käitumise demonstreerimine, nt. video abil 3) käitumise sooritamine rollimängus, antakse tagasiside. • Kognitiiv-käitumuslik strateegia. Siin keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemi lahendamise võimetele. Üheks võimalikuks meetodiks on siin juhendamine kus lapsele antakse õpetaja poolt konkreetsed käitumisreeglid või tegevuste järjestus. Häid tulemusi on võimalik saavutada, kui üheaegselt juhendada ja modelleerida.
) 17.Rollimängu elemendid ja tähtsus eelkoolieas. Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendus ja kujuteldavate esemete ja tegevuste kasutamine. Kolmanda eluaasta teisel poolel hakkab laps : 1. mängus kasutama esemeid mis asendavad reaalseid esemeid. 2.mängulised toimingud vastavad tegeliku elu loogijale 3. laps võrdleb oma toiminguid täisksvanute omadega 4. laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi. Rollimängus võtab laps endale mingi teatud osa. Matkib inimest, olendit, või tegevust. elemendid: Roll(arst ,õpetaja , autojuht jne) Rolliga seonduv käitumine : suhted mängus 1. reaalsed suhted lapse ja papse suhe mängus 2. rollilised suhted rolli ja rolli suhe. Mida enam on ollilisi suhteid, seda aranenum on mäng. 18.Rezissöörimängu olemus ja tähtsus 19. Esemeline ja sots. rollimäng. Esemelise rollimängu sisuks on tomingud esemetega, mis kuuluvad rolli juurde ja
küsimusele ka mitmelauselise repliigiga. Laps räägib peamiselt sellest, mida ta vahetult tajub. 4-aastane laps osaleb aktiivselt pikemates dialoogides, sh oskab muuta teemat ning lõpetada vestlust; kordab või parandab/täpsustab ütlust, kui teised seda ei mõista. Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narrimist. 5-aastane laps arvestab juba kuulaja teadmistega, st tal on ettekujutus, mida kuulaja võiks asja kohta teada. Laps võtab rollimängus meelsasti erisuguseid rolle ning vastavalt rollile kasutab ka rollisuhtlust. 6-aastane laps suhtleb meelsasti nii täiskasvanute kui eakaaslastega. Ta mõistab kaudseid ütlusi ja hakkab ka ise kaudseid palveid, ettepanekuid, teateid väljendama. 7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ta püüab arvestada suhtlemisel kaassuhtlejat ja suhtlemispaika. Laps kasutab õigesti viisakusväljendeid.
Hiljem ilmub süzee-rollimäng. Selle ilmumine on seotud erinevate asjaoludega. Esiteks, selleks ajaks lapse sümboolne funktsioon peab saavutama kõrget arengut, tema peab õppima esemeid mitte ainult nende otsese tähenduse järgi kasutamist , aga ka vastavalt mängu mõtele. Teiseks, lapsel peab tekkima vajadus täiskasvanute tegevuste kopeerimisel. Kolmandaks, tema peab õppima tegutseda teiste inimestega laste ja täiskasvanutega koos mängus. Süzee-rollimängus kopeerib laps inimeste käitlemisviisid esemetega ja inimeste suhte viisid teineteisega erinevates sotsiaalolukordades. Sellega laps paremini omandab aineliseid tegevuseid, suhtlemise norme, samuti ka rollikäitumist. Süzee-rollimängu saab vaadata funktsionaalse vaatepunktist läbi lapse ettevalmistamisena osaleda ühiskonnaelus erinevates sotsiaalsetes rollides. 1.4. Kõneareng Varane lapsepõlv on sensitiivne periood kõne omandamisele. Lapse autonoomne kõne
Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas. Sobivate kõnetuste Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, (palumine, küsimine, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine. keeldumine, vabandust Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe palumine, tänamine) valik tunnuse alusel rühmitamine. suhtlemisel. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Lihtlauseliste küsimuste Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine. moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks,
kujutatavaga, kuid nad peavad andma võimaluse tegutseda nendega nii nagu asendatava esemega. Mängus laps mitte üksnes asendab esemeid, vaid ka võtab endale teatud rolli ja tegutseb vastavalt sellele. Mängu olemus seisneb mingi rolli täitmises. Rolliga käivad kaasas mingid kohustused, mille täitmist kaaslased lapselt ootavad, ja õigused teiste rollikandjate suhtes, näit. arst ravib, õpetaja õpetab. Patsient .peab end lubama ravida ja püsima paigal. Rollimängus lapsed kajastavad neid ümbritsevat tegelikkust. Mängus kajastatav saab rollimängu süzeeks.. Süzeede rohkus sõltub sellest, mis on lapsele tegelikkusest tuttav. Seega on loomulik, et noorematel lastel on piiratud arv süzeesid, samal ajal kui vanematel lastel on nende valik väga mitmekesine. Mäng ei taandu üksikute psüühiliste protsesside harjutamisele - ta puudutab isiksuse kui terviku psüühilise arengu kõiki olulisi tahke:
toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Kõigile on omane üks ühendav tunnus, indiviidi kohanemis võime suurendamise funktsioon. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Kogemuse mõiste haarab omakorda erakordselt laia ampluaa juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate
Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Kõigile on omane üks ühendav tunnus, indiviidi kohanemis võime suurendamise funktsioon. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Kogemuse mõiste haarab omakorda erakordselt laia ampluaa juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate käitumisviiside elus
areneda , siis ikka kirega ("sest isa õpetas mind: kui midagi teed, tee viha või armastusega"). Ta naerab tihti, ka enda üle. Ja nimetab end "kõva kiiksuga" tegelaseks, kes oma asja ajades saab tihti haiget, kuid raputab suled kuivaks ning tegutseb edasi. Eelmisel aastal kaitses Ülle magistritööd, mida tehes selgus talle, et eesti 37aastaste rollimäng on väga kehval tasemel. Veelgi hullem: tavaarenguga lapsed osutusid rollimängus viletsamaks kui vaimupuudega lapsed. Mulle meeldiks uskuda, et lapsed siiski oskavad mängida. Jah, aga tavalapsi vaadeldes oli selgelt näha, et neid pole õpetatud mänguasju kasutama. Laps võtab lelu kätte ja teeb ühe toimingu, mida ta on näinud selle esemega tehtavat, aga rohkem ei oska. See pole ju rollimäng! Selline mänguasjade kasutamise viis on tavaline 23aastaste laste puhul, aga ma nägin seda veel 56aastaste hulgas.
mängugrupis keelatud. Ka vanematel on selle kohta erinevad seisukohad. · VIDEO- JA ARVUTIMÄNGUD videomängude mängimine võib suurendada käe ja silma kordinatsiooni ja teatud kindla mängu oskust, kui millised on teised tagajärjed? Sõltuvus, sotsiaalne isoleeritus, agressiivsus · REEGLITEGA MÄNGUD eelkooliealiste laste mängul on sageli mõningane reeglikultuur, näiteks, kui keegi mängib rollimängus ,,arsti" ,,patsienti", siis eksisteerivad mõned teiste laste poolt rakendatud piirangud, millest ta peab juhinduma. · MÄNGU MÕJUTAVAD TEGURID me oleme näinud, kuidas vanemad mängu ergutavad, kui see hakkab nende väikestel lastel ilmnema. Mõned teadlased arvavad, et see varane julgestamine on väga oluline. Empiirilised uurimused · Mängu olulisuse kohta toimus palju teoretiseerimist, kuna puudusid
alaealiste õigusrikkujate mina-pMi erinevate aspektides muutused treeningus osalejate agressiivses ja prosotsiaalses käitumises. Uurimuse tulemu- 7. sed (Hollak, 2001) näitasid, et osalejate prosotsiaalse käitumise sagedus kasvas treeningute käigus (nii rollimängus kui ka rühmatöös) ja suhtumine sellisesse käitumisse muutus positiivsemaks ning agressiivse käitumise esinemissagedus langes (nii rollimängus kui ka rühmatöös) ja suhtumine sellesse muutus treeningute käigus taunivamaks.
raamatuid, sest tegelased pärinevad enamasti just sealt, aga lisaks avaldatakse ka eraldi rollimängu õpetusi, tegelaskujude iseloomustusi (siia kuuluvad ka erinevad haldjaliigid, aga neil ei ole põhjust selguse säilitamise eesmärgil lähemalt peatuda), võimalikke mängusüžeesid jne. Rollimänge võib täiesti arvestatavalt pidada muinasjuttude ja rahvajuttudega võrdväärseks inimeste kollektiivse mälu edasikandjaiks, kui mitte tähtsamaks. Täringutega mängitavas rollimängus AD&D on igal tegelaskujul kuus põhiomadust, mille väärtus määratakse täringuid heites. Nendeks võimeteks on: charisma, constitution, dexterity, intelligents, strenght, wisdom (eesti k – karisma ehk šarm, vastupidavus, osavus, intelligentsus ehk iseseisev mõtlemisvõime, füüsiline tugevus, elutarkus). Need omadused määravad ka mis tüüpi tegelase mängija võib endale valida, seega kui mängija on otsustanud haldja kasuks, sõltub haldjaliik tema omadust
fakte, et otsuseid vastu võtta. Merlecons ja Ko OÜ 286 ROLLIMÄNG PAARIDES Situatsioonikirjeldused Lugege järgnevaid situatsioone ning mängige need olukorrad läbi, kasutades erinevaid kehtestava käitumise tehnikaid. Kulutage iga situatsiooni läbimängimiseks vähemalt 4 minutit. Rollimäng ei ole näitlemine. Rollimängus peab osaline erinevates situatsioonides olema ,,tema ise". 1. Olete just jõudnud koju, kui te sõber kutsub teid kinno filmi vaatama. Olete seda filmi talle mitmeid kordi soovitanud ja teda ise korduvalt kutsunud ja nüüd lõpuks on ta vedu võtnud. Päev oli väsitav ja meelsamini jääksite koju. 2. Teie sõber on teile 100 krooni võlgu. Kokkulepitud tähtaeg on möödas, kuid raha tagasi te saanud ei ole. 3. Soovite vaadata teie jaoks huvitavat telesaadet
Lapsed mängivad paaris kuninga ja teenri rolle. Kuningas küsib ilma kohta ja teener vastab, mis aastaaeg on. Kuningas käsib teenril midagi teha ja teener vastab: Kohe, kallis kuningas. · Õpetaja harjutab erinevate käskluste tähenduse mõistmist: Igor, too mulle palun võti. Leena, ära pane seda lauale! Inna, ära võta seda välja! jne. Käeline tegevus · Laps värvib pildi. · Laps joonistab, lõikab välja ja meisterdab krooni, mida kasutab rollimängus. 91 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 4. KODUTÖÖD Kuulamine Kes teeb korda toad? Meie koos, meie koos. Terve pere koos, terve pere koos. Meie pere on koos. Ema ei ole tööl, isa ei ole tööl. Mina ei ole lasteaias, minu õde ei ole koolis. Täna me koristame kõik koos. Me teeme toad korda. Hommikul ema küsib: "Kes puhastab põranda?" Isa ütleb: "Mina." Mina ütlen: "Mina." Isal on tolmu-
suhteta. Kujutlusmäng on võimalik pooleteisekahe aasta vanuses kui fantaasia areneb. Kivid võivad olla kartulid, pesupulgad rongivagunid, tool troon jne. 34 aastaste mängudest on suurem osa kujutlusmängud. Nelja aastane laps on võimeline pikemateks vastastikusteks suheteks ja moodustub koostööle põhinev mäng. Lapsed jagavad omavahel rollid ja mängivad mängu, kus on tõelised suhted mängijate vahel. Rollimängus võtab laps rolli omaks, selle kaudu on võimalik harjutada erinevaid sotsiaalseid suhtumisviise inimestesse ja maailma. Rollis samastub laps valitud rolliga ja teostab seda täielikult. Koolieelikutel püsivad liigendatud, koostööle põhinevad mängud rühmas. Sellist mängu võidakse koos planeerida, sobitada rolle, reegleid ja siis teostada mängu koostöös. Iga mängija on rühma
äärde, mis on selleks kõrvale tõstetud, ning paludes laenuks värvipliiatsit mudeldab ta „sõbrahäält“ ning küsib lastelt, mida nad märkasid. Varsti on klass andnud talle tagasisidet vaadeldud „malbe“ ja „kombeka“ käitumisviisi kohta. Ta mudeldab „sosistamist“ ja „vaikse töö häält“ kui sõbrahääle Neljas pilt on sama, mis kolmas, kuid kõva häälega rääkijate ümber on ring ja diagonaalne joon rakendusi. Ta palub teistel rollimängus osalevatel lastel mudeldada. Vastukaaluks mudeldab ta läbi ringi. „mänguväljakuhäält“ ja lapsed naeravad. Õpetaja selgitab, mida iga pilt kujutab; mida see ütleb viisi kohta, kuidas me siin oma häält „Kujutlege, kui ma kasutaksin sellist häält pliiatsi või kääride laenuks palumisel või hoopis rää- kasutame.
annaabi.ee 
