lapsevanemaga. Mida enam lapse areneb, seda keerukamaks muutuvad mängud ning seda vähem peaks mängu sekkuma täiskasvanu. Lapsed hakkavad ise looma mängureegleid ning paika seadma rolle. Nad kasutavad mängus kogemusi ning igapäevaselt nähtud olukordi. Lastel hakkab tekkima seos mängu ja igapäevaelu vahel. Läbi mängu õpivad nad ka teiste lastega paremini suhtlema. Nad muutuvad avatumaks ning tolerantsemateks. Mänge on väga erinevat liiki. On rollimängud, lavastusmängud, reeglimängud ja ka ehitusmängud. Sama tüüpi mängud on erivanustes lastel erinevad. Ka see on vanuseti erine, kui palju peaks täiskasvanu nende mängu sekkuma. Isegi kui täiskasvanu jaoks tundub mõni lapse mäng absurdse ja naeruväärsena, siis ei tohiks ta seda välja näidata. Tuleb lasta lapsel enda loovust näidata. Kui ka poiss tahab proovida selga näiteks ema kleiti ja kingi ning siis nendega enda ema mängida, ei tohiks seda keelata. See on lapsepõlve eksperimenteerimine
alates ja mängualased uurimused on kinnitanud mängu õigsust alushariduse keskmena (Hujala 2004). Laste mänge jaotatakse loovmängudeks ehk vabamängudeks ning reeglimängudeks ehk valmismängudeks (Tuuling 2008; Ugaste, Tuul, Välk 2009b). Seda klassifikatsiooni täiendab A. Ugaste (Ugaste 2005) järgnev mängude liigitus. Traditsiooniliselt jaotatakse mänge kahte rühma: reeglitega ehk valmismängud ja loovmängud ehk vabad mängud. Loovmängude hulka kuuluvad rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Rollimängus võtab laps kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi. Lavastusmängus kujutab laps loovalt mõne kirjanduspala süzeed või loob ise mängu süzee (Saar 1997). Tõlgendades eelnevalt öeldut võib rõhutada reeglite tähtsust mängus: mängureegleid tajuvad lapsed nagu seadust ja nende täitmine arendab enesevalitsust, vastupidavust, kontrollivõimet,
peresuhted. Lavastusmäng- kasvab välja rollimängust, milles kujutatakse konkreetseid isikuid ja sündmusi. Aluseks võib olla muinasjutt või multifilmikangelane. Kõige enam juhendamist 3 vajavaks loovmänguks on lavastusmäng ja seda mängitakse aiarühmades. Oluline on, et õpetaja suudaks kaasata sellesse mängu kõik lapsed. Lavastusmängude käigus areneb lapse kuulamis-, jutustamisoskus ja täieneb sõnavara. Rolli- ja lavastusmängud arendavad lapsel loovvõimet, eneseväljendamis oskust ja esinemisjulgust. Areneb mõtlemine, laienevad teadmised ja lisandub koosmängimise oskus. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi (laev, maja). Loovmängu peamine ülesanne on lastevaheliste suhete arendamine, ideede laiendamine ja süvendamine. Seega, peab meeles pidama, et laps kannab saadud teadmised,
Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude. Laps teab mida üks või teine aastaaeg endaga kaasa toob ja pidu aitab aastaajale õige hoo sisse puhuda. Pidusid korraldatakse koos lastega.Väga tähtsal kohal on ka sünnipäevade tähistamine. Tegevused on lasteaias üles ehitatud nii, et ühistegevus mis vajab pingutust ja keskendumist
võimalik lastele läbi muusika edasi anda teadmisi: koduloomadest, aastaaegadest, kultuuri- ja muusikasündmustest ning kasutada rahvakalendri tähtpäevi, mille tähistamine lastele mõistetaval viisil aitab süvendada rahvustunnet, Muusika ja laps neid kahte saab rühmaõpetaja kogu päeva jooksul omavahel oskuslikult siduda. Laulmine, tantsimine, patsutamine, mõnel laste pillil mängimine – kõike seda on võimalik tegevustes rakendada. Lavastusmängud ja muusika ühendavad kujutlusvõimega seotud tegevusi ja arendab laste loomingulisust. See annab võimaluse muuta laulu lavastusmänguks või muinasjutu muusikaks. Näiteks: muusika tunnis õpitava laulu lavastamine pakub lastele palju mängulisust. Kasutades liigutusi ja liikumist, illustreerivaid hääli, helisid (kehapillid, rütmipillid) saab laulu sõnadest luua lavastusmänge, esitada dialooge ja erinevaid rolle.
1. mänguidee pakkumine 2. rolli võtmine endale 3. otsesed küsimused sisu edasi andmiseks kaudne 1. tingimused (aeg ,koht ) 2. pidev info 27.reeglimängude juhendamine. otsesed võtted 1. reegle tutvustamine, nende selgitamine 2. ise mängus osalemine 3. ettenäitamine kaudsed 1. mängu vahenditega varustamine 2. laste teadmiste rikastamine 28. Mängude liigitus vabamängud. rollimängud lavastusmängud (kirjanduspala järgi või omalooming) ehitusmängu reeglimängud rahvamängud liikumismängud õppemängud laulu- tantsumängud lauamängud ja mängud erinevate esemetega. 29. Õppemängu tähtsus eelkoolieas. on täiskasvanu poolt loodud kindla eesmärgiga, kindlate reeglite ja tegevusega mäng. tähtsus: ühendatud on õppimine, õpetamine ja mängimine. Laps õpib ja mängib. Eesmärgid: teadmiste kinnistamine, süvendamine ja täpsustamine. 30. õppemängu elmendid. 1
9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng. Jaotatakse 2 rühma: · Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid ehitusmaterjale ja esemeid, ehitab nende abil. Lavastusmäng- kujutab end loovalt mõne kirjanduspala süzee või loob süzee. Õppemäng. Tähtsus: · Need mängud on seotud teatud eesmärkide saavutamisega · Õppemängu kaudu lapsed kinnistavad ja süvendavad saadud teadmisi, harjutavad teatud oskusi. · Need mängud on seotud vaimsete võimete arendamisega
Mõtlemise vormidest on valdav kaemuslik-kujundiline, mis lubab lapsel kujutada peas ette olukordade või ülesannete lahendamist enne, kui ta neid päriselt lahendama hakkab. Samuti võimaldab see mõtlemise tüüp paremini mõista piltidel kujutatut, k.a. neid olukordi, mida laps pole ise läbi elanud. ➧Suhtlemine eakaaslastega ja mänguoskused. Suur osa mänguajast kulub reeglitega mängudele, mille käigus täiustuvad muuhulgas laste arvutamise ja keeleoskused. Olulisel kohal on ka lavastusmängud. Omavahelistes konfliktides kasutatakse varasemast enam kompromissi ja läbirääkimiste strateegiat ning kujunevad sõprussuhted. ➧Teadmised lähiümbrusest ja maailmast. ➧Lugemise ja arvutamise eeloskused. ➧Minapildi kujunemine ja enesehinnang. Lapsed oskavad iseloomustada ennast mõnede psühholoogiliste tunnuste kaudu ja räägivad enda huvidest. Vanus 7-10 aastat: ➧Teisesed eneseteenindusoskused. Kooli minnes saab enamus lapsi
annaabi.ee 
