Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja
planeerimisspetsialistid, juristid, referendid, keskkonnakaitseinspektorid, looduskaitseinspektorid. SEOS TAVAKODANIKUGA · Erinevate lubade taotlemine. Kalapüügi- ja jahiload. · Ehitamine kaitsealadele ja veekogude piiranguvööndisse. Tavakodanikud võivad KKI´le anda teada olukordadest kui on näha · keskkonnareostust või selle ohtu · ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud looduskasutust · surnud või haavatud ulukit · jäätmete ebaseaduslikku ladestamist · massiliselt surnud loomi, linde või kalu · loomade julma kohtlemist
probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk:Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded: 1.Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. 2.Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada 3. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite
reostuse eest. Rahvusvaheline loodus ja keskkonnakaitse • Kehtib alates Rooma lepingust (01.01.1958) Teema valdkonda kuuluvad euroopa liit, keskkonnakaitsete konvensiooni ja rahvusvahelised org. 11 printsiipi ; Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada • Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis • Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu • EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine • Saastaja maksab printsiip • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele
menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnainspektsioonil on ööpäevaringne valvetelefon, kuhu võib helistada, kui märkate: 1. keskkonnareostust või selle ohtu; 2. ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust; 3. surnud või haavatud ulukit; 4. jäätmete ebaseaduslikku ladestamist; 5. massiliselt surnud loomi-linde-kalu; 6. loomade julma kohtlemist; (allikas nr. 6) 5 3. Eesti Roheline Liikumine Eesti Roheline Liikumine on mittepoliitiline survegrupp. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline
Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + 0 - 0 Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + - - 0 EL keskkonnakaitse põhimõtted 1. Ära hoida on parem kui parandada.. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus.
ökoloogiline seisund; teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamist; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. 3) EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED 1. Ära hoida on parem kui parandada 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamisjärgus 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandavate ettevõtmiste üle otsustamisel 5. Reostaja- maksab printsiip. Mis tähendab et kesskonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühel liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve 8
Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla 2. Hiiu-Lääne-Saare 3. Jõgeva-Tartu 4. Põlva-Valga-Võru 5. Pärnu-Viljandi 6. Viru regioon Eesti looduskaitse selts Suurima seltsi eesmärgiks on kooskõlastada looduse ja ühiskonna suhet, väärtustada rahvuslikku kultuuripärandit, edendada ja propageerida jätkusuutlikku arengut, looduskasutust jamaastikuhooldust ning suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. Seltsi ülesandeks on kujunenud ka loodus- ja kultuuriobjektide kaitse ja hooldus. Eesti Looduskaitse Seltsi osakonnad asuvad 43 Eesti asulas. 32. Keskkonnaameti ülesanded. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 33
Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla 2. Hiiu-Lääne-Saare 3. Jõgeva-Tartu 4. Põlva-Valga-Võru 5. Pärnu-Viljandi 6. Viru regioon Eesti looduskaitse selts – Suurima seltsi eesmärgiks on kooskõlastada looduse ja ühiskonna suhet, väärtustada rahvuslikku kultuuripärandit, edendada ja propageerida jätkusuutlikku arengut, looduskasutust jamaastikuhooldust ning suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. Seltsi ülesandeks on kujunenud ka loodus- ja kultuuriobjektide kaitse ja hooldus. Eesti Looduskaitse Seltsi osakonnad asuvad 43 Eesti asulas. 32. Keskkonnaameti ülesanded. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 33
ohustatud;liigid mis oma ilusa välimuse tõttu võivad saada kahjustada kollektsioneerimise läbi; liigid mis on Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepete objektiks ja nn ‘kasulikud’ liigid. Maasike kaitse Maastikukaitse on looduskaitse osa, mis hõlmab maastiku säilimise, kujundamise ja hoolduse abinõud. Tema ülesandeks on kindlustada või luua ökoloogiliselt mitmekülgne, taastootev ja inimesele eluterve maastik. Maastikukaitse sisaldab endas nii säästvat looduskasutust kui ka teoreetiliselt igakülgset loodushoiupropagandat ja -haridust. Kitsamas ja esialgsemas tähenduses mõeldakse maastikukaitse all kaunite või ainukordsete või piirkonnale eriti tüüpiliste alade kaitset ja säilitamist, mis teostub tavaliselt mitmesuguste kaitsealade kaudu. Nüüdisajal hõlmab maastikukaitse neile lisaks ka maastikuplaneerimist, maastikuhooldust, ruumilist planeerimist ja maastikuanalüüsi. Osa maailma looduskaitseteoreetikuid on samastanud
peavad esitama konventsiooni alalisele büroole ettepanekud märgalade osas, mis vastavad oma ükoloogiliste või hüdroloogiliste väärtuste tõttu rahvusvahelise tähtsusega märgalade kriteeriumile. Ramsari märgalade nimekirja kantakse alad, mis on esinduslikud või unikaalsed, väärtuslikud oma taimestiku või loomastiku poolest, olulised veelindudele või kalastikule. Iga riik kohustab kaitsma nii sellesse nimekirja võetud, kui ka teisi märgalasid nii kaitsealadena, kui ka planeerides looduskasutust sellisel viisil, mis soosib märgalade mõistlikku kasutamist. Kuna väga paljud märgalad maailmas on inimeste majanduslike huvide keskmes, siis on erilist rõhku hakatud pöörama just nende säästliku kasutamise võimalustele. Kui Ramsari konventsiooniga ühinenud riik tühistab kaitsereziimi või kitsendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja kantud alade piire, siis tuleb tal seda kaotust võimalikult ligilähedaselt
*Tervishoid Keskkonnaprobleemid *Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. *Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. *Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk *Majanduse arengu mõjutamine keskkondasäästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. *Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. *Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse
• Kliimamuutused Olulisemad teemad (kestlik areng, kestlik tarbimine ja kasutamine, linnakeskkond, loodusressursside säästlik kasutamine, kliimamuutused). Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): •Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. • Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis • Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu • EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine • Saastaja maksab printsiip • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele
väljatöötamisel; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. · Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted. o Ära hoida on parem kui parandada. o Keskkonna mõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. o Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. o Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. o Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonna kahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. o Ettevõtlusühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. o Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve.
Globaalsed - kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Tegionaalsed - happevihmad ja tuumajäätmed. Kohalikud - linnaõhu saastumine, jäärmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid Keskkonnakaitse eesmärk: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks. Keskkonnakaitse ülesanded: Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, päärates peatähelepanud põhjustele, kuna tagajäregede likvideerimine on tunduvalt kallima ja mõnikord isegi võimatu. Ettevaatlikkus ostuste tegemisel: Kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja
Kompleksne keskkonnakaitse. IV periood – Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): 1. Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. 3. Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu. 25 5. Saastaja maksab printsiip. 6. Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale. 9. Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära. 11
N. Saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine või vähendamine N. Looduslikku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine 2. Ühenduse keskkonnapoliitika printsiipide määratlemine 3. Konkreetsete tegevuste kirjeldamine Keskkonnaõigus on võrreldes 1972. aastaga oluliselt muutunud kuid 11 põhiprintsiipi rakendatakse ka tänapäeval. Ennetada saastust kergem kui tagajärgi kõrvaldada Arendustegevuses arvestada võimalikke keskkonna mõjusid Vältida looduskasutust, mis võib kahjustada looduslikku tasakaalu EÜ raames, teaduse ja tehnoloogia taseme tõstmine „Saastaja maksab“ printsiibi rakendamine Üks riik ei tohi oma tegevusega saastata teist riiki EÜ peab arvesse võtma arengumaasid EÜ keskkonnaprintsiibid peavad olema selged ja aitama rahvusvahelist keskkonnakaitset Rahva keskkonnaalase teadmiste tõstmine Keskkonnaabinõusid kasutada vastavalt saastuse liigi omapärast Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud 2
UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsiooni», millega Eesti ühines 1995. aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki. Ülemaailmses biosfääri kaitsealadevõrgustikus on kokku 507 ala 102-s riigis. Lääne-Eesti ja Saarestiku Biosfääri kaitseala sai UNESCO tunnustuse 1990. aastal. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted 1. Ära hoida on parem kui parandada. 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. 5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. 8
väljatöötamisel. 3) koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist. 4) töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki. 38 39 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED 1. Ära hoida on parem kui parandada. 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. 5. Reostaja- maksab-printsiip, mis tähendab, et keskkonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal. 6. Ettevõtlus ühes liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises. 7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide
o kestlik tarbimine ja kasutamine o linnakeskkond o loodusressursside säästlik kasutamine o kliimamuutused keskkonnakaitse printsiibid Euroopa Liidus I programmi algatamisel: o parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada o arengustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis o tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu o EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine o „Saastaja maksab“ printsiip o ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale o EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma
• saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine • loodusliku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine • keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse • ühendusvälise KKP edendamine I KKP 11 printsiipi • Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada • Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis • Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu • EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine • Saastaja maksab printsiip • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele
2) keskkonnamõjud tuleb kõne alla võtta võimalikult varases otsustamisjärgus 3) printsiip: saastaja/tarbija maksab, mis tähendab, et kõik keskkonnakahjude ennetamise ja heastamise kulud kajastuvad toote hinnas ning seega maksab need lõpuks kinni tarbija 4) et keskkonnakaitse peab olema iga inimese hool, siis on oluline rahva haritus 5) keskkonna-abinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki ning selle vältimise (piiramise) meetmeid 6) looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida 7) keskkonnanõuded tuleb lülitada teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse 8) mõjutada kogu majanduse arengut keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on rahuldada praeguse põlvkonna vajadused tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. Keskkonnastrateegias tuuakse ära Eesti olulisimad keskkonnaprobleemid:
· MATERJALIDE KASUTUSPÕHIMÕTTED TRANSPORDIKULUD MÕJU RUUMI KLIIMALE JA INIMESE TERVISELE ENERGIAKULU JA JÄÄTMETE TEKE EHITUSE KÄIGUS MATERJALIDE HOOLDATAVUS JA OLELUSRING SOOJUSPIDAVUS · MATERJALIDE OMADUSED TEISELE RINGILE SAATMISES ELUIGA TAASKASUTATAVUS LADUSTATAVUS PILET nr. 13 1. KESKKONNAÖKONOOMIKA JA JÄTKUSUUTLIK ARENG Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse osa, mille uurimisobjektiks on looduskasutuse ja elukeskkonna majandusprobleemid. Keskkonnaökonoomika uurib looduskasutust ja keskkonnakaitset kui inimeste huvides toimuvaid majandusprotsesse eesmärgiga avastada siin toimivaid seaduspärasusi ja kasutada neid selleks, et muuta inimese majandustegevus looduselembelisemaks ning tagada inimestele ka tulevikus neile sobiv elukeskkond. Keskkonnaökonoomikat nimetatakse ka looduskasutuse ökonoomikaks, kuid selle teaduse uurimisobjekt ja eesmärgid on kitsamad. Keskkonnaökonoomika eesmärk on jätkusuutliku arengu majandusmehhanismi kujundamine ja täiustamine. Koos
organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. 101. Keskkonnakaitse printsiibid EL-is Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada loodusliku tasakaalu EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine Saastaja maksab printsiip Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele
annaabi.ee 
