Mittelokaalsus kvantmehaanikas Ave Hamatvalejev [email protected] A41204 Antud essee on kirjutatud David Z. Alberti raamatu põhjal, kus püüan kokkuvõtlikult lahti mõtestada mittelokaalsus ja lokaalsus kvantmehhaanikas ning looduses. Mida need vastandlikud nähtused endast kujutavad, on nad üldse reaalselt olemas ja kas nad saavad loogiliselt samaaegselt eksisteerida. Nii klassikalise füüsikateooria, kui ka meie igapäevase maailmatunnetuse üks olulisemaid nurgakivisid on lokaalsuse printsiip. Kvantmehaanika toob aga füüsikalisse maailmapilti mittelokaalsuse (lisaks paljudele muudele häirivatele või lausa müstilistele asjaoludele nagu
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...
pakutakse uusi, teistsuguseid, kiiremaid ja efektiivsemaid vahendeid ja teenuseid. Kuna tehnoloogia muutub pidevalt, tuleb ka infoökosüsteemidel pidevalt muutuda ja kohaneda. Infoökosüsteem koosneb inimestest, kes õpivad ja kohanevad ning loovad teavet. Isegi kui tehnoloogia ei muutu, areneb inimese oskus sellega ringi käia ja seda kasutada. Keskkonna sotsiaalsed ja tehnilised aspektid arenevad koos seostatult koevolutsiooniliselt. Paiksus (lokaalsus) - Infoökoloogilises paradigmas pööratakse erilist tähelepanu paiksuse ehk lokaalsuse küsimusele. Inimesed tegutsevad alati mingis kindlas kohas, ka kõik nende kokkupuuted tehnoloogiatega leiavad aset kindlas paigas ja need paigad ei ole sugugi tähtsusetud. Tõeliselt oluline on pidada silmas asjaolu, et ainult infoökoloogilises süsteemis osalejad suudavad kujundada tehnoloogia, mis sobib kindlasse kohta. Tehnoloogiate loojad
jäägid on radioaktiivsed, kulukad, katastroofioht. Tuumajaam Eestisse- ei, kuna on kallis, on terroristide oht, turvajäätmete turvaline hoiustamine Alternatiivenergia-taastuv, ei kahjusta keskkonda. Tuuleenergia plussid- keskkonnasõbralik, puudused-väike võimsus, ebaühtlane kasutamisvõimalus, mõjutavad maastikupilti. Tõusu-mõõna energia-eelised-keskkonnasõbralik, puudused-tehniliselt keeruline. Geotermaalenergia-eelised-ühtlane energia varustamine, puudus-kasutamise lokaalsus Regioonide energiamajandus- tarbib üle poole energiast, Põhja-Ameerika on suurim energia tootja ja tarbija, Jaapan impordib kütust, Euroopa impordib naftat ja maagaasi(Venemaalt), Hiinas-kivisüsi Ülesanded Millega seletada geotermaalenergia küllalt suurt osatähtsust Islandi elektritootmises? Kuna seal on vulkaanilised alad Iseloomustage Prantsusmaa energiaressursse ja nende paiknemist. Kasutage
õigus jääkkasutamisele (kasutamine kolmandate isikute poolt) õigus erastamisele. Asjaõigused: maatüki pärimine, tähtajatu maatüki kasutamine, kinnisvara majanduslik haldamine, hoonestusõigus, operatiivne kinnisvara juhtimine, servituudid, pantimine. 4. Kinnisvaraturu iseäärasused. Nende mõju majandusele. - hinnakujundamise iseärasused - müüjate ja ostjate piiratud arv, - turgude lokaalsus, - regionaalmajanduse seis, - nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul, - kõrge tehingute korraldamise hind, - kinnisvara esmase ja korduvkinnisvara turg, - kinnisvara madal likviidsus, - kinnisvarariskide mitmekesisus. 5. Kinnistusraamatu pidamise vajadus ja raamatu sisu. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik
Organisatsioonid:NATO,ÜRO,EL,ESDP,OSCE Mõisted: rahuvalve, rahuoperatsioonid ,tahtekoalitsioonid (nt Iraak, Ameerika loodud tahtekoalitsioon) Relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused: 1)ulatus lokaalne (nt: korea või balkani ) või globaalne 2)kasutatav relvastus (nt. tuumarelv ) 3)taktikalis-operatsiooniline iseloom (õhumere või maaoperatsioonid nt.) 4)kestus (välksõjad- nt 6-päevane sõda Iisraeli ja Araabia vahel või II MS-pikk) Nüüdisaegne sõda, selle tunnused: lokaalsus,lühiajalisus,kõrgtehnoloogilisus(küberelement),paindlikud ühendoperatsioonid Totaalkaitse on kogu ühiskonda hõlmav riigikaitsesüsteem, mis haarab riigi sõjalist, tsiviil-, majanduslikku, sotsiaalset ja psühholoogilist kaitset. Kokkuvõtteks: valdavalt riigisisesed konfliktid, terrorism on tõusuteel, üldjuhul muutunud vähem ohvriterikkaks Terrorism mõisted- terror, vabadusliikumine ,terrorism (terrori pidev ja ulatuslik kasutamine) USA vastus terrorismile : Sõda Terroriga
globaalsetele, kuna esiteks aitavad need meile võimaluse võrrelda ja ühendada oma elu ja tuttavaid kohti tundmatutega · Geograafi ülesandeks selle teema seisukohast pole uurida erinevaid piirkondi eraldiseisvate üksustena, vaid pigem uurida võrgustikke, mis selle koha eripärad kujundavad. · Lokaalse-globaalse sõltuvussuhted: mosaiik, süsteem ja võrgustik (ühendab mõisted globaalsus ja lokaalsus, liites need glokaalsuses mistahes üksuse võimet mõelda globaalselt ent tegutseda lokaalselt) 9. Self-Other · Enda ja teiste sidumise teema tõstatab inimgeograafias mitmeid probleeme. · Inimesed on liiga enesekesksed, pööravad tähelepanu vaid kindlatele vaatenurkadele ning · jätavad enda jaoks mitteolulised vaated välja. 10. Science Art · Inimgeograafiat võib pidada üheks kunsti vormiks kuna järjest tihenev seos
Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum Läbipaistvad vahetussuhted – keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu – vahendatud Reguleeritus (kohalik tasand) – dereguleeritud (vaba turg) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur o Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest
ja väljastamiseks. 2) Tabelarvutusprogrammid – arvutustabelite ehk töölehtede koostamiseks ja töötlemiseks 3) Andmebaasiprogrammid – suuremahuliste andmepankade loomiseks ja haldamiseks. Esitlusprogrammid: MS Powerpoint, OpenOffice Impress. Joonistamisprogrammid: Paint, Gimp. Pakkimisprogrammid: WinZip, PowerArchiver. Viirusetõrjeprogrammid: F-Secure, Norton. Sotsiaaltarkvara: msn, blogid, skype. Tarkvara lokaalsus kadumas, veebirakendused kasvamas. Arvutigraafika: Rastergraafika – koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Vektrograafika – kõik objektid on kirjeldatud mingite vektorite abil, nt ringjoon on kirjeldatud kekskpunkti ja raadiuse abil. Lisaks on veel joone paksuse, tüübi, värvi ja täitevärvi kirjeldus. ARVUTIVÕRGUD JA INTERNET. TURVALISUS.
VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turusegmente iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid
ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy - ; nu-; trash - ; death -; doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 8. Loeng Turg ja raha *Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja erinevused Turuplatsilt -> modernse turuni konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum; läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis-ja tarbimis-ahelad vahetu -> vahendatud reguleeritus (kohalik tasand) -> dereguleeritus (,,vaba turg") *Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, turu põhistruktuur Turgu iseloomustab 1) Jagatud turukultuur: osapooltele kehtivad ... ... interaktsiooni suunavad normid ja ootused; ..
energiatõusu taseme suur vahe k roostetamine soolase vee tõttu *tehniliselt keeruline Geotermaalenergia Vulkaanilised ühtlane *kasutamise alad energiaga lokaalsus varustamine Geotermaalenergia on maa sisesoojuse (kuumenenud kivimite,sulamagma) ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn termaalvee energia.Metallurigia on tööstusharu mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega.Muutused : *metalli kasutatakse säästlikumalt*orienteerutakse tarbijale,luues väiksmaid metallurgiaettevõtteid*keskkonda saastav majandusharu on
Traditsiooniline turg Tänapäeva turg avalik sündmus - spektakulaarsus (on teada, millal ja kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu "sotsiaalne kesksus" ehk erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejad (liminaarne ruum ehk koht, kus piirid erinevate gruppide vahel hägustuvad) Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus (kindel koht kus turg toimub) üleminek abstraktsesse ja kontseptuaalsesse ruumi Läbipaistvad vahetussuhted (tootjalt tarbijale, kaupmehelt ostjale) keerukad tootmis-ja tarbimisahelad (mitmekihilised, täpselt kunag ei tea, kus see toode täpselt on tulnud, kui palju usaldame neid kes kaupu kontrollivad) Vahetu vahendatud Reguleeritus (erinevad piirid ühiskonnagruppide vahel jäigemad) dereguleeritus "vaba turg"
- Sotsiaalne tõrjutus - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. - Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine - Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus 8. Loeng – Turg ja raha 1) Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline: konkreetne lokaalsus; läbipaistvad vahetussuhted; vahetu; reguleeritus (kohalik tasand). o Moderne: abstraktne ja konsteptuaalne ruum; keerukad tootmis- ja tarbimisahelad; vahendatud; dereguleeritus (vaba turg). 2) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur o Eeltingimused: tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest.
vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. Turuplatsilt modernse turuni Turuplatsilt modernse turuni konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum; konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum; läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimis- ahelad läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimis- ahelad
üksmeelsust tülides rühmaa mittekuulujatega; Religioosne funktsioon – liinidel on sageli oma jumalad, pühimused ja rituaalid. Patrilineaarsus on kolm korda levinum kui matrilineaarsus, sest mehed saavad saada rohkem lapsi kui naised, seetõttu on kasulikum pärandada poegade kaudu ja patrilineaarsus on levinum, kui pärandada tütardele. Matrilineaarsus on omane põlluharijate ühiskondades, kus produktiivsus on küllaltki kõrge. Lokaalsus ...tähistab, kumma abielluva osapoole vanemate või suguvõsa juurde noorpaar elama asub. Patriolokaalsus ehk virilokaalsus – mehe vanemate juurde, umbes 70%. Matrilokaalsus ehk uksorilokaalsus – naise vanemate juurde, umbes 15%. - Avunkulokaalsus Neolokaalsus – noorpaar kolib elama eraldi. Iseloomulik ühiskondades, kus esineb raha ning ei sõltuta vanematest. Bilolokaalsus – 9% kolib elama mõlemate vanemate juurde. Eksogaamia
üksikelamu Michelson (1977) on kokku võtnud varasemate uuringute põhjal elukoha valiku põhjused Töökoha asukoha ja prestiiziga seotud põhjused Lapse sünd Elamistingimused (ebapiisav eluruum) Naabrite (keskkonna) vahetuse soov Rahulolu eeslinna eluga on samal tasemel rahuloluga väikelinnas või maal. Samas ei ole eeslinnas kadunud hirm kuritegevuse ees Eeslinna eluviis Eeslinna eluviis on suuremal määral lokaalne võrreldes eluviisiga kesklinnas (suurem lokaalsus muuhulgas ka slum ́is) Gans (1962) defineerib eeslinna elanike omavahelisi sidemeid kui kvaasi-primaarseid (intiimsemad kui sekundaarsete sidemete puhul kuid rohkem kontrollitud kui primaarsete puhul) Eeslinna eluviis ei sobi teismelistele, tegevused, mis neile meeldivad, on tasulised (bowling, sate jms). Põhitegevus hängimine Eeslinn on feministlike sotsioloogide lemmik kriitikaobjekt- kolledziharidusega noored naised on eeslinna elust frustreeritud
energeetiliste ressursside taastumise dünaamikale: Intensiivse treeninguga spordialadel võib glükogeeni hulga langus juba 30-45 minuti järel esile kutsuda kehalise töövõime languse, seevastu vastupidavusaladel tekib süsivesikute vajadus täiendava manustamise järele alles peale 60-90 minutit tööd. Parim viis süsivesikute manustamiseks on spordijoogid, mille süsivesikute sisaldus peaks olema 6-8%. Taastusperiood on aga tundlik toidu suhtes ja siin on tähtis üldine lokaalsus ja süsivesikute hulk, mida tagasihoidlikum on taastusperioodil saadav süsivesikute hulk, seda kesisem on glükogeenivarude taastumine. Glükogeeni normaalne varu on 90-100 mmol/kg, et varud kõige paremini taastuks, peaks tarbima umbes 700 grammi süsivesikuid ja neid tuleks manustada kohe pärast kehalist tööd kuni kahe tunni möödumiseni. Taastumine oleneb ka koormusest, kui koormust ei rakendata ei toimu ka taastumine ja tekib vahe koormatud ja koormamata lihasegrupi vahel
kaotuse ja selle eitamisega (sagedasemad põhjused: hüpoksiline kahjustus, entsefaliit, trauma, leukodüstroofia); Balint'i sündroom - optiline ataksia (jäsemete liigutuste anormaalne visuaalne juhtimine); Kahjustused võivad olla põhjustatud sellest, et kahjustada on saanud funktsioon või vajalikud tingimused selle läbiviimiseks aju vastav osa. Kahjustuste tekke põhjuste juures omavad tähtsust kahjustuse lokaalsus, peaaju või patofüsioloogilise kahjustuse raskus. Kuklapiirkonnast lähtuvad häired võivad tekkida ka infarkti või verevalumi tagajärjel peaaju tagumises arteris ja ka oimu-ja kiirupiirkonna arteris. Kahjustused võivad tekkida ka erinevate kasvajate tagajärjel tulemuseks kas osaline või täielik pimedus. Kuklasagara täielikust kahjustudes jääb inimene pimedaks. Ühe poole kahjustus viib nägemise kadumiseni kontralateraalse asetusega nägemisväljas.
edu. Kultuuritegevus aga eeldab, et maailmal on juba olemas muutumatu kuju. Postmodernismi uute ideaalide sõnastamine, tähelepanu nihkub kontekstile ja inimese suhetele sellega. Inimene saab võimaluse oma väärikuse säilitamiseks: · Pehme suhtumine ümbritsevasse keskkonda · Religiooni tähtsuse suurenemine, sellel on sotsiaalselt siduv roll · Bioonika areng arhitektuuris, ümbritsevat keskkonda jäljendav · Protestantlik vaoshoitus ja range funktsionalism · Lokaalsus, ümbruskonna kujundamine vastavuses kohalike traditsioonidega ja geograafilise omapäraga · Kerkib esile tehnika sümboolne või vaimne külg Kirjandusökoloogia tekib Angloameerika maades. J. Bate Romantiline ökoloogia 1991, L. Bell USAs Keskkondlik ettekujutus. Geopoeetika K. White. Ökokriitika uurib looduse kirjeldust ja konstrueerimist kirjanduses ja inimese suhet loodusega. Geopoeetika tegeleb peamiselt ruumi konstrueerimisega kirjanduses.
Osalemisel on kohalikus demokraatias otsustav roll, kuid rõhuasetus on nihkunud individuaalselt osaluselt grupiosalusele. 1.5.2.Kohalik omavalitsus kui teenuste osutaja. Säästlikkus ja efektiivsus. 20. saj. alguse omavalitsuse reformijad KOV roll on olla teenuste osutaja. KOV väärtusteks on säästlikkus ja efektiivsus. Paralleel äriühinguga. Ettepanekud: 1) volikogu-mänedzer valitsemisvormina 2) mitteerakondlikud valimised 3) pigem ühe kui mitme valimisringkonnaga valimised 1.5.3. Lokaalsus ja ühiskondliku valiku teooria (Charles Tiebout jt) lokaalsus on väärtus; individualistlik utilitarism, keskendumine pigem üksikute kodanike seisukohtadele, mitte valitsusele kui poliitilise legitiimsuse tuumale; kohaliku demokraatia poliitiline põhiväärtus on ressursside efektiivseks (s.t ühiskondlikku heaolu maksimeerivaks) eraldamiseks vajalike üksikute maksu- ja teenuste eelistuste täpne esindamine; esindamisprotsess moonutab
· Avalik pöördumine, · Muud avaldused pressile ja kommentaarid. Tavalisemad pressiteade ja pressikonverents. PRESSITEADE väljendab uudislikku sõnumit mida soovitakse sihtgrupile edastada. Uudis info mis pole sihtgrupile teada. Sõnumis peab olema aspekte, mis teevad ta väärtuslikuks seda nimetatakse uudisekünnise ületamiseks. Uudise kriteeriumid: Päevakajalisus millest räägitakse, Ajakohasus värskus, Erakordsus, Prominentsus kirjutate nt. tuntud inimesest, Lokaalsus geograafiline lähedus, Konfliktsus on olemas vastaspooled ja vastandlikud seisukohad, Mõjukus info, ilma milleta sihtgrupp ei oska käituda, Kanalile omasus info peab sobima kanali spetsiifika ja imagoga. Pressiteate ülesehitus või vormistus: Üldistav pealkiri - tähelepanu äratamine. Pealkirjas kasutatakse ainult tuntud inimese nime!! Sissejuhatus - 1-2 lauset kõige olulisem info e. pealkirja laiendus. Väldi detaile, pikki allikaviiteid
konflikti osalisel olla märksa parem ja araabia riikide vahel); pikaajaliseks relvastus, teisel aga taktikalisi eeliseid nimetatakse relvakonflikti, mis vältab õhus, merel või maal. mitu kuud või aastat (Esimene ja Tei- Sõjategevust ja relvastatud võitlust ne maailmasõda, Vietnami sõda). iseloomustavad järgmised põhitun- Tänapäevast sõda iseloomustavad nused: märksõnad on enamasti lokaalsus, 1) ulatus eristatakse lokaalset, s.o lühiajalisus, kõrgtehnoloogilisus ja ühe riigi või selle piirialade lähedale paindlikud ühendoperatsioonid. jäävat, regionaalset, st mitut lähiala- Paljud nüüdsed konfliktikolded (Lä- de naaberriiki haaravat (Balkan, Lä- his-Idas või Põhja-Kaukaasias) on aga his-Ida, Korea poolsaar), ja globaalset regionaalsed ja pikaajalised, kus vä-
annaabi.ee 
