1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini oli 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise, 19181919 sõjaminister. 19221923 I Riigikogu esimees. Aunimetused 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Tunnustused Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnulinna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik Autasud Vabadusrist I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk Viimased eluaastad 30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 19541956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21
identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. Samuti on raskest haigusest hoolimata haigele võimalikult kvaliteetse elu võimaldamine (Kadri 2008). Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) definitsiooni alusel on PALLIATIIVNE RAVI aktiivne, terviklik ravi, olukorras kus vähihaigust parandav ravi ei ole võimalik. (Pharmaca Estica 2008) Palliatiivne ravi erineb teistest meditsiinierialadest selle poolest, et ei keskenduta ühele elundile ega teatud tüüpi haigustele või raviviisile. Palliatiivne ravi on defineeritud haige seisundi, prognoosi ja ravivajaduse alusel. Esiplaanil on kaebuste ravi, millele lisaks võetakse tähelepanu alla haige psühholoogilised, sotsiaalsed ja eksistentsiaalsed probleemid. Suur tähtsus on koostööl pereliikmetega. Aktiivsus tähendab haige liikumisvõime ja tegutsemise
Eduard Alver 2014 Elulugu Eduard Alver sündis 15. märtsil 1886 Valgas. Ta lõpetas aastal 1906 Tartu Aleksandri II gümnaasiui ja valis esialgu arsti elukutse, siirdudes õppima Viini ülikooli. Mõne aja pärast naasis Tartusse ja asus õppima Tartu ülikoolis õigusteadust. Tartu Ülikooli ühines Alver äsjaloodud esimese eesti korporatsiooniga Fraternitas Estica, mille tuntuim liige oli Konsatantin Päts. 1911. aastal lõpetas Alver õigusteaduse magistrina Moskva ülikooli. Aastatel 19111915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 19151917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni "Põhja Abi" ülemTegutses advokaadina Riias. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud
2.3 Leida kaardikogust Tallinna 1919.a. trammi-ja raudtee kohta kirjeid: 2.3.1 Mitut trammiliini näitab kaart? 9 2.3.2 Millised olid kõige tihedama graafikuga liinid? Pole kirjas 2.3.3 Nimeta 2 kõige pikemat raudteeliini ? Nõmme-Pärnu M Turuplats Varsaallik Narva M-Turuplats 2.4 Leida pirita 1691 Pirita ümbruse kaart. 2.4.1 Milliseid andmeid leidub? Kaardilegend mis ütleb mis asutused paiknevad kaardil, kuid seda on raske lugeda. Kui mõõtmetes on kaart,aiamaa,rannapiir,teed, 3 Estica Eesti ainelisi arhivaale (arhiivdokumente) välisriikides. 3.1Mitu kirjet leidub venemaa Riikliku Merelaevastiku arhiivis admiral Krusensterni kohta? 14 tk sõber kes venekeelt oskab ütles 3.2 Palju kirjeid (alates aastast kuni aastani) leidub Eesti õigeusu kiriku kohta Peterburi Riiklius Ajaloo Keskarhiivis? 1 kirje sõber kes venekeelt oskab ütles 3.3 Palju arhivaale leidub venemaa arhiivides Haapsalu (Hapsal) kohta? Anda vanima dokumendi lühike sisukirjeldus. 2 ja ei saa aru sellest 27.01
Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja eneseületamist nõudnud. Kuna Tartu Ülikoolist oli saanud rahvusülikool ja seal alustati 1919. aastast esmakordselt eestikeelse õppega, siis tuli ka raamatukogus komplekteerimissuundi muuta. Pearõhk raamatute muretsemisel läks nüüd eestikeelsetele ja Eesti-ainelistele raamatutele. Loodi Estica osakond, kuhu koondati eestikeelne ja Eestit käsitlev muukeelne kirjandus. Väga oluline osa uue osakonna komplekteerimisel oli 1918. aastal trükiseadusega omandatud tasuta sundeksemplari õigus. Samuti saadi osakonda raamatuid annetatud erakogudena ja emigreerinud sakslastest maha jäänud raamatukogudest. 1920. aasta augustis--septembris reevakueeriti Venemaalt umbes 450 000 köidet ja saabunud kirjanduse hulgas oli 5 kasti raamatuid, mis olid samuti sobilikud uude osakonda. Seoses
ROOTSI AEG EESTIS Teele Sikka 12 C Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur. Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke. Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest Roo...
KOOL ENSV kultuur referaat Autor Juhendaja: Aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................Lk 1 Haridus.................................................................................................Lk 2-3 Fotograafia...........................................................................................Lk 3-4 Kunst....................................................................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirja...
Uku-Ralf Tobi ,,Minu päevik 2011" katkend Arvustused Piret Põldver ,,Olemise talumatu raskus" (Triin Tasuja ,,Provintsiluule" ja ,,Armastust on ja armastust pole", ,,Ji") Vahur Afanasjev ,, Varastatud aja uim" (Peeter Helme ,, Varastatud aja lõpus") Leo Luks ,,Kõnetus" (Peeter Sauter ,,Must Peeter") Arno Oja ,,Sõprus kui absoluut" (Toomas Raudam ,,Essee sõprusest") Lisaks on ajakirjas ringvaate rubriik, milles on kroonika (sündmused 2. dets - 23. dets), õnnitlused ja Estica. ,,Artur Adsoni päev Rahumäe mändide all", mille autoriks on Õnne Kepp ja milles räägitakse Artur Adsoni tegevusest. Hendrik Lindepuu ,,Poola kirjandusauhinnad 2011" Udo Uibo ,,Kirjanik ja raha" Eesti Kirjanike Liidu järelhüüe Andres Ehinile, kes suri 10. detsembril 2011. Täname Kuulamast!
arendusprojekti on järgnevad: 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine (kuni Rakvereni peaaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine (tehtud) b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine (tehtud) d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin- Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine (tehtud) b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine
Tallinna Tehnikaülikool Virumaa Kolledz RAH0641 Estica 1 Fomkin Artjom 106352RDKR Eesti venekultuur Referat Õpetaja: H.Vospert Kotla-Järve 2013 Y Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Eestikultuur..........................................................................................................................3 Venekultuur..............................
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
viiele punktile eksisteerib reaalne vajadus täiendavate põhjapanevate dokumetide ja tegevuskavade väljatöötamiseks. Siinkohal seisab Eesti oma väiksuses silmitsi robleemiga ressursside puudumises, seega tuleks hinnata, kas jätkata samade suundadega välispoliitikas või suunata rohkem ressursse ning keskenduda kasumlikele ja põletavatele temaatikatele. Kasutatud kirjandus Kirna, C. (2013). Eesti välispoliitika tulevikuväljavaated. Acta Politica Estica nr 4/ 2013. Mihkelson, M. (märts 2015. a.). Eesti vajab aktiivsemat välispoliitikat. Diplomaatia. 8
Ühistranspordi eelisarendamine. 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin-Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine
Tiopentaal-Na: annuses 2-7 mg/kg (ühekordne annus) Lapse jälgimine ja ravi intensiivravi osakonnas, kui: lapsel on epileptiline staatus (kramp püsib vaatamata ravile) kui krambid korduvad ja krambihoogude vahel püsib teadvusehäire Glasgow kooma skaala on 8 või alla selle laps on sokis lapsel on hingamishäired lapsel on intrakraniaalse rõhu tõusu tunnused Kirjandust kasutatud: Pharmaca Estica 2003 Spravotchnik praktitsheskovo vratcha. Moskva,1982 Paedriatic handbook 2003 SA TÜK valvearsti käsiraamat 2002 5
xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................
dokumendid originaali sõnastuses. Parandatakse ilmsed kirjavead ja mõtte selgemaks väljatoomiseks pannakse kirjavahemärke. Täiesti lubamatu on akadeemilistes väljaannetes algteksti suvaline muutmine, tänapäevastamine ja ümbertegemine parema loetavuse huvides. 21 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 22 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 23 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 118 24 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 124 25 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 133 Eesti arhiividest ja estica välismaa arhiivides Eesti arhiivinduse juured ulatuvad 13. sajandisse kui Tallinnas hakkas kujunema raearhiiv. Riiklik arhiivide süsteem rajati esimesel iseseisvusajal. 1996-1998 loodi Eesti arhiivisüsteemi õiguslikud alused ja 25. märtsil 1998. aastal võttis Riigikogu vastu arhiiviseaduse. Samal aastal kinnitas valitsus oma määrusega arhiivieeskirja. Arhiiviseaduse arhiivijärelvalve osa jõustus 1. Juunil 1999.26
, Post-Colonial Studies: The Key Concepts. New York, Routlegde, 2007 Chamberlain, L., "The Metaphorics of Translation", Translation Studies Reader: 2nd edition, USA and Canada, Routledge, 2004 Cobely, P., Jansz, L. Juhatus semiootikasse, Tallinn, Koge ja Balti Raamat, 2002 Deely, J. Semiootika alused, Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009 Humm, M., The Dictionary of feminist theory, Hertfordshire, Prentice Hall, 1995 Kõnno, A., Randviir, A., ,,Mis on semiootika, tõepoolest?" Acta Semiotica Estica I, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001 Lepik, P. Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007 Liljeström, M. & Koivunen, A., Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimuseni, Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2003 Lotman, J. Kultuur ja plahvatus, Varrak, välja antud Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastuse toetusel, 2001 Simon, S., Gender in Translation: Cultural Identity and the Politics of Transmission, New York, Routledge, 1996 Talvet, J
FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. ...
jätkas auesimees alates 1936. aastast. 19271937 oli ta Fenno-Ugria sihtasutuse esimees. [ 1944. aastal sai Päts Tartu Ülikoolist 1928. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ja Andhra Ülikooli ( Indias ) au doktorikraadi ning 1938. aastal õppinud eesti ühiskonna auliikme ja 1939. aastal Eesti Teaduste Akadeemia . 1938. aastal sai temast auliige Eesti Loodusuurijate Selts ja Eesti Loodusvarade Instituut ( Loodusvarade Instituut ). Ta nimetati ka vennaliku üliõpilaskonna Fraternitas Estica ja Tallinna , Narva , Pärnu ja Tartu ning Tahkuranna kihelkonna aupüüdlaseks . Välissuhted Soome president Pehr Evind Svinhufvud ja Konstantin Päts Narvas 1936. aastal. Pätsi idee soomlaste liidust ei ole kunagi kujunenud. 1918. aastal tegi Päts Eesti-Soome isikliku liidu ettepaneku . Samas ei olnud Soome liidrid liiduga nii innukad ja idee lükati tagasi. Päts kannatas ikka veel oma mõtte, mida kinnitas tema nn "poliitiline testament", mis on kirjutatud 1940. aasta juulis. 1922
Rudolf Tobiase keelpillikvartett d-moll (1899), koos Lätte kvartetiga esimene eesti keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll. 23. Millisest teosest pärineb „Kodumaine viis“? Heino Elleri tsüklist „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953) 24. Nimeta Eesti puhkpillikvintette kui kollektiive. Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett (1942-1992), ERSO puhkpillikvintett, Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, Puhkpillikvintett Estica 25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett. Tallinna Saksofonikvartett, asutas Olavi Kasemaa 1983 26. Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele? Vox Clamantis 27. Millist pianisti ja pedagoogi peetakse tavaliselt eesti tänase klaverkoolkonna rajajaks? Bruno Lukk 28. Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas? Jaan Koha „Rondo aleatorica“ (1967), Arvo Pärt „Diagrammid“ op 11 (1964) 29. Kus asub Eesti vanim töötav orel
eskapism: ,,Imeliselt täpne looduse ilme taasesitus kujuneb universumi tervikliku pildi avaldumisvor-miks, klassitsistliku maalikunsti ideaalide kaudu võimendunud filosoofiliseks mõtiskluseks. See on punkt, kus baltisakslaste võimu põhjendavale ajaloole osutavas varemetepoeetikas kohtusid ideoloogia, tunded ja loominguline käsitöö [...]" (T. Abel, Balti biidermeierist mõeldes. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1 (6), 2011, lk 14. Vt ka: A. Allikvee, Estica baltisaksa kunstis, 18001860. Neli baltisaksa kunstnikku, lk 1527.) Samution Stavenhageni Otepää kiriku vaatel (ill 10) arhitektuuri ja maastiku kõrval tähelepanu pööratud talupoegadele. Nemad olid Balti kodumaal aastasadu olnud n-ö võõras komponent,aga just neist kujunes kohaliku omapära alus ja peamine erisus võrreldes Saksa emamaaga, mille maastik ja ruumiline pärand oli siiski Baltikumiga küllaltki sarnane. (On teada, et isegi pärast 1919. ja 1939
05.pdf Olufolabi, A. J., Charlton, G. A., Spargo, P. M. (2004). Effect of head posture on tracheal tube position in children.// Anaesthesia, 59(11), 1069-1072 Padari, H., Gontmacher, A. 2004. Vastsündinute CPAP ravi. SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Loengumaterjal Pesta, Irina. (2006). Erakordselt väikese snnikaaluga enneaegsete vastsndinute naha terviklikkuse tagamine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Diplomitöö]. Pharmaca Estica 2007/2008. 2007. Tartu: OÜ Greif Raivio, K., Siimes, M. A. 1999. Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, 407-411 Reinhard, V. 2004. Anesteesia iseärasused erakorralises meditsiinis. SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Loengumaterjal Reisdorff, E. J., Roberts, M. R., Wirgenstein, J. G.(toim.) 1993. Pediatric Emergency Medicine. Philadelphia: W. B. Saunders Company, 51-55 Rennie, J., Roberton, N. 1999. Textbook of neonatology. Edinburgh: Churchill Livingstone: Harcourt Brace and Company Limited
1906 kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus; Vanemuise uue teatrimaja avamine. 20. juuli Ülestõus Hara lahes ristlejal Pamjat Azova. 1907 Pärnus valmis esimene linnavõrku elektrit andev elektrijaam. 26. aprill Tartus asutati esimene üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica. 1908 Tallinna sadamasse ehitati Eesti esimene raadiojaam – Balti laevastiku raadiojaam –, Vabadussõja ajal peeti selle kaudu ühendust välisriikidega. Tartu eraülikool (asutaja Mihhail Rostovtsev, koolil olid arsti- ja füüsika- 1908–18 matemaatikateaduskond). 1909, 1. Eesti Rahva Muuseumi asutamine (Tartus). aprill Tallinna hakati ehitama sõjasadamat ja suuri sõjalaevatehaseid, linna ümber Peeter 1912
Olulised arengud võrreldes varasemaga tegid läbi laulu- ja mänguseltsid. Seltside jõukus kasvas (ehitati uusi seltsimaju) ja professionaalsus suurenes. 1906 Vanemuine ja Estonia asutasid oma professionaalsed teatritrupid. Mõni aeg hiljem professionaalseks ka Pärnu Endla. 1910 VII Üldlaulupidu Tallinnas, esmakordselt esinejate arv üle 10 000. 16 1907 EÜSist lõi lahku fraternitas Estica jne 1911 Tartus asutati Eesti Naisüliõpilaste Selts. Samuti jätkus spordiliikumine, eriti populaarsed olid raskejõustikuringid. Uued seltsiliigid: Haridusseltside loomine kasvas üsna otseselt välja revolutsiooniga kättevõidetud õigustest. 1906 lubati Balti Kubermangudes kasutada õppetöös kohalikku keelt, aga ainult erakoolides. Hakati kohe erakoole asutama, kuid kapital puudus. Otsustati asutada seltsid, mis võtaksid taoliste koolide asutamise enda peale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
