Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad Loodusobjekti kaitse alla võtmine Kaitse korraldamine (nt liikumine kaitstaval loodusobjektil) Kaitsealade, hoiualade, randa, kalda, liikide, kivististe, mineraalide ja looduste üksikobjektide kaitsemine. Ülesande tutvustus 7. märtsi Harjumaa lehes ilmus kuulutus Lohja järvel korraldatava jääralli kohta. Inspektor võttis korraldajaga ühendust ja teatas, et ralli on kaitstavate loodusobjektide seadusega vastuolus. Hoolimata sellest, järgmisel päeval osavõtjad teevad jääl proovisõitu. Keskkonnainspektor selgitas on seisukohti uuesti, kuid üritus jätkus. Keskkonnainspektor koostas seaduserikkujale väärteoprotokolli. Jääralli korraldamine Rikutud punktid § 37 (6)- Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool ettenähtud teid ja parklaid
Siin pesitsevad nii sisevete-, mere-, ranna-, niidu- kui metsalinnud. Viimased on metsa rohkusest ülekaalus. Haruldastest lindudest on Lahemaal esindatud must toonekurg, merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust. Lohja on hinnatud ainulaadse karpkalajärvena. Kahala järves kasvavad eriti hästi linask ja koger. Lahemaa rannikumeres on tähtsamad kalad ahven, särg, vimb ja siig. Kudema või toituma tulevad siia räim, lest, angerjas, meritint, lõhe, meriforell ja tursk. LAHEMAA RANNIK Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast,
Ta eksles mitu päeva Tallinna lähedal, sõitis taksoga salaja läbi Eesti Valka ja saabus 4. detsembril 1934 Lätist Soome, kuhu 3. detsembril olid saabunud tema abikaasa ja tütar. 5. detsembril läks ta Soome kaitsepolitseisse, kus tema elukohaks määrati Lohja. Talle anti peatusluba tingimusel, et ta alistub Soome võimude korraldustele ja asub kohas, mis temale Soome valitsuse poolt määratakse. Arstlikul hinnangul oli tema üldine ja närvikava seisund halb, ta kannatas seljavalude all
hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel. 6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb
paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri ning Prangli saar
peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik
ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/ Veekogud Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Rahvuspargis on 14 järve. Tuntumad neist on Kahala, Viitna, Käsmu ja Lohja. Kõige suurem on Kahala järv, ta on 350 hektarit, tal on sügavust kuni 2,8 meetrit ja ta on tekkinud merelahest umbes 7500 aastat tagasi. http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/lahemaa/ http://rebane.alkohol.ee/joad/joaveski/joaveski.html Loomastik Lahemaal elutses euroopa naarits, kuid on nüüd välja surnud. Seal on Eesti ainus ebapärlikarbi asukoht Rahvuspargi metsad on väga sobivad suurtele imetajatele nagu karu,
kuivsegusid (kaubamärgid Vetonit, ABS ja Serpo, maxit) ning kergkruusa ja -plokke (kaubamärk Fibo). maxit Estonia AS on alates 30.07.04 meie ettevõtte uus nimi. 10 aastat turul on tegutsetud Optiroc`i nime all. Nimemuutuse põhjuseks on maxitGroup`i strateegia muuta kõik sellesse rühma kuuluvad ettevõtted üle kogu maailma ühtselt äratuntavaks ning tagada seeläbi tugev korporatiivne identiteet. 1993.aaasta 26 veebruari, Aseri Tellis AS asutamist Lohja OY AB ja RAS Aseri Tehas ühisettevõttena, võib lugeda meie tegevuse alguseks Eestis. Juba 1991.a. algusest tegutses Eestis tookordse Lohja OY AB Esindus, millest 1993.a. kasvas välja Lohja Eesti AS, mis omanike vahetuse käigus sai 1. septembril 1994.a. nimeks Optiroc Eesti AS. Kui Aseri Tellis asutati kohaliku tellisetööstuse kaasajastamiseks ja põletatud telliste tootmiseks ja turustamiseks, siis Optiroc Eesti AS eesmärgiks oli kogu meie tootevaliku toomine Eesti
sõjaväelisele karjäärile advokaadipraksist • 1926. aastal alustas Sirk Eesti Vabadussõjalaste Liidu algatamist • Peale Laidoneri ja Pätsi poolset riigipööret vahistati Sirk 12.märtsil 1934 koos ülejäänud juhtivate vabadussõjalastega ja paigutati patarei vanglasse • Sirk põgenes vanglast 11.novembril 1934 ja liikus Lätti kus ärimees Nikolai Falk, kes põgeniku varjas, puksiiri üüris ja Sirgu 4. detsembril Soome saatis Artur Sirk perekonnaga Lohja järvel Soomes Artur Sirk koos tütrega 1930-date alguses • Sündis 5. märtsil 1879.aastal Viljandimaal Kabala vallas ANDRES JAANI LARKA Laeva külas – suri 8. jaanuaril 1943. aastal • Astus 1899. aastal vabatahtlikus sõjaväkke • 1902. aastal lõpetas Vilniuse sõjakooli • 1905 võttis osa Vene-Jaapani sõjast • 1912. aastal lõpetas Peterbuti Sõjaväeakadeemia • Esimeses maailmasõjas augustist 1914 osales
Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus. Karpkala kasv sõltub eelkõige temperatuurist ja toitumistingimustest. Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks. Neljandal aastal juurdekasv oluliselt väheneb, seetõttu on ökonoomne karpkala kasvatada kolm suve. Karpkala võib kasvada 110-120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Eesti suurim karpkala püüti 1948. Aastal Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg. Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. Kasvatus. Keskkonnatingimuste ja toidu suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, majanduslikult tasuva suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti kliimas kasvuperiood soojalembese karpkala jaoks liiga lühike ja käive liiga pikk. Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893. aastal tänapäeva Lätist.
liehuttamaan. esimesed pagulased Timo K. Mukka (1944—1973) • Traagiline saatus, teemadena erootika, usk, Lapimaa elu • Maa on patuste laul, Pentti Saarikoski (1937—1983) luuletaha • aktiivne kommunist, aga Etuskuntasse ei saanud • luulekogu "Mitä tapahtuu todella? Hannu Salama (s. 1936) • Siinä näkijä, missä tekijä 70ndad isot sarjat, aga kirjandus justkui väsis ära, kirjutati linnaelust ilustamata, Eeva Joenpelto (1921—2004)- Lohja sarjad, sai ka 1994 Finlandia auhinna Heikki Turunen (s. 1945) • Simpaattaja, Joensuun Elli Kerttu-Kaarina Suosalmi- Tapmere romaanis Eeva Kilpi - Karjala teemad, naiselik erootika ja looduse kirjeldused “Tamara” Kalle Päätalo 1919-2001 • 39 suurt romaani, elu ajal müünud 3 milj raamatut, kirjutas oma elust nt metsa ja ehitustöödest, aga kriitikud teda ei armastanu 80ndad postmodernismi • persoonalliset kirjailijat
..7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. ( Väike- Emajõgi 2003-2005) 1.5Vanus ja kasv Karpkala võib elada 3540 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures kaalunud 2530 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud isendid 42 44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest. ( Martin, R) 1.6Toitumine Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust
Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi. Tänu nendele tekkisid rannavallid ja luited, nende taha lohkudesse 9 kujunesid sood. Jääaegade tunnistajana on poolsaartele jäänud suured rändrahnud. Lahemaa jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde
Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil, mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka
Noorjärgud toituvad planktonist, hiljem põhjaloomastik ja veetaimed. “Künnavad põhja”. Piiravad veetaimestiku kasvu. Teatud oludes söövad vastseid ja noorkalu. Looduslikul toidul võib võib juurdekasv olla 50 – 150 kg ha veepinna kohta. Noorjärkude vaenlased on teised kalad. Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt üle 2500 g raskustena. Eestis koeb mai lõpus juunu algul. Eluiga 35-40 aastat.Vanim on elanud 47 aastaseks. Suurim eestist püütud karpkala kaalus 18,4 kg Lohja järvest. 7 KARPKALA Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres.
langeb 5,4 m. Nõmmeveski juga, mis asub Valgejõe kanjoniorus Nõmmeveskil, on küll madal (1,2 m), kuid see-eest üsna veerohke. Lahemaa rahvuspargis asuvatest järvedest on suurim Kahala klindilahes paiknev Kahala järv (pindala 346 ha). Klindiesise ala järved kujutavad endast rannalähedasi järvi, mis on merest eraldatud rannamoodustistega ja pärastjääaegse maakerke tõttu. Suurimaks neist on 56,8 ha suurune segatoiteline Lohja järv. Rannalähedase järve kohta on ta küllalt sügav, maksimaalselt 3,7 m, keskmiselt 2,2 m. Väheliigestatud kaldajoonega Käsmu järve pindala on 43 ha. Heaks 8 näiteks maakerke intensiivsusest Põhja-Eestis on aga soolakaveelised Maalaht ja Ulgulaht Viinistu külast loodes. Veel 19. sajandil veeti Maalahes mõisale noota, millele viitab ka
väiksemad jõed. Jõed on suure languga, eriti suur on see lang just rannikumadalikul. 14 Eesti suurema languga jõe hulgas on 7 põhjaranniku jõge (Valgejõgi, Loobu, Kunda, Vihula jõgi e Mustoja, Jägala, Purtse ja Selja jõgi). Suurim lang on Vihula jõel ehk Mustojal. Vahelduvad väikese ja erakordselt suure languga lõigud. Mitmel juhul on lang ligi 8 m/km, Valkla oja lang on ühel lõigul koguni 20 m/km. Suuremad järved: Harku, Lohja, Käsmu. On merest hiljaaegu eraldunud maatõusu tõttu. Eutrofeeruvad kiiresti, see tähendab, et toimub kiire kinnikasvamine ja muda settimine. Taimkate Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on Soome lahe rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on endiselt metsaga kaetud. Panga servalt alla vaadates jääb silme ette enamasti ulatuslik metsalaam. Ülekaalus on okasmetsad. Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja
tootmistsükli tõttu kujuneb karpkala hind võrreldes turul konkureerivate teiste sarnaste kalatoodetega (näiteks Peipsist püütud latikas) liiga kõrgeks. Alternatiivne võimalus oleks kasutada elektrijaamade ja tehaste jääksoojust (seadmete jahutusvett), et pikendada karpkala kasvuperioodi ja intensiivistada tootmist. Eesti karpkala Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893.a. tänapäeva Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti looduslikes vetes on paljunemine haruldane (Lohja järves, Matsalus, Peipsis, Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. Eesti Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropsa karpkala euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropsa
Soomes ei ole väga uhkeid sakraalehitisi ja kirikuid. Eriti tänu sellele, et Soome on hõredalt asustatud. Turu toomkirik on uhkeim gootika kirik. Gooti saabus Ahvenamaa kaudu Varsinasoome ehk Pärissoome ehk Turu ümber. Romaani stiil ehk ümarkaared levisid kõige pealt, hiljem gooti stiil oma teravkaartega, lisaks mõlemal rikkalikud kaunistused, eriti sees. Vanimates kirikutes on valgeks lubjatud seinad ja erinevad maalingud nt taimeornamendid, kristlikud ja paganlikud stseenid. Soovitab: Lohja kirik- suuruselt Soome 3. kivikirik, seinamaalingud on maailmatasemel huvitavad. Pietari Heikinpoika- kuulsaim kiriku kunstnik 15. saj lõpul. Põhiliselt kujutas Neitsi Maarjat jne. Turu kirik õnnistati sisse juuni 1300. See on Soome suurim kirik. Turu viimane põleng 19. saj oli 31 kord, kui Turu põles. Turu kirik on põhimõtteliselt kogu Soome kiriku sümbol, seal kuulutatakse alati jõulurahu välja. Sinna on ka palju piiskoppe maetud. Püha Henriku säilmed viidi Nousiaisi kirikusse
Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mõõdukas orgaanilise aine manulus avaldab positiivset mõju vetikate kasvule ja mitmekesisusele. Liigiline varieeruvus on suur. Pehmeveeliste miksotroofsete järvede grupp on palju heterogeensem kui kalgiveeliste oma. Ta sisaldab mõningaid väga tumeda veega eutrofeerunud düstroofseid järvi, kus on väga kõrge orgaanilise aine ja väga madal mineraalainete sisaldus (Meelva, Piigandi Mustjärv), järvi helekollase veega (Lohja) ja veekogusid mõõduka mineraal- ja orgaanilise aine sisaldusega. Hüpertroofsed järved on varieeruvate morfomeetriliste näitajatega veekogud, mis asuvad arengurea oligotroofne mesotroofne eutroofne lõpus, kus inimmõju tulemusena valdab rohke esmasproduktsioon. Eesti tingimustes on hüpertroofsete järvede üheks omapäraks aga asjaolu, et eutrofeerumisprotsessid pole enamjaolt tingitud mineraalsete
5 päeva hiljem andis riigivanem Päts dekreedi, et kaitseseiskorra kehtides otsustab rahvaalgatuse ja -hääletuse üle üksnes riigivanem. Vabadussõdalaste põhiseadust rahvahääletusele ei panda, sest rahva raske vaimuhaigus võiks tagasi tulla. Just nimelt pärast vabadussõjalaste muutmise katset, nähes, et mingid legaalsed vahendid valitsust ei muuda. Osadel hakkas tekkima mõtte, et ebaseaduslikult võimule tulnud valitsuse kõrvaldamiseks on head kõik vahendid. II Lohja konverents (Artur Sirk, Hjolmar Mäe ja Johannes Holland). Just sellel Lohja konverentsil langetati otsus alustada tegevust vägivaldseks riigipöördeks - selleks, et viia Eesti tagasi põhiseadusliku riigikorra juurde. Sirk jäi Soome, teised pöördusid Eestisse tagasi ja hakkasid värbama mõttekaaslasi. Tallinnas värvati mõnisada meest, millest moodustati 7 võitlussalk - üks salk pidi piirama 8. dets ümber Estonia teatri (Isamaaliidu
Läbiviidud tegevused: meie laagris. 1. matkatarkuste õppimine; 2. tutvumine piirkonna matkaradadega; I vahetus. Kevad Lahemaal 3. korraldasime õppekäike ja matku (vane- matele rühmadele ööbimisega Lohja järvel); Eesmärk: veeta sisukalt kevadine koolivaheaeg 4. õppisime toime tulema rasketes tingimustes. Lahemaa rahvuspargi kaunis looduses. Sihtrühm: 125-aastased lapsed. V vahetus. Me ise oma elu kujundajad Läbiviidud tegevused: Eesmärk: kujundada lastes hoidlikku suhtumist oma 1
24938 6700503-1Lodja 58.15935024.877747 24938 Saarde vald 30194 6700505-1Lodja tee 58.32243724.685766 30194 Paikuse vald 31001 6700504-1Lodja tee 58.32227024.685833 31001 Paikuse vald 133870 23811-1 Lodjapuu t 59.33645024.650359 133870 Saku vald 38073 Lodz 51.75999919.450000 38073 127023 7000647-1Loe 58.90865324.624934 127023 Raikküla vald 33523 7820132-1Logistikake58.39896726.684327 33523 Tähtvere vald 5520 32810-1 Lohja 59.56170725.670898 5520 Kuusalu vald 5521 32809-1 Lohja 59.56170325.670437 5521 Kuusalu vald 24030 7800450-1Lohkva 58.37313726.795472 24030 Luunja vald 27777 7800451-1Lohkva 58.37320726.796370 27777 Luunja vald 124129 7820306-1Lohkva kat58.37041626.791305 124129 Luunja vald 124669 7820310-1Lohkva Kat58.37029026.792726 124669 Luunja vald 4532 43115-1 Lohu 59.40750524.945826 4532 Rae vald 22368 7800452-1Lohu 58
annaabi.ee 
