Päikesesüsteem Kevin Vene Sissejuhatus Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 7-12.klass 1) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 2) MILLISE KEELE KIRJATÜÜBID ON HIRAGANA JA KATAKANA? Jaapan 3) KUIDAS NIMETATAKSE SÕNA VÕI LAUSET, MIS TAGURPIDI LOETUNA ANNAB SAMA SÕNA VÕI LAUSE? Palindroomiks 4) KUIDAS NIMETATAKSE TEADUST, MIS UURIB SÕNADE PÄRITOLU? Etümoloogia 5) MIS KEELES ON KIRJUTATUD TROOJA? Heebrea 6) KUIDAS NIMETATAKSE KOLME PUNKTI, MIS MÄRGIVAD MINGI TEKSTIOSA VÄLJAJÄTMIST DOKUMENDIST? Ellips 7) MILLINE PIIBLI TEGELANE JUHATAS ORJAD EGIPTUSEST VÄLJA? Mooses 8) KES OLI RA? Päikesejumal 9) MILLISE KAASAEGSE MÄNGUGA, MIDA MÄNGITAKSE RUUDULISES
Päikesesüsteem ja selle ehitus Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa planeeti (alates Päikese poolt loetuna Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto) koos oma kuudega (kaaslased), asteroidid (väikeplaneedid), komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Päikesele lähemad planeedid Neli Päikesele lähemat planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) on nn. maa - tüüpi planeedid. Need on suhteliselt väikesed ja nende pind on tahke ning neil on hõre või väga hõre atmosfäär. Päikesesüsteemi planeedid Päikese kaugus Maapinnast
• http:// centralastronomyclass.pbworks.com/w/page/15400639/Mercu Veenus • Maale lähim planeet, Päikesest teine • Väga hele • Tiirlemisperiood 224, 7 Maa ööpäeva • Tihedaim atmosfäär • Kuumim planeet • Diameeter 12 100 km • Mass 4.87 x 1024 kg (81,53 % Maast) • Looduslikud kaaslased puuduvad Veenus • http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus#/media/File:Venus_globe.jpg Veenuse pind • http://www.lunarbaltic.lv/galleryvenus_ee.html Maa • Päikesest loetuna kolmas planeet • Tiirelmisperiood 265, 256 ööpäeva • Diameeter 12 745 km • Looduslik kaaslane Kuu • Mass 5.9736×1024 kg • Ainus planeet, kus on meie teada elu Maa • http://csc.newpaltz.edu/?attachment_id=64 Maa pind • http ://sambeltrasi.biz/72-beautiful-nature-photographs-by-adam-jone s Maa kaaslane Kuu • http://en.wikipedia.org/wiki/Geology_of_the_Moon Marss • Päikesest loetuna neljas planeet • Tiirlemisperiood 687,0 päeva
Planeet Maa Koostasid : Tanel ja Ardi Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna. Maa on ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega. Maa kaaslaseks on taevakeha Kuu. Maa mõõtmed Ümbermõõt : 40 075,004 km ( ekvaatoril ) 39 940, 638 km ( poolustel ) Kogupindala : 510 065 284,702 km² Ruumala : 1 083 230 000 000 km³ Diameeter : 12 756,270 ( ekvaatoritasandil ) 12 713,500km ( poolusi läbiv sirge ) Keskmine kõrgus : 623 m, keskmine
Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 milj. km
· Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende endi soojuskiirgust või kui neile on paigutatudlaserkiirepeegeldi, või aktiivsed, kui nende pardal asub uurimisaparatuur või nad
mõõtnud, olen saanud ligilähedase tulemuse. Peale hommikul ärkamist sain pulssi mõõtes tulemuseks 49. 2. Pulss erineb mõõtmistel kahe võrra. Vahe võib tulla stopperiga aja mõõtmisest ehk inimliku eksimuse tõttu. Samuti võib pulss ka puhkeoleku pikenedes mõne võrra langeda. Ortostaatilise proovi tulemused: Ortostaatiline proov Pulss lamades 15 sek x 4 Pulss seistes peale 1 minutit loetuna 15 sek x 4 Erinevus: 68 56 = 12 14 x 4 = 56 17 x 4 = 68 Järeldused: Tulemus jääb skaala järgi ,,hea" piiridesse, mis viitab heale füüsilisele vormile, mis on ilmselt tingitud aktiivsest jalgpalli mängimisest. Pulsisageduse määramise tulemused peale kehalist tööd: Kehaline töö kujutas endast 82 kätekõverduse tegemist Kohe peale 2. 3. 4. 5.
PLANEET MAA Planeet Maa. · Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. · Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. · Maad ümbritseb biosfäär, mis koosneb litosfäärist, pedosfäärist, atmosfäärist ja hüdrosfäärist. LITOSFÄÄR · Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär
PLANEET MAA Planeet Maa. · Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. · Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. · Maad ümbritseb biosfäär, mis koosneb litosfäärist, pedosfäärist, atmosfäärist ja hüdrosfäärist. LITOSFÄÄR · Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär
kuju 0,1,2 (n-1)) me-magnet kva(orbitaallaine tiirlemistelje orjentatsiooni ruumis -l,-(l-1)...0,1,...l) elektroni spinn(s)-väärtused ½ või -1/2. 5.keeluprintsiip- samas aatomis ei saa olla 2-te ühesuguste kvantarvudega elektroni. Tuum on positiivselt laetud. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronidel on määratavad erinevad energiatasemed. Elektroni jaoks on määratav ainult tema tõenäoline asukoht. Elektronpilve kuju sõltub energiatasemest. Peakvantarv-energiataseme number loetuna alates tuumast. Peakvantarvule vastab aatomi põhiolek, minimaalne energia (n-1). Üleminekul ühelt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat. Kvandi energia on arvutatav valemiga Ekv=hf(sagedus).
2 30 303 0,003300 440,0377 6,08686 3 35 308 0,003248 333,1578 5,80862 4 40 313 0,003194 236,8695 5,46751 3) arvutatakse viskoossuse aktiveerimisenergia EA 4)Seega saab aktiveerimisenergiat arvutada graafiku ln = f(1/T) tusu abil. Sirge graafiku tõusu järgi leidsin, et A= -12,29 , B= 5565,8 ln = ln A +EA/RT Aktivatsioonienergia EA väärtus graafikust loetuna EA/R= 5565,8*R = 46274,06J Järeldus: Mida madalam on lahuse temperatuur, seda viskoosem on aine. Viskoossuse vähendamiseks aines kulub aktivatsioonienergiat. Tabel n =f(T) Tabel ln n = f(T/1)
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika V...
Maa, kuu ja kliimamuutused Maal Marje Jallai 12b Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa pildistatud Apollo 17 pardalt Andmeid Maa kohta Pikem pooltelg149 597 887 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva' Kaaslane 1 (Kuu) Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Maa telje kaldenurk 23,439° Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit
Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest . Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. Marsil on kaks kuud : Phobos ja Deimos .
1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga,
olla ja on ise rõõmsameelsed. Põhiline ühiskonnaprobleem, millele autor igas lõigus rõhutab, on seotud inimestevaheliste konfliktidega. Ta on veendunud, et senikaua, kuni inimestel on olemas kõik, et õnnelikud olla, ei lähe nad teiste heaolu kallale. Vägivalla esinemist püüab ta seletada ka mõtete olemusega: "Elu ja surma mõtte puudumine muudab väärtusetuks teistegi inimeste elu." See on mitmeti mõistetav fraas. Ühest küljest loetuna on teiste elu võtjad need, kes ei tea elu tõelist hinda, ei tunne, kui kerge on kaotada seda vähest, mis lahutab sündi surmast - neile pole keegi kunagi seda õpetanud, keegi pole rääkinud sellest, mis on õige ja sellest, mis on vale. Teisest küljest on tegemist inimestega, kes ei mõtle üldse, kes ei vaevugi millegi peale mõtlemisaega kulutada, kes lihtsalt tegutsevad nii, kuidas tahavad, kuigi pole
Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenus on orbiidilt ringikujuline Kaugus päikesest 108.2 miljonit km Keskmine temperatuur 480 kraadi Kuude arv 0 MAA Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maatüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. MARSS Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet.
suurem (keskmine tihedus on 5,43 g/cm³; Kuul 3,34 g/cm³). Tihedus on arvutatud, lähtudes raadiusest ja massist. Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel (5,52 g/cm³) teisel kohal. Tegelikult tuleneb Maa tihedus osaliselt kokkusurutusest gravitatsiooni toimel; kui seda ei oleks, siis oleks Merkuur tihedam kui Maa 5 Veenus Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km)[1], tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.[1] Tal puuduvad looduslikud kaaslased. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult Kuu ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni -4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.
kasutamise relativistlikus kvantmehaanikas üldjuhul ebamugavaks. 12. Kaasaegne aatomimudel: • Elektronidel ei ole kindlalt kirjeldatavaid orbiite. On vaid määratavad erinevad energiatasemed, millel elektron võib olla. • Elektroni jaoks on vaid määratav tema tõenäolisim asukoht. • Seetõttu räägime elektronpilvest. • Elektronpilve kuju sõltub energiatasemest. 13. Kvantarvud iseloomustavad: • Energiataseme numbrit loetuna alates tuumast nimetatakse oleku peakvantarvuks. • Peakvantarvule n=1 vastab aatomi põhiolek, tema energia on minimaalne. • Kõiki teisi olekuid(n>1) nimetatakse ergastatud olekuks. • Püsiv on aatom vaid põhiolekus. Ergastatud olek on ajutine. 14. Perioodilisuse kujunemine: • Peakvantarv • Orbitaalkvantarv • Magnetkvantarv • Spinn 15. Väline fotoefekt seisneb sellest,et valgus lööb metalli pinnalt elektrone välja, neid nimetatakse fotoelektronideks.
kollast ja tumehalli värvi. Merkuur Hommikutaevas nähtavat teeb tiiru ümber päikese 88 Maa Veenust nimetatakse ööpäeva jooksul. Merkuuri mass Koidutäheks, õhtutaevas on 3,303 × 1023 kg ja tihedus 5,43 nähtavat Ehatäheks. g/cm3. Planeedid Maa Marss Maa on Päikesesüsteemi kolmas Marss on Päikesesüsteemi planeet Päikese poolt loetuna neljas planeet, mis asub ning ainuke teadaolev planeet Päikesest 1,5 korda kaugemal Universumis, kus leidub elu. kui Maa ja saab seepärast 2 Maa pind on 71 % ulatuses korda vähem soojust.Marssi kaetud soolase vedela veega, tihedus on 3,97 g/cm3. mis moodustab maailmamere. Atmosfäär on väga hõre, Selle keskmine sügavus on 3,8 koosneb põhiliselt väikesest km
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed
MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud
tekkinud tähtede plahvatuses) (2). Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto (ei loeta enam planeetide hulka) (1). 2. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 2.1 MERKUUR Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja
Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Hüpoteetilised planeedid On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja
kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesesüsteemi planeetide järjestus. igale planeedile 2-3 lauset kirjeldust ja kui planeedil on kuud, siis tuleb neid ka kaks tk kirja panna. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur Päikesele lähim planeet. Liigub kiiremini kui teised planeedid. Ööpäevane temperatuuri kõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Atmosfäär praktiliselt puudub. Veenus Pöörleb ümber oma telje võrreldes teistega vastupidiselt. Aastaajad puuduvad samuti praktiliselt. Tiheda atmosfääriga, mägine pind, toimuvad intensiivsed vulkaanioursked ja pinnavärinad. Üsna kõrge temperatuur. ( kuni+ 480 c ) Maa Ainuke teadaolev planeet, kus toimub elutegevus
sõnadega : "See kuu lubab, et kõik on veel ees, et nüüd, just nüüd / on hea aeg algusteks". Luuletus on motiveeriv. Iga hetk on uus algus. Luulekogu ehk hing on jõudnud eesmärgini saada tasakaalukaks ja oskuslikuks leidlike enesearendusviiside kasutamises. Autor soovib maailma ja luutletuste analüüsijat uskuma panna, et tulevik on helgem ja järgmine päev tõotab alati tulla parem. Maailm on Ehini teostest loetuna enesearendamis võimalusi tulvil, neid peab õppima hindama ja kasutama. Kristiina Ehin kasutab luuletuses "On aeg kus võib näha" mitmekesist ning detailset sõnavara, et anda võimalikult täpselt lugejale edasi sõnumi mõtet : "Silitasin ta tumedaid / aukuvajunud põski / ta silmituid silmakoopaid". Ehinile on tuttav ka isikustamine, mida ta suudab hästi ning sobilikel värssidel endas esile kutsuda ning kirja panna : "Sinna kust tuleb lumetorm / sinna kuhu ta läheb"
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa
jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna Merkuur Veenus Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas
Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. heledamad on ainult Päike ja Kuu. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam- vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Hiidplaneedid
tekkida tähenduserinevus, näiteks dep´osito-deposito-deposit´o ‘ettemaks-ma maksan ette-ta maksis ette’. Selle kõige tõttu on hispaania keeles väga vajalik rõhumärgi kirjutamine vastavasse kohta, et hääldus ja sellest tulenev tähendus oleks ühetimõistetavad. Paljudel hispaaniakeelsetel sõnadel on rõhk eelviimasel silbil, aga rõhulised võivad olla sõna kõik kolm viimast silpi, isegi vahel tagant poolt loetuna neljas, näiteks cu´entaselo (cuenta-se-lo)‘ütle seda talle’. 3.2 Rütm Hispaania keel on silbirütmiline keel, mis tähendab seda, et enamik silbid on ühe pikkusega ja tekib rütm. Hispaania keeles ei märka ka väga palju vokaalide taandumist rõhulistes silpides: rõhuta silpide asemel on erinevad rütmiintervallid need, mis rõhulisi silpe eraldavad. 3.3 Intonatsioon Tuumatoon on viimasel intonatsioonigrupi rõhulisel silbil. Kui tuumsilp ei ole selles
keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele hüpoteetilistele mõistusega
ka "helesiniseks planeediks". Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, suuruselt viies ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Loomulikult on olemas sadu teisi nimesid erinevates keeltes.
Veenuse atmisfäär koosneb valdavalt süsihappegaasist (97%) ja lämmastikust (3%), selles on mitu kihti väävlitolmu ja väävelhappetilkadest pilvi. Päike paistab päeval häguselt kettakesena, pinna valgustatus on vaid üks kümnendik Maa omast.(1, 116) 6 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS MAA Maa on kolmas planeet Päikesesüsteemis Päikese poolt loetuna ning ainuke teada olev planeet kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maa. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa ainus teadaolev looduslik satelliit on Kuu. . Maa ja teised objektid kosmoses mõjutavad vastastikku üksteist, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid. 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb
Meie elu on ohus? Maa on Päikese poolt loetuna kolmas planeet. See on teadaolevalt ka ainuke planeet, millel eksisteerib elu. Maaga on inimkonnale kaasa antud see, milleta oleks raske hakkama saada maavarad. Inimesed on harjunud neid kasutama, kuid kas see on just kõige tervislikum? Õhku paisatavad gaasid muudavad meie atmosfääri. Suved muutuvad soojemaks, talved külmemaks, kõrbestumine kiireneb, samas maailma rahvaarv suureneb, tekib puudus põllumaast, kus toitu kasvatada, inimesi pole kuhugi elama panna, põldudeks sobiv maa-ala kaetakse linnadega. Viimase saja aasta jooksul on kasutatud ära peaaegu kõik Maal paiknevad maavarad. Varsti pole meil enam millega talvel endi maju kütta. Kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas need kõik on kütused, mida põletades muudame enda elu kordades lihtsamaks. Me ei pea enam jalgsi hommikul kodunt kooli minema vaid võime kasutada ka autot. Auto on masin, mille leiutas 19. sajandi lõpul Carl Benz. 2...
Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud
Rasvhapped erinevad pikkuselt (tavaliselt 16-18 C-d) ja kaksiksidemete asukoha poolest Rasvhappes on mittepolaarne C-H side, mis muudab rasva nn vetthülgavaks e hüdrofoobseks Küllastumata rasvhapped rasvhapped, milles esineb üks või mitu kaksiksidet On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust Küllastunud rasvhapped kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid Inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinevad samuti veres vabas vormis.
Enamike naiste jaoks on rasedus ja misjärel rõngas eemaldatakse ja tehakse nädalane paus. Pärast nädalapikkust lapse sünniks valmistumine väga meeldiv kogemus. vaheaega asetatakse tuppe uus rõngas. Inimese rasedus kestab keskmiselt 280 päeva loetuna viimase menstruatsiooni Kui tuperõngast õigesti kasutada, on selle tõhusus 99%. esimesest päevast. Raseduse kulus ning nii ema kui lapse füüsilistes ja
(http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem) Meie Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee. Selle keskmes asub Päike ja selle ümber tiirlevad planeedid. Päike tekkis umbes 6 miljardit aastat tagasi ja tema eluiga ennustatakse veel 4 – 5 miljardile aastale. Päike on hõõguv gaasikera massiga 1030 kg, mis on ca 300 000 korda Maa massist suurem. Päike on tüüpiline täht, nagu kõik öötaevas nähtavad tähed. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti. Päikese poolt loetuna on need: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Meie elame Päikesesüsteemi planeedil Maa, mis liigub peaaegu ringikujulisel orbiidil 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Maa keskmine temperatuur on +23°C. Mõõtmetelt on Maa teiste planeetidega võrreldes väike. Planeedina on Maa seisund stabiilne, ta võib selles olekus püsida kui tahes kaua. Päikesesüsteemi kuulub ka mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond perioodilist komeeti,
molekuli on seotud glütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega e triglütserool Glütserool on 3 C-ga alkohol Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest Küllastumata rasvhapped – rasvhapped, milles esineb üks või mitu kaksiksidet, on ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust llma rasvadeta inimene elada ei saa, Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega on need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked
süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel andis Jupiteri orbiiter Galileo. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa on koduks miljonitele liikidele,[1] sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest.Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa
3) jälgija rollis- peab silmas laste vajadusi 4) loo jutustaja rollis 5) rühmavestluste stimuleerija- õpetab õpilasi juurdlema, kasutama uusi sõnu juhiste andja 7 JUTUTAMINE On vastastikusel mõjutamisel põhinev meetod. Selle abil muudavad lapsed oma mõtted looks, mille täiskasvanu üles kirjutab. Lugemise ja kirjutamise seisukohalt on lugude jutustamine üks viis kõne ja kirja ühtsuse märkamiseks: kuidas kõne muutub kirjapildiks ja loetuna jälle kõneks. 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE 8.1.1 Häälik ja täht Tähtede õpetamist soovitatakse alustada sagedamini esinevatest häälikutes, millest saadakse võimalikult kiiresti kokku sõnu. Vokaale on kerge kuulda ja õppida, nende õppine võib minna kiiresti. Konsonantidega tutvumist peaks alustama helilistest konsonantidest ( s, r, m, n, l), neid on kerge hääldada ja häälikuühendites eraldada. Häälikut ja tähte uuritakse täpselt.
Kui planeet liigub Maalt vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga natukene (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Päirkesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal
päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandi suhtes risti, siisöö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist ei oleks. 30. Mis on päikesesüsteem? PÄIKESESÜSTEEM on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana.
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest
Maa on maastik või piirkond ilma linnadeta, kus inimesed tegelevad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega. Maa ehk maakera on päikesesüsteemi kolmas planeet. Vanaajal peeti maad üheks elementidest. Maa on mõiste elektrotehnikas, mis tähendab elektrit juhtivat Maa pinda, mille potentsiaal mistahes punktis on kokkulepeliselt loetud 0-iks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal.Maa geofüüsilised omadused ning selle geoloogiline ajalugu ja orbiit on võimaldanud elul säilida
annaabi.ee 
