· Ehitusmaterjaltuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism MAALIHEnõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata. 2. Algas süsteemi koloniaalsüsteemi kokku varisemine 1947.- 1990.a 3. Iisrael (taas) teke 1948. a mais 4. IIms ja külma sõja tagajärjel lõhenes mitu euroopa ja aasia riiki
Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond)
horisontaalselt, risti laine levikusuunaga Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna nende mõju on aeglase leviku tõttu pikaajaline MAALIHE-nõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Nõlvaprotsessid
süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid Ka inimene on võimaline tekitama maavärinaid – kutsutakse tehnogeenseteks maavärinateks – nt. tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on maa sisemuse liikuvad energiavoolud. Kujuta endale ette potis keevat vett, seal toimub veeringe, kus kergem ehk kuum vesi liigub ülespoole ning külmem vesi vajub alla poole
maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on
· 3. 09 Ameerika ja S. Br vägede korraldatud dessant Sitsiiliasse, seejärel ka Itaaliasse. Mussolini kukutati. Saksa väed sisenesid Itaaliasse. · Nov S ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestamine, Itaalia langes sõjast välja. · Teherani konverents, kus lääneriigid tegid NSVLile järelandmisi, tunnustades selle 1941. a piire. 1944: · 6.06 lääneriikide sõjajõud maabusid P-Pr-l Normandias, Saksa kaitse kokku varisemine. · 25. 08 liitlasväed vabastasid Pariisi. · Detsember S koondas läänerindele diviisid, saavutades algselt edu, hiljem aga kehvade ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva melevalla alla jätta, paika pandi okupatsioonitsoonid Saksamaal. Suur võit
vulkaanini ning purskamist maapinnale Vulkaan- mägi, mille sees on lõõridelaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda liigub(tõuseb maapinnale) magma, pursutatud kivimite ja gaaside massid Magma- maa sees olev sulakivimitest koosnev mass Laava- vulkaanist välja jõudnud magma, mis hakkab tarduma 10. Tead maavärinate tekke põhjusi, levikut, tugevuse mõõtmise eri viise (Richter, Mercalli skaala) milliseid laineid esineb, mida põhjustavad. Põhjused- -vulkaanipursked, - koobaste varisemine, -laamade erisuunaline liikumine (tekivad maakoore sisepinged) -inimtekkelised (lõhkamistööd) Richteri skaala- magnituudid Mercalli skaala-pallid (1-12) Võib esineda hiidlaineid e. Tsunamit, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas ja see surub veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid -ookean reostub 11
ning kehtestada nõuded. See ühendas sealseid inimesi ning kõigil olid käitumiseks kindlad reeglid. Riiki suudeti kontrollida ning seal toimuv oli samuti kontrolli all. Teiseks kokkuhoidvaks jõuks oli rikkalik loodusvarade omamine. See andis nende majandusele rikkuse ning tegi nende riigi vajalikuks ja oluliseks. Lagunemisele aitasid kaasa paljud asjaolud.Üks neist oli sotsialismileeri lagunemine. Toimusid suured vastupanuliikumised Poolas ja Tsehhis. Poola majanduse kokku varisemine. See kõik avaldas ühtlasi mõju NSV Liidule, mida koos hoida oli üsnagi raske . Lagunemises süüdistatakse enamjaolt Mihhail Gorbatsovi, kes viis NSV Liidu lagunemise lõpuni. Kuid tema polnud ainus süüdlane, süüdi olid ka eelnevad riigpead, kelle valitsuse ajal oli riigi olukord halvenenud.Mõju avaldas sellele loomulikult ka Külm sõda. Gorbatsov üritas oma võimu ajal NSV Liitu koos hoida. Selleks viis ta läbi referendumi, kus võeti vastu liiduleping,
Liigse valguse korral värvuvad lehed pruunikaks ja muutuvad kortsuliseks. Taime lülide närbumine või kollakaks tõmbumine annab märku, et valgus on liiga tugev või muld kuiv. Öösel soovib pimedust. Juulis-augustis võib hoida väljas, kuid varjatuna päikese ja vihma eest. Õitsemise ajal on soovitav väetada vedela lilleväetisega. Õitsemisest märtsini ei väetata. Suvel väetatakse täisväetise lahusega kaks korda kuus. Varrelülide või õiepungade varisemine võib olla tingitud kaali- ja fosforväetise puudusest. Soovitav ei ole asukohta muuta (suvel kohaneb kiiremini). Ta võib reageerida lehtede mahaviskamisega isegi keeramisele. koostas...
..7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter. Käbide kasvamine ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja kestab kogu kevade. Kasutamine Läbi ajaloo on eestlased kasutanud palju männipuitu. Männipuit on väärtuslik tarbepuit. Sellest valmistatakse näiteks ehitisi, mööblit, laevu ja paberit. Samas on männikuid väga palju ka istutatud. Varasematel aegadel on eestlased männist palju tõrva ajanud. Tänapäeva keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust.
Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti
kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6. Nihkumine aeglaseim, tingimustes kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. 7. Varisemine kiireim, toimus suure kaldega nõlvadel, mille puhul raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 12
toel seisev peegel seinale või täiskasva minema visata Katlaruumis oleva Kõik maja Puuriit tuleb 11. puuriida kokku elanikud, Vigastused 6 eemaldada või Majas ela varisemine külalised korralikult täiskasva toestada Katlaruumi torud Kõik maja 12. käega katsutavad, elanikud, Põletushaavad 6 Torud Majas ela mis kütmisel külalised isoleerida täiskasva lähevad tulikuumaks 13
Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku Varisemine Kuubale laastavalt Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda Oma esimese naise, Mirta DiazBalartiga abiellus ta 11. okt 1948 Poeg Fidel Angel Castro DiazBalart on sündinud 1. sept 1949 Nad lahutasid 1955
Konverents kutsus valitsusi üles tühistama ekspordi- ja impordikeeldu ja piiranguid kaubanduses, alandama kaubanduse arengut takistavaid tolle, sõlmida kahepoolseid lepinguid madalate tollikuludega. 1928 aasta algul aga hakkas maailmaturul järsult kerkima esimese kaubaartiklite toornahkade, loomsete saaduste ja nahakaupade hind. Hinnatõus kestis aasta. Põllumajandussaaduste hinnad langesid järsult 1928 ja 1929 aastatel. Ja Ameerika Ühendriikide aktsiaturu kokku varisemine aastal 1929 aastal tekitas niinimetatud Ülemaailmne majandus kriisi, mis kestis 1929-1933 aastatel. Toimus turgude kokkuvarisimine, hindade langus, ostujõu langus, ja väga paljud inimesed kaotasid oma töö. Katsed ülemaailmse majanduse kriisist väljumisest kestsid aastaid, mis põhjustasid inimestes pahaloomu, kuna ei suudetud luua stabiilsust ja heaolu, mis oli enne esimest maailmasõda ja see soosis natside võimuletulekut Saksamaal. Kasutatud kirjandus: Pihlamägi M. (2004)
Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
mõõtmed, vahelae kogupaksus, millest sõltub ka joonisel näidatud vajalik betooni kogus, selle mark ja tugede asendiplaan. Konstruktsiooni püsivus Ehitise konstruktsioon peab olema selline, et osalise kandekonstruktsiooni hävimisel ei järgneks sellele kogu hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel. Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist. Kandva välisseina varisemine Kuna VLK on armeeritud ka ristipidiselt, siis kandva välisseina kokkuvarisemise korral hakkab pikiarmatuuri asemel tööle ristiarmatuur ja konstruktsioon jääb püsima. Varingust põhjustatud lisakoormus
Vulkaani purskega kaasnevad nähtused Lõõmpilv : gaaside ja hõõguva tuha segust, mudavool : lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulatavad lume ja liustike vete segunemise, geiser : perioodiliselt purskavad kuumaveeallikad, Fumarool On vulkaanilise gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunemine: väga kiired (varisemine, libisemine) ja väga aeglased (voolamine, nihkumine).
lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu. Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks. Nihkumine- õige aeglasem protsess,ei piisa ainult gravitatsioonist.
Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist. Ootamatusi välistava prognoosini pole veel jõutud Internetiandmebaasid Nõlvaprotsessid Kivimmaterjali liikumine raskusjõu mõjul sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest. Tulemuseks nõlva kuju muutumine. Varisemine Kivimiosakesed veerevad või hüplevad nõlva jalami suunas Libisemine Liiguvad terved settekehad või kivimiplokid Põhjustab maalihkeid Voolamine Nõlva jalami suunas liigub niiskusega küllastunud settekiht.
Omab tõstejõudu vaid mingi nurga all lennates Laminaarne Tagant alt on veidi S-kujuline , pealt veidi kumer. Superkriitiline Suured kiirused , helikiiruste lähedal parim .Alt veidi nõgus . Tagant poolt eriti.Teravam nina kui eelmisel vms. S-kujuline Sellega saab pmst ilma stabilisaatorita lennata . Ilma sabata ja (Stealth) lennuki . Suur takistus ja väike tõstejõud. Kolmnurkne suht õhuke Rombikujuline ja läätsekujuline ( F-22) K=CY/Cx tiiva aerodünaamiline väärtus Varisemine - Liiga suurel kohtumisnurgal kaob tõstejõud ja lennuk keerab nina alla ja võib pöörisesse sattuda. Tegijapoiss Lennukil tekib tiivapeale alarõhk sest seal liigub õhk kiiremini ja see tekitab tõstejõudu . Kui tõstejõu koefitsent on suur siis toimub varisemine varem , kuid suurema nurga all on võimalik tõusta . Alt nõgusad tiibadel on tõstejõud koefitsent suurem aga väriseb varem seetõttu . Need
Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...
Purustused: maavärina tugevus ja ulatus, asukoht ja ümbruse rahvastikutihedus, kas kaasneb tsunaami, kas on öö või päev, hoonete kvaliteet ja konstruktsioon, inimeste valmidus. 12) Seismilised lained Levivad maavärina fookusest Ruumilised lained: maa sees, ei jõua maapinnale Pinnalained: maavärina epitsentrist, mööda maapinda nagu veelained kui kivi vette visata. 13) Nõlvaprotsess Nõlvaprotsess – Kivimimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Varisemine: väga kiire, kivimiosakesed veerevad vabalt nõlva jalami suunas, nt mäestikel. Libisemine: kivimiplokid liiguvad mööda kindlalt lihkepinda, tagajärjeks võivad olla maalihked, kuid sees midagi ei toimu, mäestikel. Voolamine: niiskunud pinnasel, nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine: aeglane, põhjuseks pinnase külmumine või sulamine, ehitised võivad viltu vajuda või puruneda.
tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I na maailmas saatis NSV Liit Maa orbiidile tehiskaaslase (1957) ja ka esimene inimene kosmoses oli Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin (1961). Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist ehk n.-ö keskmise tarbija maitsele vastavast kultuurist. Kommunistlike diktatuuride varisemine 1980 aastate lõpul ja 1990 aastate algul tõi muudatusi ka maailma kultuurielus. Läänelik muusika ja eluviis muutusid valitsevaks paljudes Ida-Euroopa maades. Arvuti muutus tähtsaks tööriistaks. II osa: § 32A Pärast II Maailmasõda muutusid põhisuundadeks aatomiuuringud ning raketitööstus. Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks ning seejärel hakati ehitama aatomielektrijaamu. 1950
a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust, maapõue rõhkude suunda Richteri skaala magnituudid kuni 10 Tsunami maa poole tormavad hiidlained. Merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel Mercalli skaala purustuste põhjal, ebaadekvaatne 12 palli NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid kivimmaterjali liikumised võlval raskusjõu mõjul Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt jalami suunas(mäestikupiirkondades) Libisemine terved settekehad v kivimiplokid liiguvad mööda lihkepinda. Libisevas kehas muutusi ei toimu (mäestikupiirkondades) Voolamine aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, materjal seguneb Nihkumine pinnas külmub ja sulab, gravitatsioonijõu tõttu nihkub pinnas
Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) 4. Selgitage mõistet ,, maagid ,, 1p. Maak- metalli sisaldav kivi/mineraal, mis pakub majanduslikku huvi 5. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ette ennustada? 4p. 1)Vaatluste abil
kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. · Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. (1) tektooniline maavärin, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud, mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal
demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest
......... c) Tervishoid - .................... 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Eksamiraamat lk 34 ül 27 Tv lk 26-27 ül 2-9 Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja
toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks. · Kasv kuni 50m · Elab 400-500- aastaseks · Okkad kinnituvad 2-kaupa Kuusk On palju nõudlikum kui mänd. Kuusele ei sobi läbikuivanud mullad, seisva veega mullad. Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus. · Kasv 20-50m · Vanus 400-500 a · Okkad kinnituvad ühekaupa, püsivad 7-10 aastat Kadakas Levinuim okaspuu maailmas. Ulatuslikum Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Kadaka tüvi on sageli mitmeharuline ja vahel keerdukasvanud. · Kasv 10-15 m · Isaskäbid 4-5mm pikkused
maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda, nii et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusie ei toimi. 18. Millised on aeglased nõlaprotsessid? Kirjelda neid! Voolamine- ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb.
jalami suunas. Pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei pruugi muutusi toimudagi. Eeldused: sette küllastumine veega, nõlva alumise osa kallakuse suurenemine, veetaseme kiired muutused jõgedes ja põhjavees. Inimtegevus: taimkatte hävitamine- nõlv muutub ebastabiilseks, pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine, loodusliku nõlvakalde muutmine, lisaraskus (ehitised), pinnase osakestevahelise nakke vähendamine vibratsiooni tagajärjel. Nõlvaprotsessid: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine. Geoloogilisi uuringuid tehakse selleks, et teada saada millise pinnasega on tegemist.
maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda, nii et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusie ei toimi. 18. Millised on aeglased nõlaprotsessid? Kirjelda neid! Voolamine- ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb.
või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeritud“ (seemlatest) ja „katsetatud“. Käbide ja viljade varumiseks on mitmeid võimalusi. Viljade paiknemist silmas pidades on võimalik neid koguda maapinnalt, kasvavatelt puudelt, langetatud puudelt ja mõnel juhul ka veepinnalt. Maapinnalt kogutakse suuri vilju, mis varisevad kergesti. Nii on lihtne varuda näiteks tammetõrusid, mille hoogne varisemine algab pärast esimesi öökülmi. Näiteks kuuse- ja männikäbide maapinnalt kogumine seemnete saamise eesmärgil on ebamõistlik, kuna seeme on lahtistest käbidest ammu varisenud. Kasvavatelt puudelt kogutakse seemet seemlatest, kasutades selleks tõstukeid, mille kasutamist võimaldab puude hõre asetus, tasane ja kandev maapind. Kasvavatelt puudelt käbide-viljade varumisel kasutatakse ka muid vahendeid: redeleid (võimaldavad varumist
inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest.
Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus Kõige ohtikumad on seotud tektooniliste ja vulkaaniliste aktiivsete maakoorelaamade servadega. Hüpotsenter tõugete lähtekoht. Sealt vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid. Epitsenter e kese on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam Seisomeetri abil registreeritakse maavärinate lainete saabumisaega, amplituudi ja faasi. Hindamise skaala: 12 palli. Esimene tajutav vaid seismom
gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 12. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 13. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased: · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete
Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL mõõdetakse maavärina võngete tugevust mõõdetakse purustusi mõõtühik magnituud mõõtühik pallid skaala 0-8,9 magnituudi skaala 0-12 palli mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid olenevad nõlva kaldest, pinnase ehitusest ja ka inimtegevusest. 1. varisemine (kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas, väga kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas eriti muutus ei toimu) tagajärjeks maalihe Maalihe sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Toimuvad seismiliselt aktiivsetes piirkondades, aga pinnase niiskusesisalduse tõttu võivad esineda ka Eestis.
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on
Läbib pehmet, gaasilist kui ka tahket keskkonda. b.)ristilained - liikumine on risti lainete leviku suunale, tahkes aines, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha kuju,2.)Pinnalaineda.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight – võngutavad maapinda horisontaalselt. Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Jagunevad : 1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine – suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine – aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted
· Mandriliste laamade põrkumine: tekivad kõrged mäestikud, fvulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam Maa koostis Mida leidub maa sees? Raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel Mida leidub maakoores? Hapnik, räni, alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium ja kaalium Nõlvaprotsessid: Maavärin võib esile kutsuda või võimendada · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Kivid kukuvad jalami suunas ja tulemuseks järsk mäekülg ning kivimite kuhjad. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. Toimuvad maalihked. · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv.
annaabi.ee 
