eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. ● Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov- Ribbentropi paktiks. ● Okupatsioon jätkus, NSVL aga eitas pakti olemasolu ja kinnitas endiselt, et Baltimaad on Nõukogude Liiduga liitunud vabatahtlikult. ● 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist. Kuidas? ● 23. augustil 1989 kell 19.00 ulatas umbes kaks miljonit Balti riikide elanikku üksteisele käed, moodustades inimketi, mis kulges Tallinnast läbi Riia Vilniusesse. ● Balti ketti korraldasid Baltimaade rahvuslikud liikumised: Rahvarinne Eestis, Tautas fronte Lätis ja Sajūdis Leedus. ● Uudisteagentuuri Reuters andmetel kogunes 700 000 inimest Eestis, 500 000 Lätis ja 1 000 000 Leedus. Tingimused
See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987. Aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks, nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. 17
poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis. Balti apell- 1979 baltlaste (Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejate, kokku 45 in) ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Nõukogulik maareform:sundvõõrandamine, riiklikud kohustused(põllumaj saaduste müümine riigile), riiklikud põllumaj ettevõtted e
poliitilise ülevaateid naabermaade kohta. Üheks vastupanu vormiks oli ka keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. 1979 koostasid Eesti Läti ja Leedu vabadusvõiteljad(45 inimest) avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi , Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile. Kirja saatmine oli ajastatud M-R pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist. Selle nimeks sai Balti apell. Selle tuginedes võttis 1983 euroopa parlament vastu resolutsiooni , mille nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangilagritesse. Kohtu alla anti ka nõukogudevastase mõtteviisi pärats Tatu Ülikooli õppejõud Jüri kukk kes hukkus 1981 Venemaa vangilaagris . Viimasena saadeti erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto , pärats seda
metsavendlus – relvastatud vastupanu vorm metsades end NSVL-i eest varjavate inimeste poolt dissidentlus – 196ndatel tekkinud teisitimõtlemine, mille eesotsas olid haritlased, kes olid ühiskonna elu karmistamise vastu sotsialistlik realism – sotsialismi ülistav kunstistiil IME-projekt – Isemajandav Eesti, Nõukogude Liidu majandusest lahti haakimise kava MRP-AEG – Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mille eesmärgiks oli MRP lisaprotokollide avalikustamine ja tühistamine ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei ehk EKP ainuvõimu vatu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust, esimene sõltumatu erakond NSVL-s selle loomisest alates, eesmärgiks EV taastamine Eesti Komitee – Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan interliikumine – eestivenelaste poolt loodud vastuliikumine Eesti iseseisvumisele
ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes suhetes. Mida tähendavad lühendid MRPAEG e. MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Aastatel 19871988 Eestis tegutsenud oranisatsioon, mille eesmärgiks oli pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. EMS e. Eesti Muisuskaitse Selts. 12 detsember 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestimaaga seotud muinsus ja ajalooobjektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Tegutseb ka tänapäeval ja taastab monumente. ERSP e. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Esmiene Kommunistlikust Parteist sõltumati
Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne. 23. augustil 1989 üllatasid kolm rahvast kogu maailma, kui enam kui 2 miljonit inimest Lätis, Leedus ja Eestis üksteisele käed ulatasid. Moodustati 620 km pikkune kett algusega Toompea lossist Tallinnas, läbi Riia ja üle Daugava, kuni Gediminase tornini Vilniuses. Ühiselt nõuti Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avalikustamist ning Balti riikide iseseisvuse taastamist. See on muljetavaldav vägivallatu protest, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. See omakorda ajendas Moskvat Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide ja nende tulemuste kehtetuks kuulutama. Sellel on suur tähtsus Eesti taasiseseisvumise sündmustes, kuna tõmbas oma erakordsuse ja järeleandmatu vabadussooviga lisaks Moskvale ka välismaailma tähelepanu
Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne. 23. augustil 1989 üllatasid kolm rahvast kogu maailma, kui enam kui 2 miljonit inimest Lätis, Leedus ja Eestis üksteisele käed ulatasid. Moodustati 620 km pikkune kett algusega Toompea lossist Tallinnas, läbi Riia ja üle Daugava, kuni Gediminase tornini Vilniuses. Ühiselt nõuti Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avalikustamist ning Balti riikide iseseisvuse taastamist. See on muljetavaldav vägivallatu protest, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. See omakorda ajendas Moskvat Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide ja nende tulemuste kehtetuks kuulutama. Sellel on suur tähtsus Eesti taasiseseisvumise sündmustes, kuna tõmbas oma erakordsuse ja järeleandmatu vabadussooviga lisaks Moskvale ka välismaailma tähelepanu
rahumeelselt tegutsema. Esimest korda tunnetati nn. ühtekuuluvuse jõudu fosforiidikampaania ajal, kui protestiti Moskva keskametkondade Eestisse kavandatud uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Sellega sai rahvas hoo sisse. Juba samal aastal 15. augustil loodi esimene poliitiline ühendus MRP-AEG ehk Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 23. augustil korraldati Hirvepargis miiting, ,,kus avalikult nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamist ning tagajärgede likvideerimist" 3 . Sellest üritusest võttis osa ligi 2000 inimest ning arvatavasti oli enamuste eesmärk neil kindel - Pakti ,,tagajärje" all oli Vene okupatsioon Eestis ning ,,tagajärgede likvideerimise" all mõeldi Eesti iseseisvumise taastamist. Teiseks tähtsaimaks ühenduseks sai Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks, lihtsamalt öeldes Rahvarinne. Sellele ideele tuli Egdar Savisaarel4saates ,,Mõtleme veel..."
vahel. Sellele pani aluse Stockholmis asutatud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeksus. 1978. aastal hakati Eestis välja andam põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähis. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja jt valitsustele ning ÜRO peasekretärile, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avaldamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika, arreteeriti aktiivsemad vabadusvõitlejad ja saadeti nad vangilaagritesse. Pr 42. Majandus ja rahvastik Nõukogude majanduspoliitika tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Maareform
noorsoopoliitikas. See kiri oli omamoodi katse ,,inimlikustada" olemasolevat reziimi. 1979. a. koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983. aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidu tööstuse- ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused
tuleviku suhtes ning miks. Rangelt tsenseeritud ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, võimud reageerisid sellele allakirjutanute tagakiusamisega. 1979. a. koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirje NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983. aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Endiselt teenis venestamise eesmärki ka välistööliste jätkuv saabumine
analüüsitakse Versailles' süsteemi mõju ning ülemaailmse majanduskriisi mõju, tehakse järeldusi, miks rahvusvaheline olukord teravnes. Iseloomustatakse ja võrreldakse demokraatiat ning diktatuuri. Analüüsitakse diktatuuri eri vormide sarnasusi ja erinevusi. Õpitakse tundma Teise maailmasõja eelset rahvusvahelist olukorda ja riikidevahelisi suhteid ning esile tooma Teise maailmasõja põhjusi. Analüüsitakse allikaid, sh dokumente, ning õpitakse tundma baaside lepingu ja MRP lisaprotokollide sisu ning olukorda, milles lepingud sõlmiti, tehakse dokumentidele tuginedes järeldusi ja antakse hinnanguid. Õpitakse tundma sündmuste kronoloogiat Eestis ning sündmuste seotust rahvusvahelise olukorraga. Analüüsitakse Eesti Vabariigi võimalusi ja valikuid Teise maailmasõja eel ning ajal. Õpitakse tundma ajalooliste isikute elu ja tegevust. Suunatakse õpilasi ise informatsiooni otsima, erinevaid infokanaleid kasutama. Õpitakse tundma Eesti Vabariigi ajaloo põhisisu
1979 Vietnami vägede sissetung Kambodzhasse Valmib SRP-2 (kuid sellele ei kirjutata alla) Nõukogude väed viiakse Afganistani NATO otsustab hakata 1983.a. paigutama Lääne-Euroopasse eurorakette esmakordselt toimuvad Europarlamendi valimised luuakse Euroopa ühtne valuutapiirkond ja käibele võetakse ühine arveldusvaluuta ECU Balti Apell (45 Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitleja ühiskiri NL, SLV, SDV jt. riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile, kus nõutakse MRP lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Järgnesid repressioonid...) -------------------------------------------------------------------------------- 1980 Vabade ametiühingute loomine Poolas (Solidaarsus, juht Walesa) noorsoorahtused Tallinnas; "40 kiri" -------------------------------------------------------------------------------- 1981 Algavad USA-NL läbirääkimised strateegilise relvastuse vähendamise üle.
ennekõike vaatab läbi: § kõige olulisead juhtumeid § apellatsioone -‐ koha või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik -‐ kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele: § tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega § kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud § kaebus on esitatud kuue kuu jooksul pärast lõplikku riigisisese otsuse tegemist -‐ individuaalkaebus lükatakse tagasi, kui see on: § anonüümne
tähelepanu keeleküsimusele, süvenevale migratsioonile, Juuli/1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas möödalaskmistele noorsoopoliitikas. Sügis/1980 noorsoorahutused Tallinnas 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja ,,40 kiri" NSVLi, SLV, SDV jt riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile, milles nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Ühiskiri sai tuntuks kui Balti Apell, sellel tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Vastupanuliikujate mahasurumiseks algas nende ulatuslik vangistamine. Põllumajandus allutati jällegi üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele, mis muutis kohaliku tarbimise kesisemaks. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainete kriis
- seitsmeliikmeline koda(ennekõike sisuline otsustamine) - keerulisemad juhtumid ❏ SUUR KODA - Sektsioonide üleselt moodustatakse 17-liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: - kõige olulisemaid juhtumeid - apellatsioone ❏ Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik ❏ Kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele: - tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega (peame suutma kohtule näidata, et toimus rikkumine ja rikkumine on konventsioonist või selle protokollist tulenev õigus) - kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud (ennekõike tuleb anda riigile võimalust rikkumist heastada - nttuleb enne läbi käia Eesti kohtusüsteemi) - kaebus on esitatud kuue kuu jooksul pärast lõplikku riigisisese otsuse tegemist
vabale levikule Eestis". Üheks vastupanu vormiks oli ka ametlikult keelatud kirjanduse ning omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. *1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirja NSVL, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud MRP 40. aastapäevaks ja selles nõuti lepingi lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. *Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. *Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnes teisi pöördumisi maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. *Vastupanuliikumise avalikuks muutumisega tugevnes samaaegselt võimude repressiivpoliitika.
õigeusk, mille kirikuorganisatsioonidel ning enamikul kogudustest lasti edasi tegutseda, kuid mõlema kiriku tegevuse üle oli võimudel hoolikas järelevalve. Pealkirja pole ·Hirvepark- on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlval, Wismari ja Toompea tänava, Falgi tee ning Harjumäe vahel. Pargi nimetus muutus peaaegu üldnimeks seoses sellega, kui MRP-AEG korraldas seal 23. augustil 1987 rahvakoosoleku, et nõuda Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamist. ·Laulev revolutsioon- on nimetus Eestis (laiemalt ka koos Läti ja Leeduga) aastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu, NSLVL-i okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta, kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Laulev revolutsioon on kuulus kui
liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu vastupanuliikumine tihedat koostööd, mis ilmnes eelkõige ühistes pöördumistes maailma avalikkuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja (mis on tuntud Balti apelli nime all) paljude riikide valitsusjuhtidele ja ÜRO peasekretärile. Selles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist Balti riikide iseseisvuse taastamist. Kuid 1980. aastate alguseks oli vastupanuliikumine repressioonide abil sisuliselt likvideeritud: aktiivsed vastupanuliikumises osalejad olid juba kas vangistuses või maalt välja saadetud. EESTI NSV Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli
liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu vastupanuliikumine tihedat koostööd, mis ilmnes eelkõige ühistes pöördumistes maailma avalikkuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja (mis on tuntud Balti apelli nime all) paljude riikide valitsusjuhtidele ja ÜRO peasekretärile. Selles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist Balti riikide iseseisvuse taastamist. Kuid 1980. aastate alguseks oli vastupanuliikumine repressioonide abil sisuliselt likvideeritud: aktiivsed vastupanuliikumises osalejad olid juba kas vangistuses või maalt välja saadetud. EESTI NSV Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli
liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu vastupanuliikumine tihedat koostööd, mis ilmnes eelkõige ühistes pöördumistes maailma avalikkuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja (mis on tuntud Balti apelli nime all) paljude riikide valitsusjuhtidele ja ÜRO peasekretärile. Selles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist – Balti riikide iseseisvuse taastamist. Kuid 1980. aastate alguseks oli vastupanuliikumine repressioonide abil sisuliselt likvideeritud: aktiivsed vastupanuliikumises osalejad olid juba kas vangistuses või maalt välja saadetud. EESTI NSV Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga – juhtiv koht oli
liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu vastupanuliikumine tihedat koostööd, mis ilmnes eelkõige ühistes pöördumistes maailma avalikkuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja (mis on tuntud Balti apelli nime all) paljude riikide valitsusjuhtidele ja ÜRO peasekretärile. Selles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist Balti riikide iseseisvuse taastamist. Kuid 1980. aastate alguseks oli vastupanuliikumine repressioonide abil sisuliselt likvideeritud: aktiivsed vastupanuliikumises osalejad olid juba kas vangistuses või maalt välja saadetud. EESTI NSV Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli
annaabi.ee 
