“Üle kuristiku” Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Allikmaterjalid http://uudised.err.ee/failid/219077_01.jpg http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arh iiv/KarevaD.php http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva http://www.postimees.ee/?id=83753 Wow, oli alles mõnus publik! TÄNAN KUULA MAST!
Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. „Sa ei ole kellestki parem“ (luulekogust „Deka“ 2004) Sa ei ole kellestki parem. Sa ei ole kellestki halvem. Sulle on antud maailm. Näe, mis seal näha. Hoia seda, mis on su ümber, hoia, kes kõrval. Kõik olendid omamoodi on naljakad. Kõik on õrnad. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva http://kodu.ut.ee/~ lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php http://hingetugi.onepagefree.com/? id=13661&onepagefree=b1a25c08db44276 c65e17f4413d05259 Luulekogu „Deka“ 2008
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud ...
Ma arvan, et ma tegin päris hästi selle töö ära. 30 Kasutatud allikad http://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Emale 13:06 17.04.2014 http://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Noor-Eestile 13.21 17.04.2014 http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/isesesvuspaev/mulgimaa.htm 13.27 17.04.2014 http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/AdamsV.php 13.43 17.04.2014 http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KrossJ.php 13.57 17.04.2014 http://luuleleid.wordpress.com/tag/ernst-enno/ 14.12 17.04.2014 http://luuletused.score.ee/Olivia%20Saar 14.13 17.04.2014 http://www.litterature-estonienne.com/Suitsluulet.html1 4.14 17.04.2014 http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/IvaskI.php 14.14 17.04.2014 http://luule.onepagefree.com/?id=17437&onepagefree=tp86qjqe9rfc6lasvjvtuinl32 14.23 17.04.2014 http://luule
Jaan Kross Elulugu Sündis 19. veebruar 1920 Tallinnas ning suri 27.detsember 2007. Ta oli Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938 astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis 6 aastat. Saksa okupatsiooni ajal 1944. arreteeriti Saksa julgeolupolitsei ja SD poolt. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis 1946. aastal arreteeriti uuesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise ja viibis GULAGI laagrites Krasnojarski krais ja komis. Vabanes alles 1954. aastal. Pärast naasmist 1954. aastal otsustas ta hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mäle...
sinu ja suule, kahe niisutab kallis vihm kalli silma peale uuesti lõhnama. pillas poole ära 5 Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/ViidingJ.php http://www.miksike.ee/docs/referaadid/juhan_viiding.htm http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=943:juhan- viiding&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3217 6
Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus.
Heiti Talvik (19041947) Koostaja: Kätlin Juss 11.klass ELULUGU Sündis 9. novembril 1904 Tartus Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde Hella ja vend Ilmari Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................
.............................................................................. 6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 7 6 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Luule , "Karl Ristikivi" (21.10.08) http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RistikiviK.php#Inimese%20teekond%20(1990) 2. Karl Ristikivi muuseum (21.10.08) http://www.videvik.ee/497/risti.html 3. Wikipedia "Karl Ristikivi" http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi 4. Pärt Lias "Eesti kirjandus", koolibri 1996, lk 171-174 7
Diloogia- kahest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kaksikteos Novell- tiheda sündumustiku ja väheste tegelastega jutustus Romaan- jutustava proosa suurvorm, ülekantud tähenduses ,,armulugu" Fasism- ülireaktsiooniline ja marurahvuslik terroridiktatuur Vastupanu liikumine- riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile 5. Kasutatud allikad http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RistikiviK.php http://www.ristikivi.net/ http://www.annaabi.com/Referaat-Karl-Ristikivi-m50240.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi
suurel näitelaval. Tema luule on peiariluule, milles nähakse maailma läbi koomika ja groteski, milles tavapärane põimub tavatuga, reaalne fantastilisega, ülev madalaga, ajalik ajatuga. 8 Kasutatud kirjandus http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859 http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671744/Juhan%20Viiding http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/ViidingJ.php http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12989&onepagefree=2a5284794f69392b603a018ad3c14a7e http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=943:juhan- viiding&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3217 9
Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib Kasutatud kirjandus Doris Kareva luuletustega tutvusin internetiportaalil http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php#%C3%9Cle%20kuristiku Elukäik http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva Pildid http://www.google.ee/images?q=Doris+Kareva&oe=utf- 8&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF- 8&source=univ&ei=pzXqTMnfF4qfOv6i- K8K&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CEIQsAQwAw&biw= 1600&bih=716 Tänapäeva info tuleneb artiklist http://www.parnupostimees.ee/?id=239446
Aknaklaasid klirisesid. Alanud oli Tartu pommitamine. Tavaliselt anti ette juba õhuhäiret, kuid seekord oli lennuk nii salaja linna kohale hiilinud. Peale nelja pommi viskamist läks lennuk minema. Minu vanemad vennad Rein ja Enn käisid vaatamas, kuhu pommid kukkusid. Üks maja Laial tänaval oli rusudeks, see oli rohkem Toomemäe poole. Selle maja rusudest kaevati välja ellujäänud väike naine ja laps. Botaanikaaias oli hävinenud üks elumaja. Seal elas minu klassikaaslane Enn Lipmaa. Talle oli pidanud üks klassivend külla tulema ja ta läks sõbra poole vaatama, et kuhu too jäi. Tagasi tulles oli tema maja rusudeks ning terve pere surnud. Ahervare ainult suitses. Saatsime ta Tallinna sugulaste poole. Oli teine näost kahvatu, lõug värises. Üks pomm kukkus apteegi juurde ning ei lõhkenud. Koolimaja, mis seal lähedal oli, ning kogu tänav suleti. Tunnid jäid ära. Olid olnud voodis pikali ning raudvoodi otsad hoidsid rusud neist kõrgemal. Kokkuvõtteks
hunte- alandav ekstra- alatus. Kasutatud kirjandus ja fotod: http://www.ekl.ee/ind/naita_pilti.php?pilt=../img/12.jpg&h=449&w=299 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Luule http://www.litterature-estonienne.com/Kross.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianaleoste.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2918AD0D679ABEE7C2256DF000671B00 http://www.eesti.ca/library/description.php?id=32 http://www.epl.ee/artikkel/412854 http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KrossJ.php http://www.postimees.ee/281207/esileht/kultuur/303413.php
talle erakordsed anded, kuid jätsid suuresti ilma kohanemisvõimest. Mõlemat antakse meile haruharva. Või on süüdi meie provintslus, meie oskamatus erakordseid inimesi nii hinnata ja hoida, nagu nad seda väärt on. Ma ei tea. Aga oleks oluline teada. Sest kui Eestis ei saa elada ja töötada sellised inimesed nagu Juhan, ei ole Eestil tulevikku. 12 Kasutatud kirjandus http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/ViidingJ.php http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Looming.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671744/Juhan-Viiding ,,Eelmise sajandi Eesti kirjandus," kirjastus ,,Künnimees," 2002, lk 259-264 ,,Eesti kirjandus 12.klassile," kirjastus ,,Koolibri" Tallinn, 1996, lk 68 http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/23/areen/art_02.html http://www.ekspress
Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a alustas Eesti raadio, loodi filmiühing Estonia Film, eesti filmi teerajajaks Märska, 34 a I helifilm "kuldämblik", anti välja Eesti ensüklopeedia. EESTI VABARIIGI JA TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIGI VÕRDLUS 1
Exploration of the Sea (ICES). Eesti on täisliige alates 1925.a. Kahe maailmasõja vahel jõudsid Eesti teadlased teha ära palju Läänemere uurimise alal. Jääolusid on pidevalt mõõdetud alates 1923/24 aastast. Veetemperatuuride kohta on olemas veelgi pikemad aegread. Tartu ülikooli professorid Frisch ja Riikoja organiseerisid mitmeid ekspeditsioone Läänemere eri osadesse. Tehti hüdroloogilisi, hüdrokeemilisi, aga ka bioloogilisi (füto- ja zooplankton) mõõtmisi. Prof Lipmaa avaldas ülevaate Eesti rannikumere makrofloorast 1936. Suurt tähelepanu pöörati ka merekalade uurimisele (dr Määr ja dr Reinvaldt). Kalade ränne, sigimine, juurdekasv. 1925 a kirjutati alla Kalakaitse konventsioon Eesti ja Läti riikide valitsuste vahel. II maailmasõja tagajärjel kadus iseseisev Eesti riik ja paljud teadlased kas saadeti Siberisse või nad põgenesid Läände. Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema
soome, ungari, läti jt. keeltesse. Mart Orav kirjutas 1999. aastal H. Runnelile pühendusteose, mis kandis nime ,,Läbi äreva vere". EELK(Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) kirjastusnõukogu autasustas 2000 aasta aukirjaga luuletaja ja esseist Hando Runnelit, kui sihtkapitali "Eesti mõttelugu" ellukutsujat ja teoloogilise kirjanduse väljaandjat, Eesti Raamatu Aasta üht algatajat. Kasutatud kirjandus Luuletused: · http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RunnelH.php · http://luuleleid.wordpress.com/tag/hando-runnel/ · http://www.logoslibrary.eu/pls/wordtc/new_wordtheque.w6_context.more_context? parola=0&n_words=1&v_document_code=847&v_sequencer=338628&lingua=et · http://www.ylejoe.parnu.ee/taimi/index.php? option=com_content&task=view&id=41&Itemid=28 http://www.adisain.ee/voro/index.php?page=45&lang=1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/runnel_janikapalu.htm http://lib.werro.ee/index
kirjutada nii proosat kui ka luuled. Ta alustas õpinguid Tallinnas 31.keskkoolis. Tema isa oli helilooja. Kareva on töötanud mitmes kirjanduses. On kirjutanud palju luuletusi ja raamatuid. Doris Kareva on ka saanud mitmeid tunnustusi oma raamatude ja luuletuste eest. 13 7. Pildid 14 8. Kasutatud Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php https://www.google.ee http://luuleleid.wordpress.com/ 15
Mõtisklev, veidi järsk ja karm luulekäsitlus on toonud Jaan Krossile palju austajaid. 14 KASUTATUD ALLIKAD Kalda, M. (1991). ,,Eesti kirjanduse ajalugu" (5 osa), Tallinn: OÜ Eesti Raamat Kross, J. (2005). ,,Kogutud teosed 17", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Jaan Kross. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross. 24. jaanuar 2011 Jaan Kross. URL= http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KrossJ.php. 24. jaanuar 2011 Kaldoja, K. (2007). Jaan Krossi looming. URL=http://www.epl.ee/artikkel/412814. 24. jaanuar 2011 15 LISA Joonis 1: Jaan Kross (URL=http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/kross_diana1.jpg) 16
Puu tippudele arvutatakse märgendid nn Merkle´i autentimispuu skeemi järgi. Koond-ajatemplite märkimisväärseim puudus on võimaus võrrelda ajaliselt ühe tsükli jooksul antud ajatempleid. Selle vähendamiseks tuleb vähendada tsükli ajalist kestust, mis toob kaasa ka tsükli jooksul välja antavate ajatemplite arvu vähenemise ja seega ka selle meetodi efektiivsuse vähenemise. Binaarsed linkimisskeemid 1998 aastal Eestis välja töötatud skeem, autorid Buldas, Laud, Lipmaa ja Villemson. Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga.
Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). 1991 Linus Torvalds Linux 1991 GSM võrgu algus 1992 jaanuar esimene GSM operaator Radiolinja Ab 1992Eesti Lipmaa organiseerib kahe kalli sateliidiotseliini TCP/IP jaoks rajamist. Märtsis pannakse Eestis käima tõeline internet - Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. Eestis hakkas toimima .ee 1993 Esimene avalik populaarne brauser NCSA Mosaic v1.0 ( NCSA=National Center for Supercomputing Applivations) 1994 NCSA WWW- meeskonnast tekib Netscape James Clark asutab Mosaic Communications, hiljem nimetatakse ümber Netscape-ks;Mosaic
Puu tippudele arvutatakse märgendid nn Merkle´i autentimispuu skeemi järgi. Koond-ajatemplite märkimisväärseim puudus on võimaus võrrelda ajaliselt ühe tsükli jooksul antud ajatempleid. Selle vähendamiseks tuleb vähendada tsükli ajalist kestust, mis toob kaasa ka tsükli jooksul välja antavate ajatemplite arvu vähenemise ja seega ka selle meetodi efektiivsuse vähenemise. Binaarsed linkimisskeemid 1998 aastal Eestis välja töötatud skeem, autorid Buldas, Laud, Lipmaa ja Villemson. Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga.
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei ha...
21 Kasutatud allikad [1] Talvik, A.T. Orgaaniline keemia. 1996. [2] Liddell, H. G.; Scott, R. A Greek-English Lexicon. Oxford. Clarendon Press. 1940. http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D %2383506&redirect=true (Alla laetud 30.10.2011.) [3] The Columbia Electronic Encyclopedia, 6th ed. Columbia University Press, 2007. http://www.infoplease.com/ce6/sci/A0860420.html (Alla laetud 30.10.2011.) [4] Lipmaa, H. Polümeerisõnastik. Euroülikool, Tallinn, 2001. [5] Peets, H. Konserveerimiskeemia (loengukonspekt). Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2005. http://www.kanut.ee/loengud/loeng06.pdf (Alla laetud 30.10.2011.) [6] Mustalish, R. Modern Materials: Plastics. The Metropolitan Museum of Art, New York. http://www.metmuseum.org/toah/hd/mome/hd_mome.htm (Alla laetud 30.10.2011.) [7] Bellis, M. Timeline of Plastics. http://inventors.about.com/od/pstartinventions/a/plastics.htm (Alla laetud 30.10.2011
· Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley &
ee/dhp/publ/Juhend_rk1.PDF (27.05.2008) 9. Eriolukorra seadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=189806 (27.05.2008) 10. EVS-ISO 11799:2005 Informatsioon ja dokumentatsioon - Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide hoiunõuded 11. EVS-ISO 15489-1 Informatsioon ja dokumentatsioon Dokumendihaldus 12. EVS-ISO/IEC TR 13335-3:1999 Infotehnoloogia - Infoturbe halduse suunised. Osa 3: Infoturbe halduse meetotid 13. Hanson Vello, Buldas Ahto, Martens Tarvi, Lipmaa Helger, Ansper Arne, Tulit Viljar. Infosüsteemide turve. Küberneetika AS Tallinn 1997 - http://www.cyber.ee/dokumendid/lisamaterjalid/turvarisk.pdf (27.05.2008) 83 14. Helinurme, A. Andmeturbe infotehnoloogilised meetodid. Loengumaterjalid - http://helinurm.tpt.edu.ee/itorg/A7/Andmeturbe%20infotehnoloogilised %20meetodid.doc#_Toc32475721 (27.05.2008) 15
annaabi.ee 
