Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metslinnud" - 11 õppematerjali

metslinnud - metsvint,laulurästas,hiireviu. Veelinnud-part,hani,luik. Avamaastikulinnud-põldlõoke,kiivitaja. Õhulinnud-piiritaja,pääsuke. Asulatelinnud-kodutuvi ,vares . 13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist.
Liharoad
133
ppt

Liharoad

maitsestada pipraga. 2. Panna lihad, sibul, maitseained ja puljong ahjuvormi. 3. Hautada 150C juures 2-3 tundi. Serveerida ahjukartulite ja pohlasalatiga. Metsseapraad Metssea tagaotsatükk. Marinaad: kange sinep, mesi, metsloomafond, metsloomamaitseaine, papaiin. Valmistamine: 1. Segada kokku marinaad ja valada lihale. Lasta maitsestuda paar tundi. 2. Küpsetada ahjus 230C juures 15 minutit, alandada150C-ni ja küpseta u 3 tundi. Serveerida kartulite ja seenesalatiga. METSLINNUD Pohladega hautatud metsis Metsis, või, sibul, pohlad, sool. Valmistamine: 1. Keeta puljong: linnu kael, jalad, tiivad. 2. Lind tükeldada, pruunistada võis, tõsta välja ning võis pruunistada sibul. Liha panna tagasi, lisada puljong ning hautada tund. 15 min enne valmimist lisada sool, pohlad, puljongiga segatud jahu. Metsisepraad Metsis, või, pekk, sool Valmistamine: 1. Eemaldada sisikond, toppida täis kuuse- või kadakaokstega, riputada 2 nädalaks jahedasse (8 C). 2

Toit → Toiduvalmistamine
42 allalaadimist
Liharoad konspekt
7
docx

Liharoad konspekt

LIHAROAD Koduloomad: Kodulinnud: 1. veised 1. kanad 2. vasikad 2. kalkunid 3. sead 3. haned 4. lambad 4. pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1

Toit → Kokandus
33 allalaadimist
Lindude rõuged
34
ppt

Lindude rõuged

Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda reservuaarid. 50 %-ni. Kliinilised tunnused • Inkubatsiooniperiood on 4-10 päeva. • Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv) 2) difteriitset- (märg) 3) sega- 4) katarraalset vormi Kliinilised tunnused Nahavorm: •Algab väikeste valgete kolletena, mis arenevad käsnataolisteks sõlmekesteks

Põllumajandus → Lindude haigused
4 allalaadimist
Linnud - Küsimused vastusetega
4
doc

Linnud - Küsimused vastusetega

Hävitavad kahjurputukaid (kuldnokk) On toiduks teistele loomadele (väiksed linnud) Piiravad näriliste arvukust (kullid) Inimesele: Liha (kana,hani) Munad(jaanalind,kana) Suled (paabulind) Sõnnik väetiseks (kana) Laulaved (kuldnokk) Levitavad haigusi (tuvi) Söövad marju (pasknäär) Hävitavad kodulinde(kull) Reostavad linna (kajakas) 12.Metslinnud-metsvint,laulurästas,hiireviu. Veelinnud-part,hani,luik. Avamaastikulinnud-põldlõoke,kiivitaja. Õhulinnud-piiritaja,pääsuke. Asulatelinnud-kodutuvi ,vares . 13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist. Püsisoojane-loom kelle keha temperatuur on püsiv ja ei sõltu välistemperatuurist. Pesitsuskolooniad-see on suur lindude grupp,nii on neil turvalisem

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist
Lihad
4
docx

Lihad

1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha · Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu · Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest · Mida vanem loom ja rohkem liikunud (tööd teinud), seda vintskem on ka liha. Veiseliha liigitus: · Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat). Tailiha valkjas kuni heleroosa, rasvkude valge või roosakas. · Vasikaliha (1 kuni 6 kuud) tailiha roosa või punakasroosa, rasvkude võrdlemisi hele.

Toit → Toiduaine õpetus
10 allalaadimist
Liha eeltöötlemine
37
ppt

Liha eeltöötlemine

on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine, värvus laiguline või liigile mitte omane, lõhn tugev ja ebameeldiv. Osta ei maksa, kui liha pind on kuivanud ja kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid Põdrad, metskitsed, metssead, karud, jänesed Metslinnud Tedred, metsised, põldpüüd, pardid, nepid, faasanid LIHA EELTÖÖTLEMINE Liha eeltöötlemine sõltub: selle eelnevast säilitamisest tükeldamisest, loomaliigist soovitavast lõpptulemusest Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C juures, et sellest lõikamisel võimalikult vähe lihamahla välja nõrguks

Toit → Toitlustus
18 allalaadimist
Mahu mõõdud-toidu valmistamine
6
docx

Mahu mõõdud, toidu valmistamine

MAKS 5 MINUTIT VÄIKE KALA 10 MINUTIT AHJUS KÜPSETAMINE LOOMALIHA (1 KG) 1 TUND SEALIHA (1 KG ) 1½ TUNDI VASIKALIHA 45-60 MINUTIT LAMBALIHA (1 KG) 1 TUND KANA ½-2 TUNDI KALKUN 3-3½ TUNDI HANI 3-3½ TUNDI PART 1-1½ TUNDI METSLINNUD 2 TUNDI KALA 30-50 MINUTIT BISKVIITKOOK 40-50 MINUTIT KEEKS 45 MINUTIT VÄIKESED KÜPSISED 5-10MINUTIT SUUREMAD KÜPSISED 10-15 MINUTIT VÄIKESED KUKLID , SAIAD 10 MINUTIT KRINGEL 45-60 MINUTIT RULLBISKVIIT 10-15 MINUTIT

Toit → Toit ja toitumine
14 allalaadimist
Liha ja liharoad
38
ppt

Liha ja liharoad

Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid Koduloomad : veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa

Toit → Kokk
34 allalaadimist
Toiduvalmistamise alused
31
docx

Toiduvalmistamise alused

TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Magusad omletid · Vahustatud omletid(sufleeomletid) Küpsetattakse ahjus · Üleküpsetatud munatoidud (gratineeritud) Paks valge kaste, riivjuust LIHA Lihaliigid · Koduloomad (veis, vasikas, siga, lammas, küülik, nutria) · Kodulinnud (kana:broiler, kalkun, hani, vutt, part) · Ulukid (metsloomad) (põder, metskits, metssiga, hirv, karu, jänes) · Metslinnud (teder, metsis, põldpüü, part, nepp, faasan) Liha eeltöötlemine · Sõltub Eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest Looma liigist Soovitatavast lõpptulemusest · Külmutatud liha sulatamine Peab toimuma aeglaselt (mahlad) o Võimalikult suure tükina o Külmkapi temperatuuril 4-6 kraadi o Sulanud liha hoia võimalusel veel 24h külmkapis · Soolaliha

Toit → Toitlustus
99 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

Turseid esineb lisaks päraku ümber ja välistel suguelunditel. Mõne päeva möödudes tursed suurenevad, tumenevad ja põhjustavad näo, suu, silmade ja nina muundumist. Levik: Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Viirust levitavad ka verdimevad putukad, vähesel määral ka metslinnud ja -loomad. Haiguspuhangud tekivad sagedamini soojal aastaajal. Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. Verega kandub viirus imaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude

Meditsiin → Nakkushaigused
17 allalaadimist
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Oli nii pime, et ma ei näinud iseennastki.» «Seda küll. Sa pidid muidugi kogu aeg metsas olema. Kas kuulsid, kuidas nad kahurit põmmutasid?» 256 «Oi jah. Teadsin, see oli sinu pärast. Nägin neid: varitsesin põõsastes.» Mõned noored linnud tulid eemalt, lendasid sada või kakssada sammu ja laskusid jälle maha. Jim ütles, et see tähendab vihma. Ta ütles, kui kanapojad nii lendavad, siis tähendab see vihma, ja tema arvates tähendab sedasama, kui noored metslinnud nii lendavad. Tahtsin mõne linnupoja kinni võtta, aga Jim ei lubanud. Ta ütles, et see tähendab surma. Seletas, et ta isa oli kord kangesti haige olnud ja keegi neist oli linnu kinni võtnud ja elatanud vanaema oli öelnud, et isa sureb, ja isa oligi surnud. Jim ütles ka, et ei tohi lugeda mitmest asjast lõuna keedetakse: see toob õnnetust. Niisama see, kui keegi pärast päikese loojakut laudlina.välja raputab. Ja kui kellelgi on mesipuu ja

Kirjandus → Kirjandus
220 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun