Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda
Arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid hakkasid kreeklastel kujunema pärast tumedat ajajärku 8. sajandil eKr. Tähtsaimad nendest olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ning Sürakuusa. Kujunenud linnriigid olid sageli omavahel sõjajalal, mille põhjuseks oli asjaolu, et ükski linnriik ei soovinud näha teise muutumist nii võimsaks, et see hakkaks ohustama tema iseseisvust. Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest Ateena ja Sparta valitsemissüsteemid leiab käsitlemist alljärgnevalt. Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu a...
geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena Mereriik Ateena asus Atika maakonnas, just see linnriik jättis just kõige sügavama jälje Kreeka kultuurilukku. Algselt peeti linnriigi kodanikeks vaid sugulussidemeid omavaid meessoost elanikke, kuid poliitikute Soloni ja Kleisthenese reformi kohaselt on Ateena kodanikuks linnriigi territooriumil elav meessoost elanik. Siiski koosnes suur osa Ateena rahvastik orjadest. Atena ühiskond jagunes neljaks: aristokraadid, kodanikud, talupojad ja orjad. Kreeka polist juhtisid linnriigi täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud. Nende ülesandeks oli linnriigi valitsemine ja selle kaitsmine. Polise juhtimist korraldas nõukogu.
Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
aastat. Vatikani linna määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles. Seevastu Püha Tooli ametlikke dokumente väljastatakse enamasti ladina keeles. Neil kahel juriidilisel objektil on isegi erinevad passid. Püha Tool, olles mitte riik, väljastab vaid diplomaatilisi passe ja teenistuspasse, seevastu Vatikani Linn väljastab tavalisi passe. Mõlemal juhul on väljastatavate passide hulk äärmiselt väike. Lateraani leping, mis allkirjastati 1929. aastal, oligi aluseks iseseisva linnriigi tekkele. Leping kirjeldas riiki kui uut moodustist (preambula III artikkel), mis ei olnud varasema Paavstiriigi järeltulija (756-1870), mis oli varem ümbritsenud tervet Itaalia keskosa. Enamik selle territooriumist liideti Itaalia Kuningriigiga aastal 1860 ning Paavstiriigi viimane osa, mis oli Rooma lähistel asuva territoorium, 10 aastat hiljem, aastal 1870. Vatikani Linn on mitte sünnijärgse valitseja, vaid valitud monarhi poolt juhitud
turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e
Sportmängud olid Kreekas kõige tähtsamad vaatemängud. Pindarose ja Bakhylidese oodides kujutati võitjat ideaalse kangelasena. Võit näitab atleedi kaasasündinud omadusi, tema enesedistsipliini, kartmatust, riskivalmidust ning võidurõõmu talitsemist. Võitljatele pühendatud oodide mõte oli luua sõnaline mälestusmärk. Linnriigid paigutasid sõja ajal pühamutesse iseendale pühendkirju, mistõttu kujunesid pühamud linnriikide omavahelise rivaalitsemise areeniks. Sõda oli linnriigi jaoks suurim ja haaravaim vaatemäng. Sõjas lavastas linnriik oma võimu vaatemänguna nii iseendale kui ka teistele riikidele. Kreeklased tundsid avalike vaatemängude tohutut mõjuvõimu rahvale, kuigi ei ole teada, et neil oleks toimunud veriseid vaatemänge nagu näiteks Bütsantsi impeeriumis. Teadmine kuulmise ja nägemise kaudu 8. sajandi lõpul eKr arendasid kreeklased välja alfabeetkirja. Tänu suulisele
Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Preikles,kes edendas laevastiku ja ateena võimsust,siseriigis aga tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades. Sparta ülemvõim 404- 371 a ekr. Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnade tekitas see vastuseisu, mis võimalda Ateenal oma jõu taastada. 371 a ekr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. Sparta ülemvõim lõppes. Makedoonia tõus 359-338 a ekr. Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuninga Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata Kreeklaste sõbra ja kaitsjana , et leida liitlasi. 338 a ekr sai Kreeka liiduvägi Chaironeira lahingus hävitavalt lüüa. Kreeka langes Makedioonia ülemvõimu alla.
aastat. Vatikani linna määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles. Seevastu Püha Tooli ametlikke dokumente väljastatakse enamasti ladina keeles. Neil kahel juriidilisel objektil on isegi erinevad passid. Püha Tool, olles mitte riik, väljastab vaid diplomaatilisi passe ja teenistuspasse, seevastu Vatikani Linn väljastab tavalisi passe. Mõlemal juhul on väljastatavate passide hulk äärmiselt väike. Lateraani leping, mis allkirjastati 1929. aastal, oligi aluseks iseseisva linnriigi tekkele. Leping kirjeldas riiki kui uut moodustist (preambula III artikkel), mis ei olnud varasema Paavstiriigi järeltulija (7561870), mis oli varem ümbritsenud tervet Itaalia keskosa. Enamik selle territooriumist liideti Itaalia Kuningriigiga aastal 1860 ning Paavstiriigi viimane osa, mis oli Rooma lähistel asuva territoorium, 10 aastat hiljem, aastal 1870. Vatikani Linn on mitte sünnijärgse valitseja, vaid valitud monarhi poolt juhitud riik, mille
Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Demokraatia- poliitilise korra vorm,kus riiki juhivad rahva valitud saadikud Türann- Oli isehakanud valitseja Homerus- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks.
ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU Kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas �lemkiht. Taastusid tihedad sidemed v�lismaailmaga (eriti foiniiklastega)
Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
Selle otsas seisis absoluutse võimuga vaarao (jumal-kuningas). Teisel kohal oli ülikkond: preestrid ja sõdurid, kolmandal keskmise ja alamtaseme ametnikud: käsitöölised ja kirjutajad ning seejärel lihtrahvas: talupojad. Kõige madamal kohal olid orjad. Mespotaamias elasid sumerid ning nad olid poliitiliselt killustatud. Iga suurem linn moodustas omaette riigi. Mesopotaamias valitses alistatud kuningas. Valitseja oli jumalate esindaja, aga mitte jumal. Tähtsal kohal oli ka preesterkond. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna: talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes ka linnriigi sõjavägi. Nendest madalamal olid rentnikud ja orjad. Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioossne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Egiptuse religiooni eripära on nende usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et surnu jätkab teispooolsuses samasugust elu nagu eluajal. Sellepärast saadeti surnud ära spetsiaalsete matuserituaalidega
asukad vanaajal. · Eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel . · Polis - linnriik, mis hõlmas linna kpps ümbritseva maa-alaga. · Akropol - polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. · Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed. · Kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, ( linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees ) · Rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal . · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud . · Türann isehakanud valitseja . ISIKUD · Homeros pime laulik , keda kreeklased pidasid oma kõige tähtsamate
PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse 3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik
kõrgem filosoofiakool, filosoofide gümnaasium, ainuvalitseja, muusade pühamu, sammaskäik, leidsin. Vastused: 2.Kreeka-Mükeene kultuuriks nimetati, sest Mükeene linn oli Kreeka keskmeks (seal oli kultuur ka kõige arenenenum) ja sealt on kaevatud välja ka tänapäeval kõige suurem hulk erinevaid esemeid tollest ajastust. 3. Linnriigid (polised): Eanamasti üsna väike kogukond (paar erandit). Kõik linnriigi tõieõigluslikud elanikud (kodanikud) osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli oma nõukogu, mis oli juhtimise rollis. 4. Hellenismi ajajärk erines sellega, et: Linnriigid ei olnud enam sõltumatud (allusid suurriikide valitsejatele monarhidele). Õukonna kombed ja elulaad oli üldjoontes kreekapärane (ka idamaades), aga võeti eeskuju ka idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Muutus sõjaväekorraldus koosnes palgasõduritest + hakati kasutama sõjaelevante
Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames. Tsikuraat on massiivne, astmetena ülespoole ahenev torn. Astmete seinad olid
arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- skulptor, kelle teoseks kuulus skulptuur nimega Kettaheitja. Tegeles ka pronksi valamisega. Eukleides- matemaatik, kirjutas kogu matemaatikas saavutatud raamatu "Elemendid". Tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad siiani. Arvuteooria rajaja. 2) faktid a)Kreeka asub ...Balkani... poolsaarel. b)Linnriigi nimetus kreeka keeles- polis. c)Teatrietendusi korraldati (Millise jumala auks?)- Dionysos. d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel. e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest
Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass.
· Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees
Kus võib tekkida poliitika? Olulised mõisted: · Poliitika on erinev eriajastutel ja erinevates riikides. · Järjest rohkem elu valdkondi on seotud poliitikaga. · Poliitika tähtsus kasvab poliitikas osalevate inimeste tõttu. (Või tähendab see seda, et üksikisiku tähtsus poliitikas langeb? ) Sõna poliitika pärineb Kreeka keelest. ,,Zoon politikon" Aristoteles võttis selle mõiste kasutusele. Polis linnriik Zoon politikon ehk linnriigi loom. Inimene on poliitiline loom. (Lootusrikas definitsioon) ,,Poliitika on nähtus, kus inimesed tulevad kokku ning räägivad, kuidas oma elu õiglaselt korraldada." Clauscwitz ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." Kas on võimalik poliitika ilma inimesteta? Arutle! Poliitika on protsess, mille läbi üks osa inimrühmast saavutab ning põlistab oma võimu teiste üle. (Küüniline definitsioon) Poliitikat iseloomustavad alati: · Inimeste vaheline suhtlus.
• Kirjutati saviplaatidele. • Valmistati tarbe-esmeid SUMERID Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri. • Õppisid vasest tööriistu valmistama. • • Kasutasid põllupidamisel niisutuskanalite ja tammide võrgustikku. Lõid maailma vanima kirja ning võtsid kasutusele • ratta ja veovankri. Kõrgel tasemel oli nende matemaatika ja • astronoomia. SUMERITE LINNRIIGID • Iga tähtsaim linn moodustab omaette sõltumatu linnriigi. Tihiti olid linnriigid sõjaajal. • Linnad olid ümbritsetud müüriga. • Linna über olev maa kuulus preetritele. • Tsikuraadid • TSIKURAADID Massivne, astangutena ülepoole ahenev torn. • Mesopotaamia teplite kõige originaalsem osa. • Tipus asus väike tempel, ehk jumala elukoht. • Seda katsid helesinied glasuurtellised, mis • rõhutasid seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. • SEMIIDID
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal
kujundatud meenemündist. Monaco euromündid 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on Monaco vürstiga 2005.aastast valitsemas San Marino euromündid 2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele 1-eurosel mündil kujutatakse Monaco vabariigi ametlikku vappi Vapil loorberi- ja tammeoksad La Guaita, La Cesta ja La Montele Vatikani Linnriigi euromündid Vatikani Linnriigis on käibel kolm erinevat seeriat münte. 2002-2005 aasta müntidel kujutatakse Johannes Paulus II Alates 2005. on käibel teine seeria münte, millel on Vatikani Linnriigi ajutine juhatus kardinalide nõukogu vapp. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI Küpros 1- ja 2-eurosel mündil on kujutatud vaseajast pärinevat ristikujulist jumalat.
konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas rooma õigus -Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. leegion -Vana-Roomas algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus (kuni 6000 meest) imperaator -väepealiku, hiljem riigipea austav tiitel Vana-Roomas, üks keisri tiitlitest provints-roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat termid -Avalikud saunad, mida kasutati pesemiseks, suplemiseks, sportimiseks, aga ka raamatute lugemiseks ja tuttavatega kohtumiseks.
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol
Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili:
pahameelt. Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Osalesid ainult kohalikud, mehed ja poisid. Varajaseim võistlusala kiirjooks. Spordivõistlused, ohvritalitused, pillimäng, kanti ette luulet, mõttemehed. Olümpiaalad esimene ala oli staadionijooks (~200m). Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus, hobukaarikute võidusõidud. Templid linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale, aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega. Dooria sammas vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne. Suhtleliselt madal ja jässakas, ehitis on raskepärane, aga kindel. (NT Ateena Parthenon)
korraldada igapäevaelu. Nagu nõukogude liikmedki ,valitgi ka atnikud enamasti rikaste ja suursuguse seast . Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes , keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena . Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad ning jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Nad suutsid endale muretseda raskerelvastuse, moodustasid valdava osa linnriigi sõjaväest ja kuulusid kindlalt kodanike hulka. Peale nende oli paljudes polistes hulgaliselt ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes võtsid halbadel aastatel rikastelt laenu, suutmata seda tasuda, pidid nad mõnigi kord oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi rentnikustaatusesse
KREEKA TEMPLID Toila Gümnaas iu m And re as As t ok & Fred - Ge org Pää ro Tempel • Ladina sõnast templum • Sakraalehitis ehk pühakoda • Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus Kuhu ehitati? • Kõrgematesse kohtadesse • Linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele • Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3. Sammaste arv •.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest •.Ühes või kahes reas •.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Sammas
Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult
Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja
Orjad – kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad ja käsitöölised või siis võõramaised vangid. Mõisted 52-57 Kiilkiri – on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Tsikuraat – linna keskuses kõrguv kaitsejumala astmiktempel. Preesterkond – Mesopotaamia usklikud. Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest. Kodanikkond – linnriigi jõukamad mehed. Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest.
tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide
ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim VanaKreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed
4. Millised on heaoluriigi arenguetapid? 5. Milles seisneb demokraatia? · Demokraatia on kultuuriruumi õiguskorraga kooskõlas olev sotsiaalpoliitiline korraldus, mille raames kehtivad inim- ja kodanikuõigused, sõltumatu media ning võimude lahusus. · Otsene e. vahetuv demokraatia Rahvakoosolekul kodanikud, kes olid põliselanikest, meessoost täiskasvanud inimesed võtsid osa hääletustest mis puudutasid linnriigi küsimusi. · Kaudne e.esindus demokraatia Demokraatia vorm, kus kodanikud valivad nendel poliitiliste vaadete poolest meeldivad inimesed saadikutena rahvaesinduskogusse, kus saadikud otsustavad tähtsaid küsimusi valijate eest. 6. Selgita demokraatia seost materiaalse heaoluga, ning millistel eksperimentidel järeldused põhinevad? · Lääneriigid on materjaalse heaolu rigid sest nad on rikkad ja saavad pakkuda haridust.
· Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma
vabade kodanike-, kohtu-ja sõjaväekogunemiskoht avaliku elu keskus, agoraat ümbritsesid ametiasutused, templid, kauplused. Kreeka teater: skeene- näitelava, orkestra-ümar väljak, theatron-vaatajate pingiread. Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k."eest kaitstud" põletatud saist plaat, mis kaitses puidust räästa serva. ROOMA KUNST: Kuningate ajajärk 750-510ekr. Rooma linnriigi kujunemise aeg. Vabariigi ajajärk 510-30ekr. Keisririigi ajajärk 30-476pkr.Via Appia- teeRrooma ja Capua vahel. Arhitektuur- sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur. Akvedukt- veejuhe. Ühiskondlikud hooned- termid, amfiteatrid, templid, foorumid. Termid- saunad. Monumentaalskulptuur- triumfikaared, sambad, altrid.
Sparta maismaal. Spartalaste võit! Ajutine lõpp Ateena võimsusele. · 146. aastal eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma · Sparta ülemvõim 404-371 aastat eKr Sparta liit Pärsiaga, Kreeka linnade võimu alla. vastuolu. 371. aastal purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. · Makedoonia tõus 359-338 aastat eKr Makedoonia kuningas Philippos II (Al.Suure isa) püüdis ühendada Kreekat ja Makedooniat. 338 aastal eKr Ateena liiduvägi sai hävitavalt lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla.
ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed
võõramaalased ja orjad ei kuulunud ja vanemate nõukogu; rahvakoosolek kinnitas nende kodanike hulka; demokraatlik otsused. Spartiaadi poisid tegid läbi karmi riikliku ühiskonnakorraldus. kasvatuse. Ateena oli demokraatliku Sparta oli aristokraatliku valitsemiskorraldusega valitsemiskorraldusega linnriik (polis). linnriik (polis). Linnriigi (polise) valitsemisest said Elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks osa võtta vaid polise kodanikud. (seisuseks). Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. Sparta riigi täieõiguslikud kodanikud olid spartiaadid, Kodanikud olid linnriigi vabad kes tegelesid riigi valitsemisega ja sõjaliste meessoost täiskasvanud harjutustega. põliselanikud
Vana-Kreeka templid ja rituaalid Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine. Sellist arhitektuuri nimetati sakraalarhitektuuriks. Vana-Kreekas rajati palju templeid. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Nende rajamine otsustati polises ühiselt. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Tavaliselt püstitati templid kõrgemale kohale mäe tippu. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad olid inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus kindlale jumalale, kuid seal võis olla ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii oli Zeusi pühamus Olümpias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda.
Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena
Seal tegutsesid ajajärgu silmapaistvamad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh. Linnades tegutsesid linnanõukogus, kus igal aastal valiti riigiametnike. Kuid mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Samuti muutus ka sõjaväekorraldus. See ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Ja üleüldse kaotas kodakondsus oma tähtsuse. Ning tekkis maailmakodanik. Ühesõnaga hellenismiajastul muutus nii paljugi. Mitmed asjad kaotasid oma tähtsuse. Vanad
nõudes temalt koormisi triumfikaar – monumentaalne auvärav, mis püstitati võidukale väepealikule Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid, plebeid,proletariaadid. Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule
keskusesse. Tänu nendele teguritele toimus hellenistliku kultuuri teke. Valitsejad soosisid ise ka kultuuri arengut. Näiteks Alexandria muuseion, teaduse kultuuri keskusena. Tekkis Alexandria luule ja religiooni segunemine, samuti ka Teaduse areng läks edasi. Segunemisega toimus kodanike seisundi muutumine. Kodaniku otsustusõigus vähenes. Nad said ainult otsustada kohaliku igapäeva puudutavaid asju. Sel ajal Ülikond kujunes välja kreeka makedoonia ülikutest. Samuti ka linnriigi tähtsus vähenes. Maailmas kujunes välja maailmakodanik, ehk siis nüüd toimus see, et kodakonsus kaotab tähtsuse. Kuid riigis toimusid ka muudatused näiteks: tähtsamaid asju otsustab monarh kellel oli piiramatu võim. Kodanike kaitsekohustuse asemel tekkis sõjavägi. Valitsemises kasutati idamaiseid mudeleid. Samuti ka orjapidamise roll suurenes.
jumalatega, nagu näiteks pistrikukujulise Horosega. Vaarao ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus lahutamatuks harmooniliseks tervikuks, et saaks toimida kogu maailma maailmakorraldus ehk Maat. Vaaraost hierarhiliselt madalamal asusid preestrid, sõdurid, käsitöölised, kirjutajad ja talupojad. Orjade osa oli teisejärguline. Seevastu Mesopotaamias ei samastatud kuningat jumalaga. Tema ülesanneteks oli juhtida sõjaväge ja mõista kohut. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna, millest madalamale jäid orjad ja rentnikud. Egiptuses kujunes välja piltkiri, mille märkideks on hieroglüüfid. Peamine kirjutusmaterjal oli papüürus. Kirja keerukuse tõttu oli aga kirjaoskuse omandamine vaevaline, seega oli kirjaoskajaid ainult üks protsent. Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri, mis kujutas pehmele savitahvlile pulgaga märkite vajutamist. Ninivenest on leitud suur
pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikkond. Müürid olid 4 meetrit kõrged ja 5 meetrit paksud. Linnade ebaregulaarne plaaniskeem asendus tasapisi korrapärase plaaniskeemiga. Linn oli funktsionaalselt hästi tsoneeritud: kesklinnas paiknes enamus templeid, neid ümbritsesid eramajade kvartalid. Linna tänavad olid 4-5 meetri laiused ning sillutatud 3) Hellenismi ajastu - Kuigi hellenism tõi kaasa ainult ajutise edu, soodustasid alguses
annaabi.ee 
