Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja...
Jaapani ühiskonna varjatud probleemidest: Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast “Nad on vähemusrühm pigem kutse kui rassi põhjal. Välimuselt on nad alati olnud eristamatud teistest jaapanlastest ning neid on diskrimineeritud sellepärast, et nad on budismi ja shinto usu järgi rituaalselt räpaseks peetavate elukutse pidajate järeltulijad. Näiteks peeti taolisesse alamklassi kuuluvateks lihunikke, hauakaevajaid, laibakäsitlejaid, nahaparkijaid, nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega” (Kristof 1995)
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241
vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil. Kordamis küsimused Mis on kukersiit ? Milleks kasutatakse liiva? Kruusa? Dolomiiti? Mis aastal kaevati Eestis esimene puurkaev? Mis ohud tekivad kaevandamisega? Kasutatud allikas Wikipeedia http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html Õpik 1. pilt: http://www.kriisis.ee/view_sale.php?id=28049 2.pilt: arvutist
näitusesaalid. • Narva linnuse ekspositsioon räägib Narva linna ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. • 1991. aastal avati Kunstigalerii. Tänu sellele on muuseumil lisaks oma kunstikollektsiooni eksponeerimise võimalustele ka väljavaade Eesti ja välismaa näitusi võõrustada. • 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus turismiatraktsioon Põhjaõu, mis on Narva Muuseumi tõlgendus 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Eesti Vabadussõja muuseum • 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu – kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." • 1999
on pere, töö ja koht, kus elada. Osad aga ei piirdu ainult sellega. Soovitakse teha karjääri ja saavutada aina parem elujärg, nagu ka mu väike vend hetkel soovib. Kuid on ka inimesi, kellele piisab vaid sellestki kui tal on oma toanurgake, kus ta saab rahulikult elada ja teha seda mida mis talle meeldib. Inimeste soovide ja õnne leidmise viiside erinevust väljendab väga hästi Mati Undi teos "Sügisball". Selle raamatu keskseteks tegelasteks on erinevad inimesed Mustamäe linnaosast Tallinnast. Kõik nad otsivad õnne erinevalt. Üksikema Laura jaoks olid väga olulised seriaalid, mida ta õhtuti vaatas. Mulle tundus, et tema arvates on seriaalitegelaste elu ideaalne. Luuletaja Eero jaoks peitus aga õnn selles, et tema luuletusi loetaks ja tunnustataks. Sveitser Theo soovid olid aga suuremad. Ta tahtis teha karjääri ja saavutada paremat elu kui tal hetkel oli. Nende kolme "Sügisballi" tegelase põhjal tuleb välja, et nii palju kui on
Christopher George Latore Wallace Cristopher Wallace, paremini tuntud kui Notorious B.I.G, Biggie või Biggie Smalls, on kunagine räppar Ameerikast, täpsemalt New Yorgi Brooklyni nimelisest linnaosast, kes sündis 21. Mail 1972. aastal ja suri 9. Märtsil 1997. aastal. Wallace kasvas üles Clinton Hilli nimelises Brooklyni osas. Ta oli Voletta Wallace’i ja George Latore’i ainus laps. Ta isa jättis nende perekonna kui Cristopher oli 2 aastane ja selletõttu oli ta ema sunnitud Wallace’i kasvatamisel töötama kahel töökohal. Oma nooremas eas oli ta väljapaistev ja eeskujulik õpilane. Ta sai omale hüüdnimeks
arvutis või siis käivad kuskil trennis või muusikakoolis. Suurtes linnades on aga vastupidi. Seal on nii, et laps tuleb koju ja ema kohe sunnib kuskile minna, kas poodi ,trenni ,lasteaeda venna järgi jne. Et koju jõuda süüa ja edasi minna kulub aega, sest suurtes linnades on palju inimesi, kellel on alati kuskile kiire. Noored peavad koju või kooli või kuskile veel ühistranspordiga minema. Selle peale kulub raha. Samal ajal, kui väikese linna noored saavad 30 minutiga ühest linnaosast teisse. Elukeskkond on ja jääb tähtsamaks asjaks linnas. Ma ei usu, et vanemad tahaksid elada mingi prügila kõrval, et ta laps kõnniks koolist koju läbi prügikaste. Suurtes linnades on palju ühistransporteid, nad tekitavad heitgaase ja muid gaase, ning see omakorda rikub elukeskkonda ja atmosfääri.Väikestes linnades pole selliseid probleeme, sest seal on vähem busse, autosid, mõndades linnades polegi tramme ja trolle. Nii ,et ongi hea, kui noor tuleb uksest väja kõnnib
„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi. Mõne aja pärast aga hakkavad kõik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse
valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse
Ta unistab, et kõik oleks läinud teisiti. Ulrich oli liiga arg, et oma tundeid tüdrukule näidata, aga tihti võib see saatuslikuks saada. Ka tüdruk, ei tahtnud teise poisi ees Ulrichiga sõpradeks saada. Selline saatusevingerpuss võib tihti meelde tulla ning siis käitutakse teisiti ja ehk julgetakse ka midagi teisiti teha. Päevik Marion oli läinud oma õe noormehele jaama vastu. Igal reedel tuleb Edi Berliinist ehitutöödelt uuest linnaosast. Ükskord saab ta ka ise sinna korteri, koos Elleniga. Siis noormees enam ei tule, siis on ta Elleni mees ja elab tamaga kahekesi. Koju minnes võttis Edi Marionil käe alt kinni. Tüdruk oleks tahtnud end veel rohkem tema vastu suruda. Kodus on kõik tavaliselt, välja arvatud see, et Marion peab oma magamis riietega emaisa tuppa minema. Seekord ta ei tassi neid, las Edi magab elutoas diivanil ning mitte koos Elleniga Marioni toas. Õdede vahel käis sõnatu võitlus
- Tegi litsendiaadieksamit, millest ta raha puudusel kaugemale ei jõudnud lk 34 - 22.a tagasi võttis vastu linnaametniku ameti ning anti lootus kiirele ,,edutamisele" lk 34 - Oli üsna noores eas kaotanud oma vanemad ning mälestus vanemaist tegi teda kurvaks lk 35 - Oli abiellunud üsna varakult väga noore vaese tütarlapsega Jeanne`iga oma naabrusest. Abiellumise nimel oli ta katkestanud õpingud ning läks tööle. Ta ei tõstnud koos oma naisega mitte kordagi jalga linnaosast välja. Ta käis Jeanne`il külas ja neiu vanemad naersid salamahti sõnakehva ja kohmakat austajat. Jeanne töötas väga palju ning Grand ei andnud talle kinnitust, et armastab teda. Kadus kirg ning aastate pärast sõitis naine ära. Ent ta mõtles Jeanne`i peale endiselt. Lk 58-59 - Rieux`i üks endine patsient. - Pikemat aega kannatanud stenokardia all - vaene, missõttu oli Rieux` teda tasuta ravinud ,,Kõneles üks ta endine patsient, linnavalitsuse ametnik
aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda. Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa
aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitšiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda. Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa
aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. 19 10 KASUTATUD KIRJANDUS Belgia,http://miksike.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://www.belgium.be/eportal/index.jsp Belgia. (1985). ENE, I köide. Tallinn: Valgus Veondus. (1999). MA. Kaardikirjastus "Jana seta" 20
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kohtla-Järve Ruumiline planeerimine Ülesanne 3 Monika Lõuna KJ-2 EMÜ 2016 Sissejuhatus KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu idapiiri läheduses, Tallinnast Sankt- Peterburgi kulgeva raudtee ääres ning Sillamäe sadama lähedal. Kõik see on tähtis majandusarengu
BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul
Töötajal on otsustusõigus ja mõnede tööelementide kontroll ning moodustatakse täisallüksus. See tõstab töötajate vastutustunnet. 23. Millised on levinumad organisatsioonistruktuuri tüübid. Millised on nende põhilised tunnused? 1. Organisatsiooni alajaotustega struktuur Struktuur põhitegevuse järgi (funktsionaalne struktuur) - sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimine. Struktuur asukoha järgi - allüksused paiknevad erinevas kohas: linnaosast kuni maailmajaoni Struktuur toodete järgi - üks osakond tegeleb tarkvara müügiga ja teine arvutite müügiga Struktuur tarbijate järgi rakendatav arvestades tarbijate erinevaid huve 2. Maatriksstruktuur võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel; ühel alluval kaks juhti 3. Võrkorganisatsioon kasutatakse valdavalt suurtes tootmisorganisatsioonides, kus emaettevõte ostab vajalikud teenused iseseisvatelt ettevõtetelt lepingulisel alusel 4
Hõivas 30 eKr Egiptuse, ühendas Vahemeremaad enda võimu alla. Majanduse ja kultuuri õitseng, rahuperiood. Nero Rooma valitseja aastates 54-68. Aastani 62 valitses kooskõlas senatiga, siis lasi jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varanduse ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Kasutas saadud raha teatrite ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks. Arvatakse, et alustas ise suurt Rooma tulekahjut (64. aastal), kus hävis Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme, et ehitada Domus Aurea (ldn keeles kuldne maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Andis välja seaduse, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Hadrianus Vana-Rooma keiser alates 117 pKr. Traianuse kasulaps. Ei jätkanud Trianuse vallutuspoliitikat,
Üks tema sõber on kirjeldanud seda nii:" Selles kovhisegus pidi olema kolme erinevat sorti kohviube, Bourbon Reunioni saarelt, sort, mis oli saanud oma nime Martinique'i saare järgi ja Mocca- nimeline sort.(Viimane oli ilmselt Arabica ja seega parim.) Bourboni oad ostis Balzac Rue de Montblanc'il paiknevast ärist, ühelt Rue des Vieilles Audriettes'i äärselt kaupmehelt, kes usutavasti iial seda kuulsat segu ei unustanud, Martinique'i saarte omad ja Mokka ostis ta Faubourg Saint- Germaini linnaosast ühest Rue de l'Universite poest aga selle nimi ei taha mul enam meelde tulla, kuigi saatsin Balzaci tema kohviosturetkedel palju kordi. Kuigi lihtne see ei olnud, sest selleks kulus Pariisis pool päeva, aga Balzaci arvates oli hea kohvi nimel põhjust vaeva näha." Aastal 1845, olles 20 aasta jooksul ära joonud mõõtmatult palju kohvi, tunnistas ka Balzac ise, et on kogu oma organismi ära mürgitanud. ,,Aeg, mille jooksul kestab kohvi antud innustus, muudkui lüheneb
Ta on vana ja kibestunud meestejuuksur, kelle päevi sisustab aknast pikksilmaga inimeste jälgimine. Ta on kõige uue vastu skeptiline (näiteks ei salli ta pikkade juuste moodi meestel) ja väga negatiivselt meelestatud (tema põhimõtete vastane on laste saamine nimelt ei taha ta oma lastes edasi elada). Ta elu on sünge ja üksildane. Vaid inimeste jälgimine pikksilmast leevendab tema üksindust. Arhitekt Maurer on täielikus vaimustuses uuest linnaosast. Vastupidiselt Augustile meeldib temale uudsus ja modernsus. Ta on tulihingeline arhitekt ja inimkonna heaolu on temale südamelähedane. Aga oma naise jaoks ei jää tal aega. Vahel käitub ta justkui poleks tal naist olemaski. Naine on üksi, Maurer on üksi. Laura on üksikema, kes on telefonitöötaja ja kelle päevi sisustab televiisor. Ta on kaotanud usalduse meeste vastu ning seetõttu sukeldub ta oma seriaalimaailma, mis tundub olevat kindel
24 Kesklinnas (76%) ja valdades (samuti 76%) elavad vastajad. Enamik vastajatest peab väga oluliseks laste liiklusalase teadlikkuse tõstmist. Kõige enam on aga selle rõhutajaid Lasnamäel (91%), Kristiine (90%) ja Pirita (90%) linnaosades ning kõige vähem valdades (81%). Jalakäijate ja ratturite liiklusalase teadlikkuse tõstmist peavad väga oluliseks eelkõige Kristiine linnaosast pärit vastajad (76%) ning teistest vähem rõhutavad seda Kesklinna ja valdadest pärit vastajad (mõlematel 65%). Helkurite ulatuslikumat kasutamist rõhutavad eelkõige mujal (77%) ja valdades (75%) elavad vastajad ning teistest vähem Kesklinnas elavad vastajad (57%). 25 __________________________________________________________ Aken 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005)
Pariisis mitut kvartalit hõlmav kaubamaja, mis viib pankrotti kõik väikesed poed. Käsitööline, kes tegi käsitsi vihmavarje, iga omaette kunstiteos, sest iga erinev. Aga tulevad suured tööstused ja vabrikud, ja sellised inimesed kaotavad oma töö ja äri. Tema on eelkõige selle realistliku kirjanduse haru oluline tegija, mille nimi on naturalism, August Jakobson kirjaniku, mitte kommunisti ja joodikuna. ,,Vaeste patuste alev" Rääma linnaosast. Naturalism realismi suund, kus tähelepanu pööratakse just eriti elu inetumatele külgedele, kus käsitletakse inimest eelkõige kui seda füsioloogilist patust looma. Naturalistid ütlevad, et väga suurt tähtsust mängib pärilikkus, et inimene on see, mis on tema geenid, siis see ajahetk ja koht, kus ta elab, keskkond. Sündis Pariisis ja tema isa oli Veneetsiast pärit itaallane, erakordsete vaimuannetega insener.
teisest lühem. Kuid kõik selgroo lülid ta kukla kohal olid terved, millest võis kindlasti järeldada, et ta polnud poodu. Mees, kellele need luud kuulusid, oli järelikult siia tulnud ja siin ka surnud. Kui teda teise luukere küljest, mis tal kaisus oli, taheti lahti kiskuda, varises ta põrmuks. MÄRKUSED Lk. 6 Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis. -- Keskaegne Pariis koosnes nimetatud kolmest linnaosast. ... pikardlaste ega burgundlaste kallaletung... -- Pikar* dia ja Burgundia, varasel keskajal sõltumatud maad, olid Prantsuse kuningatega korduvalt sõjajalal ning ründasid Pariisi. ... sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel. -- Dofään -- Prantsuse kuninga vanima poja tiitel alates 1349. aastast, mil Dauphine liideti Prantsuse kuningriigiga. Flandria e. Austria Marguerite (1480--1530) -- Austria ertshertsogi, hilisema Saksa-Rooma riigi
annaabi.ee 
