Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Üks Martin Lutheri õpetuse keskseid ideid oli, et inimesel peab olema võimalik lugeda pühakirja ja usu põhitõdesid oma emakeeles. Läkitustes soovitaski Martin Luther asutada kristlikke koole, mille tagajärjel asutatigi nii linnakoole, kui kasutati ka koduõpet. Poisslapsi soovitas ta õpetada vähemalt 2 tundi päevas, tütarlapsi vähemalt 1 tund päevas. Tänu sellele, et Lutheri teese levitati, arenas ka trükikunst. Et inimesed saaksid aga trükikunsti oma igapäeva elus kasutada, oli neil vaja haridust, tänu millele osati kirjutada ning lugeda. Kokkuvõttes ma arvan, et Martin Luther on hariduse arengus üks üpriski tähtis isik
Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. Eestimaa saamine Rootsi kuninga valduseks oli üks tähtsamaid reforme. Kuigi võeti kasutusele näiteks vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Sellist olukorda ei
- Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika (kirjutamine) retoorika (kõnkunst) dialektika (vaidluskunst) geomeetria aritmeetika astronoomia muusika - Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas.
teadmiste kinnistamiseks ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Juhtivatele kohtadele pürgivatele oli 6 aastane filosoofia -, 3. aastane kunstide ja 3 aastane üldstuudium mõne ülikooli juures (kokku 12.a. ) Linnakoolide tekkimine 15-16 saj Toomkoolide kõrval hakati asutama ka teisi koole. Piiskopivõimu katsed rae juhitava all- linnas kooli pidamist soosima. 1372.a. ehitati Pikale tänavale koolimaja, mis ei töötanud kaua. Tallinna järel hakati linnakoole asutama ka teistes Eesti linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj. Esimesest poolest Peamisteks laste õpetajateks olid emad, sest mehed olid haaratud tööga väljaspool kodu. Lastes kasvatati ausust ja tänulikkust vanemate vastu. Sünnivigastustega lapsi peeti saatana lastega vahetatuteks. Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed 1512- 1516 .a
Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles. Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks.Selle põhieesmärk oli Jumala tundmaõppimine.
Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks : Alumine aste · Grammatika · Retoorika · Dialektika Ülemine aste · Geomeetria · Aritmeetika · Astronoomia · Muusika Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejail ning linnaisedel aga oli tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakoole oma õpetust täiustama ja edasi arendama, järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. · Õppejõud doktor oli meistrite osas. · Vanemad üliõpilased bakalaurused olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. · Ülikooli juhtis rektor
sedöövri. Tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi. Kõige lihtsam viis meistriks saamiseks oli abielluda meistri lese või tütrega. Kooliharidust jagati keskajal peamiselt kloostri- ja kirikukoolides ning peamiseks eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles, mida oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Linnadesse hakati looma linnakoole, põhikoolid, abakusekoolid e. ametikoolid ja koduõpetajad. Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide-, õigus-, arsti-, ja usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid, kellelt nõuti ladinakeele oskust
KVATRIIVIUM TRIIVIUM · grammatika * geomeetria · retoorika * aritmeetika · dialektika * muusika koos kirjandusega * astronoomia Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale. Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge, Salamanca ja Uppsala. Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt
ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus. Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel. Keskaegset teadlaste arusaamad põhinesid enamasti antiikautoritel, kelle seisukohti püüti ühildada kristlike usutõdedega. Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid seega usuteadus ja filosoofia (skolastika). AASTAARVUD
Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, diplomaatias jne. 22) Vana-Liivimaa piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolid, millest kõige kauem tootas Tallinna Toomkool Keskaeg Toomkoolide eesmärgiks oli tagada haritud vaimulike kuid õpetati ka linnarahva lapsi Esimeses kooliastmes õpetati matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga.
et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid küll linnakiriku juures, allusid aga esmajoones raele. Kiriklike ainete kõrval õpetati neis mõnevõrra lugemist, kirjutamis ja arvutamist. Suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432. aastal. Järgnevalt asutati linnakoole Narvas, Uu-pärnus, Tartus, Rakveres. Kokkuvõte: Kuigi arvatakse, et keskaeg oli ainult sõdade ja rahutuste aeg, toimus ka arenemine ühiskonnas. Tekkisid ju uued linnad ning paranaes ka inimeste haridustase. Linnasid laastasid küll pidevad katkud ja tulekahjud, kui ka neist sai õppida. Arenes ka meditsiin ja hakati ehitama kivist maju ning pilliroost katused asendati muude materjalidega. Kuigi linnades oli veel palju arenguruumi oli keskaeg siiski samm lähemale kaasajale.
Anti vaimulikku haridust, piibliõpe. Haridus mõlemas koolis ladinakeelne. Ilmalikest teadmisest vähe, nii palju kui piibli juures vaja.Anti tulevastele munkadele mingigi haridus, kuna pidid olema lihtrahvast targem.Eesti talupoegade lapsed võisid eelkõige sattuda kloostrikoolidesse. Teatud aja vältel tekkis vajadus ilmaliku hariduse järele,seda eelkõige kaupmeestel.Kui kauplemine hoogustus oli vaja ilmalikku haridust-arvutamist,lugemist.Käsitöölised ka mingil määral. Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem tarbekaup(vili,küünlad jne). 15 saj lõpus tekkisid isegi eesti päritolu linnalastele ainult Tallinnas mittesaksa kool. Pühavaimu kiriku juures.Kujunes Tlnas välja ka tütarlaste kool, kus õppisid väga rikaste kaupmeeste
On teada üksikuid eestlastest üliõpilasi,kui varaline seis lubas,siis katolikusüsteem nende võimalusi ei välistanud.Teadaolevalt eestlastest oli silmapaistvam Rostociks õppinud Johann Pulck.Kloostrikoolidest on täpsemaid teadeid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna tsisternlaste omadest.15.sajandi keskel oli klosstriülemaks eestlane Henricus Carvel.Olid ka veel linnakoolid,esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.aastal.Järgnevalt asutati linnakoole Narvas,Uus-Pärnus,Paides,Tartus,Rakveres. 1525.aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga.Peaaegu kogu tsitaaz hävitati Lübecki rae poolt kui luterlik jõledus,sellepärast pole raamat ka säilinud,kuid siiski loetaks seda esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks.Tallinnas koosati luterlik katekismus,mis pandi kokku kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti poolt
a. loodusteaduslik kirjaoskus, 2009.a. funktsionaalne kirjasokus). Osalemine PISA-s 2000. aastal osales 43 riiki 2003. aastal osales 41 riiki 2006. aastal osales 57 riiki 2009. aastal osales 67 riiki Eesti õpilased PISA-s osalesid esmakordselt 2006. aastal. Uuringusse oli kaasatud juhuvaliku teel ligi 5000 15-aastast Eesti õpilast 170-st koolist. Test oli rangelt vanusepõhine ja puudutas peamiselt 1990.a. sündinud õpilasi. Valimis oli nii väikesi maakoole, suuri linnakoole kui kutsekoole. Samuti osalesid testis venekeelsete koolide õpilased. Tulemused avaldati 2007. aastal. PISA tulemused: Õpilaste sooritusi hinnatakse PISA-s: keskmiste tulemuste järgi saavutustasemete järgi. PISA loodusteaduslik kirjaoskus 2006. OECD Saavutustase 6 Õpilane oskab identifitseerida, selgitada ja kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi erinevates elusituatsioonides Allpool 1.taset - Õpilasel puuduvad loodusteaduslikud baasteadmised. Loodusteaduste alased
Reformatsiooni tulemusena likvideerus Saksa ordu vaimuliku orduna (viimasest ordu kõrgmeistrist sai ilmalik valitseja) ja Liivi ordu jätkas 1525. aastast iseseisvana. Hariduselu Haridus andsid keskajal peamiselt kiriku juures tegutsevad toomkoolid, kõrgem vaimuliku amet nõudis ülikooliharidust ja selleks mindi õppima Saksamaa ülikoolidesse. Kloostrite juures tegutsevatest koolidest on tuntuim Tallinna dominiiklaste kool. Linnad olid huvitatud ilmalikust haridusest ja asutasid linnakoole, mis allusid esmajoones raele. 1432 on teada Tallinna Oleviste kiriku juuress tegutsenud linnakool. Seoses reformatsiooniga tekkisid eeldused eesi kirjakeele arenguks. Piibli tundmine oli ju reformitud kirikus usuelu aluseks ja jumalateenistus muutus rahvakeelseks. 1525.a. trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat, nii eesti- liivi kui lätikeelse seletava tekstiga. Raamat pole säilinud, kuid seda loetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535.a
· Islami usk põhineb 5 põhimõttel ehk sambal · USUTUNNISTUS · Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet · PALVETAMINE · 5x päevas näoga Meka Suunas · Palvetama peab kultuslikult puhtas olekus · ANNETAMINE · Vabatahtlik almuste jagamine · Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond
ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed) Euroopa kristianiseerimise ajal olid kloostrid vaimulike ettevalmisttamise kohaks. 12.saj läks hariduses juhtpositsioon kiiresti kasvavate linnade kätte. Linnades asusid toomkoolid (kadedraalkoolid) (Eestisse loodi 1319 esimene), kus õpetati tulevasi vaimulikke. Eraalgatuse või rae ülesandel loodi juba ka grammatikakoole või linnakoole, mis andsid haaridust kaupmeeste ja käsitööliste lastele. Linnades sündisid keskajal ka uut tüüpi haridusasutused- ülikoolid. Ülikoolid rajati käsitööliste korporatsioonide eeskujul. Universitas- tsunft ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Kujunes uus ühiskonnakategooria- õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad Hiliskeskaeg 15-16.saj Püha Saksa Rooma keisririik 962-1806. Habsburgide võimu alt vabanes 1292.a 3 Šveitsi
kõik senised Saaremaa rüütelkonna privileegid. Ehkki Eestimaa rüütelkond oli liitunud Rootsi kuningriigiga vabatahtlikult, ei tehtud ka siin selles punktis Eestimaa aadlikele mingisugust erandit. Ainult neil riigi alamatel, kes elasid Rootsis ja Soomes, oli sõnaõigus riigiasjades ning ülejäänud võrdsustati välismaalastega. Rootsi suurriigi stabiliseerumiseks tuli kindlustada Eesti piirid sh muude riikide omad. Rootsi võimuperiood kujunes hariduse õitsengu ajaks, rajati linnakoole ning akadeemilised gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu muutus oluliseks võimu- ja hariduskeskuseks Rootsi Läänemereprovintsides, lisaks sellele, et seal resideerus toona Liivima kindralkuberner, asutati sinna Rootsi kuningriigi teine ülikool Uppsala kõrvale ning 1630 loodi sinna Svea ja Turu õuekohtu kõrvale ka Rootsi riigi kolmas õuekohus. Nii tõusis tartu tähtsus ka kohtulinnana. Uued koolid jäid esialgu suletuks talurahva esindajatele. Suure arengu tegi 17saj kahtlemata
luteri usule häälestatud ajalookäsitus. ·Burchard Waldis- oli fransiskaani munk Riiast, kes teel Rooma läks üle reformatsioonile. Tagasiteel Riiga hülgas munga elu ja abiellus. Ta oli 2 korda vangis. Pärast vabastamist sai temast Abterode pastor. Ta on tuntud oma ,,Aesopi valmide" versiooni poolest. Elas u 1490-1556. ·Tilman Brakel- oli pastor ·Haridus 16. Sajandil- Tallinna järel hakati linnakoole asutama ka teistes Eesti linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj. esimesest poolest. Peamisteks laste õpetajateks olid emad, sest mehed olid haaratud tööga väljaspool kodu. 1542.a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. ·Renessanss- oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos
Vanemad vaatavad sisseastumiseksamite tulemusi ülikoolidesse, aga see on eksitav info. Mina lapsevanemana tahan, et mu laps õpiks koolis, mis on turvaline ja kus ta omandaks mitte ainult teadmisi, vaid ka eluks vajalikke oskusi. Ehk kõike seda, mis on kirjas riiklikus õppekavas, kuid mida riigieksamid puudulikult käsitlevad. Uuring „TerVE kool” Uuringus osales 52 kooli üle Eesti, nii maa- kui ka linnakoole, nii eesti- kui venekeelseid. Küsitleti ligi tuhandet 6. klassi õpilast: uuriti nende toitumisharjumusi, vee-, tule- ja liiklusohutusalast käitumist, küsiti alkoholi, tubaka ja uimastite kohta ning uuriti seksuaalset riskikäitumist. Küsitlus tuli täita interneti teel. Uuringu eesmärk oli leida tegurid, mis mõjutavad Eesti laste riski- ja tervisekäitumist. Saadud teadmised võimaldavad hiljem luua meetodi laste tervisekäitumise edendamiseks
Kogu õpetus toimus ladina keeles, sest seda oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Õpetus ise jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Need olid grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järgi, sest kirik vajas haritud õpetlasi, kes suudaks kaitsta ketserite eest. See sundis linnakoole oma õpetust täiustama ja kujunesid ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. aastal rajatud Bologna ülikooli. Keskaegne ülikool oli oma ehituse poolest nagu tsunft. Õppejõud doktor oli meistri osas. Temast allpool olid bakalaureused vanemad õpilased, kes võisid juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis ja nooremad õpilased moodustasid õpipoisid. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset
aastate lõpuni. -) Õppetöö toimus saksa keeles ning järgmisel aastal pärast ülikooli avamist seati sisse ka eesti keele lektori ametikoht. -) Esimesed Eesti soost Tartu Ülikooli lõpetajat olid Faehlmann ja Kreutzwald. -) Tekkis ka hulgi Saksa päritolu Eesti keele huvilisi ehk estofiile, kes rajasid aastal 1838 Õpetatud Eesti Seltsi. * Aastal 1802 pandi paika ka kooli korralduse alused kogu Venemaal. -) Esimese taseme koolid olid kihelkonnakool (enne seda oli ka vallakool) ja linnakoole ehk elementaarkool; teise taseme koolid olid kreiskoolid ning sealt edasi ka gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas ja kõige kõrgemaks oli Ülikool. -) Kihelkonnakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi Cimse seminar. * Aastal 1843 pani E. Ahrens aluse uuele kirjaviisile, mille järgi kirjutati just nii nagu räägiti. * Aastal 1806 ilmus esimene ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht, mida andsid välja
a tuli võimule ja valitses surmani. 1721. aastal sai tsaaririigist keisririik. Peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine euroopalikuks suurriigiks. Reformid: armee ümberkorraldamine, sõjalaevastiku rajamine, Vene õigeusus kiriku riigistamine, Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine, kalendri- ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivaste kasutuselevõtt. Katariina II (1729 1796) Valitses Venemaad 1762. 1796. aastani. Valitsemise ajal rajati Venemaal vaeslaste varjupaigad, asutati linnakoole, gümnaasiume ja Smolnõi (aadlineidude) Instituut. Pani aluse Ermitaazi kunstikogule. Laiendati aadlike privileege, talurahva olukord halvenes. Aleksander I (1777 1825) Tuli võimule 1801. a ja valitses kuni surmani. Viis läbi reforme: taasavati Tartu Ülikool (1802), andis välja rahvakoolide asutamise määruse(1803), võeti vastu Eesti- ja Liivimaa talurahvaseadused (kaotati pärisorjus). Aleksander II (1818 1881) Valitses Venemaad aastatel 1855 1881
annaabi.ee 
