sajandi lõpul. ● Tõenäoliselt õige pea oli linnuse juurde kujunenud ka kaubaasula, kuid ometi ei antud sellele linnaõigusi enne 1345. aastat. Põhjuseks võis siin olla Tallinna kartus konkurentsi ees, mis hiljem nurjas ka Narva vastuvõtmise Hansa liitu. Linnavalitsemine ● Narva asus Taani kuningriigi valitsemisaladel ● Narval oli lübecki linnaõigus aastatel 1345 – 1585 ● Lübecki õigus tähendab seda, et Narva linnakodanikel on samad õigused, mis Lübecki linnakodanikel. Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik ● Kirik ehitati 15. saj. Lõpus või 16. saj. Keskpaigas ● See on väike paekivist harukordne hoone kitsaste ruudukujuliste akendega. ● Kirik kuulub praegu õigeusuliste. ● Praegu toimuvad seal regulaarsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus ● ● https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCbecki_%C3%B5igus ● https://et.wikipedia
kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikel oli parem juurdepääs haridusele, kui läheduses oli ülikool ja võimalus seal õppida. Kuna keskaja ülikoolid arenesid kiiresti, sai õppida linnades, näiteks Bolognas, ja inimesel oli võimalus oma teadmisi suuresti arendada, mida kuskil maal ei olnud võimalik teha. Maal piirdus õppimine lugemis- ja kirjutamisoksuse omandamisega. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla
Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanikel oli samuti heina ja karjamaa. Pidusööming Pidusöömine oli keskajal ühiskondliku elu tähtis osa. Söödi praetud härjaliha, kala, hanesid, metsloomaliha, juustu, madliputru jpm. Õllest ei tohtinud puudu tulla. Olid kindlad määrused kui palju ja mida võis lauale panna. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Argitoidud Igapäevaselt söödi palju juurvilju.
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega
Raha linna haljastamise jaoks tuleb linnavalitsuselt. Uuringult on näha, et kõige tihemini on Tallinna linnaosadest haljasamisel Nõmme linnaosa.Veel on näha, et kõige rohkem kasutatakse puudest Tallinna linnahaljastuses pärnasid. Haljastus ei tule iseenesest, selleks on vaja teha rasket tööd, maksta suuri summasid ja ületada mitmeid takistusi leides uusi huvitavaid lahendusi. Peamiselt lihtsalt selleks, et meil, linnakodanikel (ja ka külastajatel) oleks parem olla ja ilus vaadata.
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse
Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid maid moe alal
Talupojad pidid maksma isandatele maarenti. Raha said nad aga linnas oma toodanguid müües. Nii oli talupoegadel võimalus jõukaks saada, ning seega end oma isandalt vabaks osta. Pärastine oli juba talupoegade enda otsustada, kas kolida linna või osta talu endale päriseks ja seal edasi toimetada. Nii linnas kui maal oli edukaks eluks võrdsed võimalused. Talupoegadel oli võimalus saada rikkaks müües oma toodanguid linnas, linnakodanikel aga tehes tööd. Linna plussideks olid kindlasti hariduse saamisvõimalused, äri edendamine, turvalisusetunne. Miinusteks aga see, et ülistati ainult headest perekondadest pärit inimesi. Talupoegadesse ja üleüldse vaestesse inimestesse suhtuti enamjaolt põlglikusega. See-eest maal olid kõik talupojad võrdsed. Minu arvates on see kõik kaheotsaline. Ühest küljest võttes, oli talupojal linnas väga raske kohaneda
9. Hiina aiakunstist. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud
Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. 9. Hiina aiakunstist. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10. Hiina tarbekunst Hiinas oli tarbekunst väga kõrgetasemeline.
ei saanud ehitajad seda torni edasi ehitada. Paabeli torn on oma nime saanud pabülonist. 3. Keskaja ja renessansiinimese mõtteviisi ja maailmapildi lühiülevaade Renessanss- Loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on jumala kõrval tühine. Maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese koos tema puuduste ja voorustega ning näeb maailma inimese vaatekohast. Keskaeg- Inimesed kujunesid rahvusteks ja riikideks ilmalike valitsejate ümber. Linnakodanikel oli rohkem õigusi, kui talupoegadel. 4. Renessansiaja kunstitegelasi tunnis käsitletud ulatuses Leonardo da Vinci (Püha õhtusöömaaeg), Michelangelo (Taavet), Correggio (Neitsi Maarja taevaminek). 5. Keskaegsed eeposed pealkiri ja mis rahvuse oma ,,Ulaadi tsükkel"- Iiri ,,Beowulf"- Inglismaa ,,Vanem ja noorem Edda"- Island ,,Rolandi laul"- Prantsusmaa ,,Laul minu Cidist"- Hispaania ,,Nibelungide laul"- Saksamaa
justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud
Hiina maalis ei püüta vaatajale anda pildist ühekorraga ülevaadet, vaid pilti võib ja tuleb vaadata järk-järgult. Sellest on ka tingitud rullformaat. Maal on tehtud paberist- või siidirullile. Mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. 9. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10. Hiina tarbekunst: peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja
8. Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. ,,Budistlik tempel mägedes" Hiina 11.sajandi siidimaal 9. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10. Hiinas oli tarbekunst väga kõrgetasemeline. Peamisteks aladeks metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. 11
teatud summa. Sõjaväeakadeemia, see oli amet mida tuli õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kõrged tollid luksuskaupadele (seal huljas viin ja vein). Hariduse edendamiseks rahva- ja kutsekoolid. Samuti Viini Ülikool tuli riigi kätte, kuna eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutislikku monarhiat. Tolerantsuspatent vahemusrahvustel (v.a juudid ja muhameedlased) oli õigus nagu tavalistel linnakodanikel. Valgustatud reform agraarmajanduses teotöö vähenes, suuremas osas kaotati riigis pärisorjus. Austria on valgustatud despootia, kuna reformid viisid läbi valitsejad ja kohalikud esinduskogus kaasa rääkida ei saanud.
3) Ukraina. Kivisüsi ja metallurgia. Prantsusmaa ja Belgia kapital. 4) Bakuu. Naftatööstus. Inglise kapital. Ülejäänu arenes põllumajanduslikult. Elatustase tööstuspiirkondades tõusis, mujal oli madal. 1900 kehtestati viinamonopol. Täiesti tavalised olid näljahädad. 1901 suri nälga 1,5 miljonit inimest. Iga 5 aasta tagant suuremad näljahädad. Viimane näljahäda 1932. Hakkas arenema teadus ja kultuur. Kuskil 20. sajandi algul algas linnastumine. Passid olid ainult linnakodanikel. Rikaste ja vaeste elatustaseme vahe väga suur. Maaelanikel oli traditsiooniline elulaad. 1862 said venelased pärisorjusest vabaks ning said omale perekonnanime. 1905 a. revolutsioon. a) erinevad liikumised: * töölisliikumine nõudsid paremaid elu ja töötingimusi (Lääne riikide eeskujul). Tööpäev kestis 16 tundi, nädalas 1 vaba päev. Ohtrasti kasutati laste tööd (12-tunnine tööpäev). Igasugused tööohutuseeskirjad olid puudu. * talurahva liikumine. Nõudsid maksude
nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12. Minu vanaisa ja vanaema kuulavad meelsasti ansambli kuldne trio muusikat. 13. 2013. aasta jõulukuus oli kaupluses rahva raamat enim müüdud raamatute seas esikohal Anni Arro koostatud kokaraamat. 14
- Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18. sajandil Väiksemad linnad mõisnike kätte; Elanikke kohati kui talupoegi (#RIPVILJANDI) Poliitilised õigused vaid linnakodanikel, kuid eestlasel oli suht võimatu linnakodanikuks saada; baltisaksa aadli piiramatu võim; - Uus asehalduskord ja uued linnad Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski; Narva Peterburi kubermnagus; Setumaa Pihkva kubermangus; Pärnumaast lahutati Viljandimaa; Tartu maakonnast lahutati Võru maakond; - Välis- ja sisekaubandus Merekaubanduse olulisus vähenes;
Linnade esindajaid ei käinud (ei kutsutud). Aadlimatriklite eesmärk - kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke Linnade olukord: · väiksemad (sõjas laostunud linnad) mõisnike kätte, elanikkonda koheldi kui talupoegi (Viljandi, Rakvere, Paide) · suuremates poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Eestlastel linnakodanikuks saamine praktiliselt võimatu. Linnade ja Rüütelkondade vahel vastuolud, kuid linnade ühisrinnet ei teki omavaheliste vastuolude tõttu. Lisaks on linnades vastuolusid linnavalitsuse ja linnakodanike vahel (Trt.). Nii kujunes välja baltisaksa aadli piiramatu võim. Kõrgemad võimuesindajad on raehärrad ja maanõunikud>> eluaegne ametikoht. Balti erikorra pos. pool -- oli tõkkeks ühtesulamisel Vm.- ga s.t. säilis oma kultuur jms.
teenistuses olnud alamaadlid e ministeriaalid Baltikumis saavutasid nad kõrgema sotsiaalse positsiooni. Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd, nagu teede ja sildade korrashoid, kirikute & linnuste ehitamine. Hiliskeskajal täielik sõltuvus vasallist. Põhjuseks: - üldine feodaalkord ja sellega seotud ühiskondlik mõtlemine. - Aadel kõrgeima võimu esindaja, krikul omad privileegid ja linnakodanikel autonoomia. - Talupoegade koormised polnud reguleeritud ja valitsevaks sai vasallide suva. - Keskvõimu polnud olemas, kes oleks sisemist elu tasakaalustanud (nt kuningas). - Võlgadesse sattumine sunnismaisuse väljakujunemine. Linnad: märkimisväärne eestlaste hulk. Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus. Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega
mõningaid oletusi isikute päritolu kohta. Samasugune protsess kordus mõningate eesti meessoost linnaelanike saksastumisel, kuid see leidis aset natuke hilisemal ajal. Eestlaste saksastumine jättis omakorda jälje balti-saksa kultuuri, sulandades endas eesti ja saksa kultuuri erinevaid jooni (keel, kombed jne). Kutsutud ja tulnud kaupmehed, käsitöölised pidid kauplema kohalikega, sest elutegevuseks oli vaja põllumajanduslike produkte. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni suhe, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Ümberkaudsed eestlased kolisid seetõttu linnale, kui potentsiaalsele kaubandusturule, lähemale. Algul koliti linnalähedastesse küladesse, millest moodustusid tulevase Tallinna all-linna eeslinnad. Tallinna kaubanduslikul,
tekste. Kanti ka cyclast. Ülerõivad vooderdati või kanti karusnahaga Peakatetest tulid lisaks varemkantutele tüvikoonuse kujulised kübarad Jalatsid olid endiselt pika terava ninaga. Jalatsite ninapikkust hakati reglementeerima sõltuvalt kandja seisusest. Kinganinade pikkused võisid olla järgmised: Talupoegadel kuni 6 tolli Linnakodanikel kuni 12 tolli Õukondlastel kuni 24 tolli Kinganinad topiti täis jõhve või pandi sinna vaalaluust plaat. Et käia saaks, kinnitati kinganinad ketiga põlve külge. EHTED Sõrmused, prossid, sõled, vööd, peakaunistused, kuld, pärlid, funktsionaalsed, kroon, religioossed sümbolid, pitsatsõrmus Ehete asemel tehti riietele ka tikandeid Hilis gootika - Ehteid kanti palju: paelad kellukestega, kaelakeed kuldsest ja emailitud südametest. Sõrmuseid kanti korraga kuni 20
Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati
(keel, kombed jne). Risto Sulu Vajalik söögi- ja joogipoolis valmistati linnapiiride sees või linnale kuuluvas linnasarases. Keskaegse Tallinna linnapiirides võis pidada koduloomi, samuti asus linna tööhoov ehk marstall linna sees. Linnasarases tegeleti põllumajandusega, puudujäävad põllumajanduslikud produktid saadi kohalikega kaubeldes. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni süsteem, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Turu tarnijaid ja müüjaid sai Tallinna raad hõlpsalt kontrollida. Linna vajalikuks ja suurimaks tuluallikaks osutusid vesiveskid, kus jahvatati vilja. Tallinna raad määras veskitele spetsiaalsed veskimaksud. Vilja jahvatades pidid kõik maksma seda
kosmeetikat. Istuval tütarlapsel pidi olema pilk maas ja käed kõhul. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning sulgesid. Vööd olid kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe. Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Seega kehtestati piirangud, mis lubasid linnakodanikel kanda kuni 30 cm. Pikkuseid kinganinasid (feodaalidel lubati kuni 70cm) Et hõlbustada liikumist kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. HÜGIEEN, HAIGUSED JA ARSTIABI Ristisõdade mõjul tõusid Euroopas au sisse saunad. Nagu Rooma impeeriumi ajal nii ka keskajal, ei olnud saun üksnes pesemiskoht. Seal veeti aega, kohtuti äriasjus aga ka armsamaga. Keskaegses saunas olid meeste ja naiste pesemisruumid ühised
Narva lähedale, Sindi ning Kärdla kalevivabrikute juurde. Ka kujunesid töölisasulad Räpinasse ja Kundasse. Elanike arvu suurenemine linnades tõi kaasa muutused hoonestuses. Rajati uusi hooneid. Riigile kuulusid administratiivhooned nagu postikontor, garnisoni hooned, linnakoolid, gildihooned, raekoda jt. Kõrtsid olid enamasti erakätes ja eramajadest ümber ehitatud. Enamuses kuulusidki majad linnale ja aadlikkonnale. Linnakodanikel oli maju vähe. 1810. aasta paiku kiirenes majade ehitamine ja suurenes hoonestustihedus. Ajapikku laienes kivimajade ehitamine ka väljapoole linnamüüre, mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli. Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv. 7. Taluhooned ja -õued. Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse
Läänes tekkis tugev riik: 1397Taani - Kalmariunioon (rootsi, soome norra, taani) Lõunas 1385 sõlmiti Krevounioon. Tekkis Poola-Leedu liitriik' 1340. said Saksa ordu lüüa Tannenbergi lahingus. Idas kerkis esile Moskva suurvürstiriik, mis hakkas endaga ühendama teisi Vene vürstiriike Nende keskele jäi Vana-liivimaa, mis oli killustatud ja sõjaliselt nõrk, mis oli väga heaks sõjaliseks objektiks nendele tugevatele naabritele. KESKAEGSED LINNAD Linnakodanikel olid õigused: 1) õigus tegeleda linna territooriumil tegeleda käsitöö ja kaubandusega 2) olid vabastatud tollimaksust 3) võisid kasutada linna metsi, heinamaid, karjamaid kohustused: 1) pidada linna vahiteenistust 2) linna sõjaline kaitse 3) pidid maksma maksu Linna valitses raad. rae liikmeteks said suurkaupmehed, eluaeg oldi rae liige. Palka ei saadud. Eesti linnadest kuulusid neli ka Hansaliitu: 1)Pärnu (Uus-Pärnu) 2)Tartu 3)Tallinn 4)Viljandi
bürgermeistreid 4. Alates XVI sajandist kuulus rae koosseisu ka seadusi tundev sündik, kes valiti õpetatud juristide seast ja oli oma ametilt lähedane bürger-meistrile. Rae istungist võttis osa ka raesekretär, kes küll ametlikult rae koosseisu ei kuulunud, kuid kellel oli kaalukas sõna vaidlusküsimuste lahendamisel. Väiksemates linnades oli rae koosseis väiksem (6-12 raehärrat). Nii bürgermeistrite kui raehärra amet oli eluaegne. Vabanenud kohad täitis raad ise, linnakodanikel polnud mingit sõnaõigust. Kindel nõue oli, et raehärraks ja bürgermeistriks võis olla vaid Suurgildi liikmed. Nii oli linna valitsemine koondunud kaupmeeste kätte. Maahärra, hiljem riigivõimu esindajaks rae juures oli linnafoogt, kelle mõju linna asjadele oli aga suhteliselt väike. Rae ülesanded: hoolitseda linna sissetulekute, heakorra ja linna kindlustuste eest, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne
1691. aastal oli linnas u 30 käsitöölist. Käsitöölised koondusid vastavalt oma erialale tsunftidesse. Oma tsunftid olid rätsepadel, kingseppadel ja kangrutel. Teistel käsitöölistel, näiteks seppadel, tisleritel, sadulseppadel, pärlitikkijatel, klaasseppadel, habemeajajatel ja kipparitel tsunfte ei olnud, sest nende alade käsitöölisi oli linnas tsunfti loomiseks liiga vähe. Haapsalus on leidunud ka kullassepp. Haapsalu oli 17. sajandil vaene linn ning linnakodanikel polnud käsitöölistele aastaringi tööd anda. Nii leidsid enamik Haapsalu käsitöölisi tööd ka ümbruskaudsete mõisate juures ning käsitöölistel oli endil ka kariloomad ning peeti põldu. Talupojad tellisid linnakäsitöölistelt ainult meestekübaraid. Tallinn Rootsi aeg Tallinnas 1558. aastal algas Vana-Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel aastatel 15581561 kestnud Vene-Liivi sõda, mille käigus viimane Liivi ordu maameister Gotthard Kettler
- tuletised: *Meelitu, *Imotu, Tõivotu - liitsõnad: *Igameele, *Tõivelembi, *Meelevilja, *Ihalembi - hiljem ka kombineeritud kristlike nimedega kombineeritult (nt lisanimena Mattias Ylmewalde) Nimede teemad: loodus, inimese omadused, abstraktmõisted, vähe sõjakaid nimesid. Naiste nimesid on ürikutes vähem kirja pandud kui meeste omi. Ka muistsete nimede puhul toimus sise- ja lõpukadu: Melepeyve = Melpe, Lemmetovu = Lemdo. Alates 1430ndatest pole linnakodanikel enam muistseid eesti nimesid, maal säilisid need kauem, eriti isa- ja lisanimedena (kuni 16.saj). kristlikud mugandnimed (alates 14.saj) - tüüpilised: Jaan, Madis, Andres, Tõnis, Siim; Mari, Mall, Piret, Kadri – nimed on üle võetud alamsaksa keelest - põhiliselt on need kanoonilised nimed, piibli ja pühakute nimed (Helena = Leena; Katharina = Kadri, Kai, Kati, Riina. Kõige vähem nimesid oli 18.saj venestusajal. rahvusvahelised mugandamata nimed (alates 19
Vaid nendesse nimekirjadesse kantutele laienesid poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Kokku oli Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaa matriklites esindatud vaid 325 aadlisuguvõsa liikmed. Kõrgeimaks riiklikuks võimuks loeti vene tsaari, keda kohapeal esindasid kindralkubernerid (Tallinnas ja Riias). Peamiselt hoolitsesid sõjavägede ülalpidamise ja riigimaksude laekumise eest. Säilis ka linnade omavalitsus, kuid poliitilised õigused olid vaid linnakodanikel. Eestlasi kodanike seas praktiliselt ei olnud. Kodanikuõigusi jagas raad. Kõike eelnevat kokku nim BALTI ERIKORRAKS, sest ta erines oluliselt mujal Venemaal valitsenud riigikorrast. TALURAHVA OLUKORD 18. saj oli eesti talurahva jaoks kõige raskem. Tema seisundist annab parima pildi 1739 a kirjutatud Roseni deklaratsioon (parun Otto von Rosen kirjutas selle vastuseks vene riigivõimude järelepärimisele talupoegade õiguste kohta). Selle järgi:
annaabi.ee 
