TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks
Seespool/väljaspool.Massikommunikatsioon kõikjal kättesaadav kõrge tehnoloogia ja standardid muudavad kohad omavahel sarnasteks. Kohatus tähendab suhteliselt homogeenseid ja standardseid maastikke, mis vähendavad kohtade erinevust ja eripära. Mitte-koht kaotab erilise suhte oma asukohaga- suured kaubanduskeskused magistraalide kõrval, bensiinijaamad, lennujaamad, rahvusvahelised poeketid, kiirsööklad kuni elurajoonideni. 9) Defineeri gentrifikatsioon: Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama kasutusviisiga. Samuti võib füüsilise ja sotsiaalse uuendamise abil muuta madala asutuse ja väikese sissetulekuga inimeste elamupiirkond tiheda asustusega suurema sissetulekuga elanikonnagrupi asualaks, mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast
ilmnevad linnastunud ühiskonna muutused. Eesti kontekstis on marksismil baseeruv linnageograadiline tõlgendus suhteliselt nõrk. Nüüd on rohkem hakatud investeerima haridus- ja teadusinfrastruktuuri. Globaliseerunud majanduse kiire arengu algfaasis ning sotsialistlike röökide kokku varisedes 1980aastate lõpus marksistlike linnageograafide arv vähenes, loobuti klassi ja lõpptoote mõistetest kuikõige olulisematest uurimisobjektidest linnaruumis. Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144) Linnade arengus võib viimase aastakümne jooksul märgata selgeid muutusi maahinna väärtuses ning riigi, omavalitsuse ja erasektori vahelistes suhetes. Kasvav tähtsus on maal kui kapitalil, mis omab nüüd vahetusväärtust. Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Näiteks võib asendada maa tööstusliku kasutamise
o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 31. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud
o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 32. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine
IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Kagu-Aasia näide: Jaapan, Lõuna-Korea Põllumajandusgeograafia 42.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. 43.Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse. 44.Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 45.Keskuskohtade teooria. 46.Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne. 47.Linnad kui äriteenindusklastrid (vt ka ,,ettevõtte paigutuse" osa).
Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960.aastate lõpus. Ruum on ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna strukruurilisi omadusi. Selle lähenemise kohaselt muutub maakasutuse dünaamika linnakeskuse läheduses, kui maast saab ostu-müügi objekt. Keskseteks linnas on sotsiaalsed probleemid, linnaplaneerimine ja ühiskondlikud liikumised. Kritiseeritud ühiskonna liiga strukturaalse käsitlemise tõttu. 1F. Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144) Kasvav tähtsus on maal kui kapitalil, mis omab nüüd vahetusväärtust. Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Muutused postsotsialistliku linna maakasutuses on seotud riigi, kohaliku omavalitsuse ja reasektori arendajate muutuva positsiooniga linnas. Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem
liikmesriiki. Võib pidada maailma suurimaks ja kiiresti arenevaks vabakaubanduse liiduks. OPEC- Organization of the Petroleum Exporting Countries , mis on Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul ja määrata nafta ekspordikvoote. RUUMSTRUKTUURID ja PROTSESSID Tööstusühiskonna linnastumine, aedlinnastumine, uuslinnastumine, ja eeslinnastumine. Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon (Howard 1898) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus