vägivald ning mõrvad. Selline ongi Dostojevski kohutav maailm. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab kindlasti tema arengut ja väärtushinnangute kujunemist. Inimene, kes tuleb ühiskonnast, kus valitseb harmoonia, on vaimselt terve ja oskab teistega arvestada. Inimene, kes tuleb ühiskonnast, kus valitseb kaos, on ebakindel ja egoistlik. ,,Kuritöös ja karistuses" peegeldv ühiskond pole kaugeltki harmooniline. Peterburi ise sünnitabki ebainimlikke suhteid ja egoismi. Kui linnaelanik ei näe enda ümber muud kui vägivalda, siis kas pole õigustatud tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid ja solvatuid, nähes väga paljusid kurbade saatustega inimesi ning võrreldes neid ühe täi, ühe ahne vana
Arutlus Kiriku mõju keskaegsele ühiskonnale Robert Parmakson 7C Keskajal oli kirik kõige tähtsam organisatsioon Euroopas. Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil
reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk.156-159 Ühiskond Iseseisvalt: seisused endale selgeks teha(4 seisust). Ülemkiht: Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus. Alamkiht: Vabad mehed, vabakslastud, orjad a. Kes oli Roomas kodanik. Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära! Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis
Keskonnasõbralikku tarbimist meie enda ehk tarbijate näol saaks motiveerida erinevate kampaaniatega, nagu enne mainisin riidest ostukotid. Samuti tuleks poodi minnes mõelda, mida mul sealt vaja on, mitte teha imppulssoste ning pärast kahetseda kulutatud raha ning otstarbetu asja pärast. Arvatakse, et maal elades on lihtsam olla keskkonnasõbralikum, kuid tegelikult annab seda ka linnas teha. Nimelt linnaelanik kulutab elamiseks palju vähem elamispinda ja temagi võib teha tarbijana teadlikke valikuid. Linnas saab kasutada näiteks ühistransporti või jalgsikäimist, sest vahemaad erinevate tähtsate asukohtade vahel ei ole pikad. Keskkonnasõbralikuks peetakse ka jalgratta kasutamist. Linnas on tarbijal vaja rohkem mõelda, millist tootjat või teenust ta eelistab ja ka ahvatlusi on rohkem. Keskkonnasõbralik elustiil linnas hõlmab endas
keeduveele lisati õli, samuti küüslauku ja loorberit ● Köögiviljadest oli tuntuim naeris Söömine keskaja Tallinnas ● Toiduainete tootmises ja tarbimises avaldus sakslaste valitsev positsioon ● Leiba küpsetati saksa eeskujude järgi ● Peeti ranget järelvalvet liha, leiva ja kalaga kauplemise üle – kontrolliti kvaliteeti, kaalu, hinda. ● Vajalikud toiduained sai linnaelanik suurel määral oma majapidamisest ● Kodus keedeti mõdu, küpsetati leiba, pruuliti õlut, tapeti loomi, soolati liha ning kala. ● Pulmaroogadeks olid nt. Praetud härjaliha, haug, haned. ● Igapäevatoit oli kala, olgu see siis kohalik lõhe, ahven, latikas, vimb või haug, aga ka sissetoodud heeringas oli tavalinnakodanikule kättesaadav. ● Kalast ja lihast valmistati kihilist sülti
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur
teiste infoallikate kaudu.Mõned tarbijad on väitnud seda, et nad on langenud reklaamiohvriks,kuna nad ei ole saanud soovitut tulemust.Kokkuvõtteks võib väita,et telereklaamid tõepoolest mõjutavad meie psüühikat.Nad innustavad inimesi ostma tooteid, lubades eriti head tulemust.Kahjuks paljud tarbijad hiljem pettuvad toote effektiivsuses ja kvaliteedis. 7 Kasutatud kirjandus: Küsimustik Austatud linnaelanik! Meie oleme Tallinna Pirita Majandusgümnaasiumi õpilased ja me soovime läbi viia uurimuse teemal mis kajastaks kliendi rahulolu Colgate Totaliga. Palume vastata järgnevatele küsimustele ning sobiv vastusevariant ära märgistada : 1. Teie sugu naine mees 2. Te kuulute järgmisesse vanusegruppi: 14 kuni 25 a. 26 kuni 35 a. 36 kuni 50 a. üle 51 a. 3
17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar täieõiguslik kodanik vabariigi algul, suurmaaomanik - Plebei Suurim väeosa, u 5000 meest - leegion patrooni kaitsealune, vaene kodanik - jõukad kodanikud keisririigi ajal Nobiliteedid Rooma kangelaseepos "Aeneis". Ristiusu kuulutaja ja levitaja - apostel avalikud saunad -termid 2. Kes oli : Rooma esimene keiser - Caesar Gallia vallutaja, kuulutas end diktaatoriks G. J. Caesar Sõjajumal - Mars
24 tk.) ½ koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal ("istuv" ja "puhkav" raad) - bürgermeister (Sks.) rae juhatuse liige = linnapea - meer (Pr.) (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) · Rae ülesanded: linnade majandus ja kaitseküsimused linnade heakord vaestehoolekanne kohtumõistmine välissuhtlus (teiste linnade või senjööridega) · Linnakodanik - pürjel e. bürger - oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik · Linnakogukonna liikmeks saadi: linnas sündides rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist NB! Linnakodaniku õigused sõltusid: tööalast (N: jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) varanduslikust seisundist (N: majaomanikel teatud eesõigused) 3 TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja
• Tänu erimeelsustele sõditi omavahel väga tihti • Tuntumad linnriigid olid: • Sparta • Ateena • Mileetos • Korinthos • Linnriigid hakkasid kiiresti otsima uusi maid • Põhjuseks Kreeka sobimatus põllumajanduseks • Sobivad maad leiti Itaalias, Hispaanias ja mujal • Rajati asulad ehk kolooniad • Hiljem paljud asulad iseseisvusid Poliste valitsemine • Poliitika – kõik, mis seotud linna valitsemisega • Kodanik – linnaelanik, kellel oli õigus valitsemisest osa võtta • Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad • Olid ühtlasi ka sõjamehed • Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks • Osaleda võisid kõik kodanikud • Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed • Tegelesid linnaasjadega koosolekute vahepealsel ajal • Valiti eranditult rikaste ehk aristokraatide seast
õp.166 18 Miks tekkisid keskajal linnad? Nimetage kolm eeldust! õp 156-157 (?) * Tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele (käsitöölised, gildid..) * Aina suuremaks kasvas kaubandus eri linnade ja maade vahel, tekkis kaupmeeste kiht * Soodsad kohad linnade tekkeks (liiklusteede sõlmpunktid, laadaplatsid, kirikuelu keskused, soodsad sadamapaigad) 19. Millised privileegid olid keskaegsel linnal? Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42 Sarnasused- õppejõud on magistrid ja doktorid; õpilane on tudeng; ülikoolijuht on rektor;
veepuhastuskemikaalidele. Veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli 24 000 m3/ööpäevas. Veepuhastusprotsess koosnes vee eelkloorimisest, vees oleva hõljumi sademesse viimisest ehk koaguleerimisest, selle setitamisest, vee filtreerimisest ja järelkloorimisest. Kemikaalidest kasutati alumiiniumsulfaati koagulandina, kloori vees olevate haigustekitajate hävitamiseks ning kriiti ja lupja vee happelise keskkonna reguleerimiseks. Vee tarbimine Linnaelanik kasutas puhastatud järvevett mõnuga. Vee tarbimine ühe elaniku kohta tõusis umbes 200 liitrini ööpäevas ja veepuhastusjaam jõudis kiiresti peaaegu maksimaalse tootmisvõimsuseni. Samas ei läinud kogu vesi mõistlikuks kasutamiseks: veevõrk oli halvas tehnilises korras, veekraanid jooksid pidevalt, puudusid veemõõtjad. Kuna veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli paika pandud pika perspektiiviga,
kaitseseadused. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: · talurahvas sai õiguse vallasvarale · mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1 rubla 20 kop. linnaelanik. 1797 laienes nekrutiandmise kohustus siinsetele aladele, selleks korraldati hingeloendusi e. revisjone. 1799 seadus, mille järgi tuli mõisatesse asutada magasiaitu tagavaravilja jaoks. 18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt nii vallas- kui kinnisvara omamise õigus, mõisnik võis teda talust välja ajada, müüa ja osta. Mõisniku kodukariõigus oli faktiliselt piiramatu.
Paikkinode tekkimise ajaks oli kinokülastamine muutunud väga populaarseks ajaviitmise viisiks. Nõnda käis 1909. aastal kinos juba rohkem külastajaid kui teatris, tsirkuses ja kontsertidel kokku ning filmipublik koosnes selleks ajaks juba pea kõigist inimrühmadest. Kinos käidi ka klasside ja sõjaväeosade kaupa. Kinopiletite läbimüügi ja elanike arvu võrdluse põhjal võib järeldada, et keskmine linnaelanik Eestis külastas 20. sajandi alguses kino rohkem kui kümme korda aastas. TALLINNA KINO KOSMOS : Kino kosmos on väike panoraam kino tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45. Kino avati 10. Märtsil 1964. hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose ligi 1000 inimest mahutav kinosaal on tänini Eestis olev kõige suurem kinosaal. 1979 aastal vähendati suure saali iste kohti 737-le ja ehitati ka väike saal. Kino järgi on nimetatud Kosmose bussi- ja trammipeatus
Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast. Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas om korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik sotsalism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaela 4.03.1953 Suri Jossif Stalin Totalitaarne ainuparteisüsteem Äärmusteni tsentraliseeritud riigiaparaat Ühiskonnaelu range reglementeerimine Salapolitsei jälgimine Kohustuslik bolsevismi ideoloogia
Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid 1. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 1.1. lause: a) regulatiivne, b) keerulise hüpoteesiga, c) keerulise õigustava dispositsiooniga Kui linnaelanik puhastab tänavat lumest ja lörtsist, siis on tal õigus kasutada selleks labidat ja sahka. 1.2. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga, c) alternatiivse keelava dispositsiooniga Kui laps kasutab mänguasju vastavalt mänguasjade kasutamise seadusele, siis on tal keelatud mänguasju lõhkuda või neid teistele lastele anda. 1.3. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga,
Keskaja Liivimaal leidunud toiduainete väljaselgitamisega, ühtlasi linna- ja maaelanike toitumise kõige üldisemate, põhimõtteliste erinevuste kindlakstegemisega ongi alustatud raamatus tallinlaste toitumiskultuuri rekonstrueerimist. Vaatluse all on keskaja linn- toiduainete tootmine ja toidukaubandus Tallinnas. Ent ülevaade linnas leidunud toidukaupadest annab sellele ainult osalise vastuse, mistõttu tuleb selgitada kuidas ikkagi keskaja linnaelanik varustas end toiduainetega, milline osa oli selles kodutööndusel ning kui palju tarbiti ostetud toitu. (6) 5 2. Toiduainete valik Liivimaal 2.1 Teravili Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis tähtsaim koht teraviljast valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, aga ka purudele ja suppidele, samuti mitmesugustele jookidele, millest olulisim oli nn vedel leib ehk õlu. Teravilja eelisseisund põhines mitmel asjaolul:
Kõik mõisnikud said võrdsed õigused ja mõisad luulutati nende pärusomandiks. 3) Linnades saadeti laiali raeg. Linnu hakkasid juhtima linnatuumad eesotsas linnapeaga. Linna kodanikud jagati jõukuse alusel uude kategooriasse. Kõik majaomanikud said kodanikuks. 6) kehtestati ühtne riiklik pearaha maks (talupoeg 70 kopkat, linnaelanik rubla 20 kopkat aastas) ja hakati korraldama hingeloenduselanike arvu teada saamiseks. 1784 suured pearaha rahutusedseoses uue korraldusega arvasid talupojad, et nad on mõisakoormistest vabanenud ja maksavad ainult riigimaksu. Asehalduskord tõi kaasa suurema riigivõimu kontrolli aga ka mõned demokraatlikumad muutused (nt vaesed linnaduumas). Asehaldus kord kestis kuni Katariina II surmani 1796. Positiivsed määrused ehk talurahvaseadused
Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes – need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Letot venna ilmaletoomisel abistama. Just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal. Sünnitajad pöördusid tavakohaselt suurte valude puhul palvetega Artemise poole (eriti siis, kui Junolt abi ei tulnud). Ka laste kasvatamisel loodeti Artemise abile, mis seletabki põhjuse, miks Väike-Aasia linnas Efesoses talle nii uhke tempel püstitati. See tempel, mida kreeklased ise pidasid üheks seitsmest maailmaimest, põles maha 356. a. e. Kr. Selle süütas kuulsust janunev linnaelanik Herostratos, kes lootis, et selle nurjatu teo tõttu läheb tema nimi ajalukku. Tegelikult oli Herostratose tegu eredaim näide vandalismist. NB! Suurenda pilte! Artemise tempel Efesoses (rekonstruktsioon) Boucher. Diana pärast suplust. Louvre Mõni pikantne lugu, on siiski seotud ka Artemisega. Ühel suvepäeval sattus jahimees AKTAION metsas ootamatult nägema nümfide keskel suplevat rüütut Artemist. Jumalanna
põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja
tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid
- Linnades hakati keskaja lõpus aadeellikku elustiili harrastama - Raeliikmed said ametisse erinevalt: maahärra nimetas, raad ise kutsus, valiti - Linnaõigus reglementeeris linna haldamist, võimaldas linna kaitse jms - Linnaõiguse lubas linnale maahärra - Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud. - Kuulumine linna juhtgrupp eeldas varandust - Tsunftide kildide põhikirja kinnitas maahärra. - Vusserdaja tsunftijänes - Linnade probleem maa aadlikkud, kes linna elama asusid. Aadel kui maksuvaba kiht
dada igapäevaelu. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma võimalustele: rikkamad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ning vaesed sõdisid vibulaskurite ja lingumeestena. Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks kujutas endast üksteise taha pikkadesse sirgetesse ridadesse pai- gutatud jalaväge, mida toetas ratsavägi. Enamik polise kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanik- kond, kelle hulgas suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Kreeka ühiskonna rikkama ja mõjuka- ma osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas moodustasid enamuse võõramaalsed (sõjavangid või välis- maalt ostetud orjad), kuid oli ka võlaorjusse langenud talupoegi. Orje kasutati peaaegu kõikjal, kuid üld- juhul ei kujutanud nad endast põhilist tööjõudu
oma kaitse 7. oli ka müntide vermimise õigus 16. Eluolu keskaegses linnas Raad koosnes ainult suurkaupmeestst ja neil oli kogu võim,. Suurkaupmehed. Liikmete arv olenes linna suurusest. Komplekt. Ennast ise. Seal tegutses ka maahärra esindaja. Linnas oli iive negatiivne, haigused, linn oli huvitatuv uutest elanikest, töötajatest. Kujunes väja põhimõte, et linnaõhk teeb vabaks. Kui talupoeeg sai linnas varajta mingi aeg, siis linn ednisele omanikule teda tagasi ei andnud. Linnaelanik ei võrdu linnakodanik. Vaata ka üle essee ,,linnaõhk teeb vabaks" 17. Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal RK hakkas kujunema 1. sajandil. 4. sajandil muutus ristiusk ainukesed lubatud usuks rooma riigis. Pärast läro lagunemist ühendas see läeurp. Inimesi. Levimisteed: 1. valitseja võtab usu üle 2. toimus misjonitöö, nad levitasid usku 3. vallutuste teel kujunes välja kiriklik hierarhia: paavst, peapiiskop. Piiskop, preester
Rahvaarv hakkas taas tasapisi kasvama. 1,2 milj XVII saj keskel. Elati nii külades kui ka üksiktaludes. Eluasemed olid lihtsad, kuid omati kohati ka mõningast varandust (hõbe) Rootsi ühiskond ja kaubandus XVII saj Talupoegadele kuulus 60% maast, mis tegi riigi erakordseks, sest mujal kuulus talupoegadele maad kordi vähem. Talupojad olid iseteadlikud, ettevõtlikud ja sõltumatud. Talupojad olid esindatud Riigipäeval. Linnad kasvasid ja arenesid, kuid väga suurt tähtsust ei omanud. Linnaelanik oli käsitööline ja kas sakslane, hollandlane või sotlane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Noor kuningas Gustav II Adolf oli kogenematu ja tema riik oli raskustes: sõjad, kaubandusblokaad, kõrged maksud jne. Riigikantsler Axel Oxenstierna: ``Esiteks on üleüldiselt teada, et kõik meie naabrid on meie vaenlased poolakad, venelased, ja taanlased, nii et mitte ükski
Nende vooruseks on mõõdukus, nad on rahul oma tööga ning lubavad valitseda neil, kellel on selleks vastavad eeldused. Valitsejatel ja sõduritel ei tohi olla omandit, nad peavad kõike tarbima ühiselt, et vabaneda igapäevaelu muredest.. Selliste seisukohtade tõttu on Platoni seisukohti peetud ka kommunismi ja teiste totalitaarsete režiimide ideeliseks aluseks. Platoni ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Iga linnaelanik saab edukalt tegeleda ainult ühe elukutsega. Kaubandusele vaatab Platon kui käsitööle. Üldiselt aga suhtub kaubandusse (eriti väliskaubandusse) põlglikult ning tema nõuete kohaselt võivad sellega tegeleda välismaalased. Kui Platonit võib pidada idealistidest reformistide eelkäijaks majandusteaduses, siis tema õpilane Aristoteles oli analüütilise koolkonna esiisa. Aristoteles tahtis mõista neid printsiipe, millel ühiskond põhineb
1530 kirjutatakse, et Narvas elab 30 sakslast ja 150 mittesaksast - u 600 elanikku. Maksunimekirjas oli ainult kodanikud. Perekonda arvutatakse tavaliselt 5 inimesega. 13. ja 14. sajandil on olnud Tartus, Riias olemas teateid Venemaalt tulnud käsitöölistest. 15.-16. sajandilt on teada Venemaalt lihtrahva sisserännet. Võib oletada, et 13.-14. sajandil nt arvukalt Riiga asunud Vene kaupmehed assimileerusid. Linnaelu oli ülesaehitatud korporatiivselt - et linnaelanik saaks linnaasjades kaasa rääkida, pidi ta kuuluma gildi, tsunfti või vennaskonda, mis oli katoliiklikud kogukonnad. Venelasel jäi valida, kas saada katoliiklaseks või jääda marginaaliks?. Üks juhtivaid Hansa suguvõsasid on Clescow (nimi tähendab Pihkva linna) - pole välistatud, et tegu on Pihkvast pärit perekonnaga. 1341. algas Venemaa ja Pihkva sõda. Linna üheks tunnuseks võib olla kindlustus - Tallinn, Tartu, Narva, Uus-Pärnu...?Nende linnade kõrval leidus maal
ei hakka turismisihtkoht kuurordina tööle. Läbimõeldud lahendused toetavad kuurort- linna maine paranemist ja kuurordi kuvandi säilimist. Linnakodanikelt kogutud info põhjal võib järeldada, et lisaks mitmele välisriigi siht- rühmale on Pärnusse oodatud ka Eesti pereturist, kellel on massituristist erinevad soovid ja vajadused. Nende rahuldamiseks on Pärnus täitmata niss, millesse on valmis panus- tama kohalik kogukond. Eesti pereturist ootab ja Pärnu linnaelanik soovib pakkuda 61 pereettevõtluse baasil toimivat eramajutust, -toitlustust ja -meelelahutust, kus ajaloolise kuurordi pärand ühendatakse nüüdisaegsete spaavõimalustega. Seega on magistritöö uurimisprobleem, teoreetilised seisukohad ja empiirilise osa järeldused omavahel kooskõlas ning lisaks toetamisele ka täiendavad üksteist. Magistritöö käigus loodi kuurordikontseptsioon, mis arvestab Eesti pereturistide huve.
annaabi.ee 
