Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tahked ained (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Tahked ained #1 Tahked ained #2 Tahked ained #3 Tahked ained #4 Tahked ained #5 Tahked ained #6 Tahked ained #7 Tahked ained #8 Tahked ained #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelli2 Õppematerjali autor
power point

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused

Kapillaar ­ ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru. Kui kapillaari seinad märgavad vedelikku, siis pindpinevusjõudude tõttu kerkib vedelik eda kõrgemale, mida peenem on kapillaar märgamise korral. Kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis langeb vedeliku tase kapillaaris madalamale kui suures anumas. Kapillaaruse tõttu tungib vedelik (põhilik vesi) poorsetesse kohevatesse ainetesse. 4. Tahked ained Laias laastus liigitatakse tahked ained: a) Tahkised ehk kristallilised ained b) Amorfsed ained Tahkistes on aineosakeste paigutus tihe ja korrapärane, nii et osakeste paigutus moodustab nõndanimetatud kristallvõre. Võre kuju võib olla mitmesugune. Üks iseloomulik tahkiste tunnus on, et neil igaühel on oma kindel sulamistemperatuur. Kui tahkis moodustab üheainsa kristalli, siis nimetatakse teda monokristalliks, näiteks teemant on monokristall.

Füüsika
thumbnail
52
ppt

Dermodünaamika

süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. · Entroopia on suurus, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Ainete klassifitseerimine agregaatolekute alusel AINED Agregaatolekud Gaasid Tahked ained Vedelikud Aine lõtvolek Aine tihkolekud Molekulidevahelised jõud · Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. · Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeter · Tõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust Reaalsed gaasid · Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel

Füüsika
thumbnail
5
doc

Keemia alused KT1

1. Nimetage tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid, neile vastavad kontsentratsiooni ühikud ja selgitage nende arvutamist. ­ P(massiprotsent) =m(aine)/m(lahus)*100% iseloomustab lahustunud aine hulka lahuse või lahusti kindlas ruumalas või massis. Molaarsus(c;mol/dm3,M) ­ nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) ­ nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) ­ lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? ­ Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused täpselt annab osakese asuk

Keemia alused
thumbnail
15
doc

Soojusõpetus

molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi. Vedelikes, kus seosejõud on nõrgemad, lisandub võnkumisele molekulide suhteliselt aeglane kulgliikumine. Tahkised omakorda võivad olla nii erisuguse kristallistruktuuriga vormides (näiteks kristalse süsiniku erikujud on teemant ja grafiit ) kui ka amorfsed. Kristallides paiknevad molekulid korrapäraselt ning moodustavad kristallvõre. Amorfsed ained sarnanevad struktuurilt vedelikega. Kehi, mille aatomitel on kindel paigutus ehk ruumvõre nimetatakse kristallilisteks kehadeks. Kindla paigutusega aatomite gruppe nimetatakse kristallideks. Kristalli aatomite ühendamisel kujuteldavate sirgetega saadud võretaolist moodustist nimetatakse Kõik kristallilised kehad on anisotroopsed. Nende füüsikalised omadused on piki kristalli erinevad, võrreldes omadustega risti kristalli. Nagu soojusjuhtivus, elektrijuhtivus

Füüsika
thumbnail
13
doc

Soojusfüüsika

tõenäosus on kaduvväike. Kõikides isoleeritud süsteemides kasvab korrapäratus ja sellega koos ka oleku tõenäosus. See viib aga entroopia kasvule. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Seda võib matemaatiliselt kirjeldada järgmiselt: S 0. 4.2. Molekulaarfüüsika Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · kõik ained koosnevad molekulidest; · molekulid on pidevas kaootilises liikumises (soojusliikumises); · molekulide vahel on vastastikmõju. 4 Molekulaarfüüsikas kasutatakse mikroparameetrid, mis on füüsikalised suurused, mida saab kasutada aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks on näiteks molekuli mass m0, molekuli kiirus v või nende keskmine kiirus v , molekulide keskmine

Füüsika
thumbnail
13
docx

Materjateaduse üldalused.

See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükritalseid materjale, millest kritallid on orienteeritud kindlas suunas. 3)Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kritalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaas). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke olek ja vedela oleku vahel nn viskoelastne oleks (polümeerid) 2. Punkdefektid ja joonedefektid kristallides. Punkdefektid- oma ja lisadefektid 1)Omadefektid- 1.1)Vakantsid e. Tühjad võresõlmed-Tekivad kritallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
21
docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

sidet moodustav elektronpaar asub tuumasid moodustava sirge keskpaigas ja elektronpilve tihedus on jaotunud mõlema tuuma suhtes sümmeetriliselt. molekulis on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone siduva elektronegatiivsema elemendi poole, molekul polariseerub ­ tekib polaarne side. 24. Iooniline side ­ molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained - Iooniline side tekib ühendis erinimeliste laengutega ioonide vahel. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt

Keemia
thumbnail
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähi-korrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda.. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid ­ kristalsed. Keraamilised materjalid ­ suurem osa kristalsed. Polümeerid ­ suurem osa amorfsed. 2.Difusiooni mehhanismid.

Materjaliteaduse üldalused




Meedia

Kommentaarid (1)

verulja profiilipilt
verulja: Väga hea materjal. Väga sisukas. Palju pilte.
19:14 21-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun