Reisimine (0)

Silmaring avardub reisimisega
Selleks käiaksegi välismaal,
et tunda kui palju on koduses elus seda hubast,
harjunut, turvalist,
kui magus on tegelikult meie igapäevane leib.
Emil Tode
Esimene mõte, mis paljudele inimestele seostub sõnaga „ reisimine “, on logelemine kuumal liival, rannatoolil, kõrvetava päikese ja palmipuude all, kuid reisimine on palju enamat kui puhkus rannas . Maailmas ringirändamine aitab rohkem mõista teisi rahvusi ja kultuure, aitab isegi maitsemeeltel areneda ja loomulikult silmaringi laiendada. Reisides saab teadmisi omandada nii mitmelgi moel. Nüüd saab püstitada järgneva probleemküsimuse: Kuidas aitab reisimine avardada silmaringi?
Sõna „reis“ tähendab sõitu kuhugi kaugemale oma kodust, eriti välismaale. Välisriiki reisimine avardab kõige rohkem silmaringi, kuid ka Eestis rännates õpib juurde nii mõndagi. Sõites ringi näiteks Setomaal, võib osa saada setode igivanast kultuurist. Setomaa külade elanikud, eriti vanema generatsiooni inimesed, räägivad omavahel ning ka turistidega seto murdes, et nende keel välja ei sureks. Setodel on hingelähedased tähtpäevad ja nende pidamised. Eriti peetakse lugu paasapäevast, seto keeles paasapäiv, mis toimub augustis, päev enne Eesti taasiseseisvumise aastapäeva. Paasapäiv algab jumalateenistusega ning edasi suundutakse kalmistule, kuhu on üles seatud pidulaud ning kus mõttes koos lahkunud omastega süüakse pidusööki. Turistidele, samuti eestlastest turistidele, tundub seto kultuur kummastav, kuid nende igivanad traditsioonid arendavad silmaringi, eriti seto leelo kuulamine, mis on kirja pandud ka UNESCO maailmapärandi väärtuste hulka.
Välisriikidesse reisimine vajab rohkem ettevalmistust ning kõvasti julgust. Alustama peaks naaberriikidest, kuna nende kultuur, keel ja ajalugu on meile tuttavad. Edasi peaks liikuma kaugemale, kuid siiski jääma Euroopa piiridesse . Kaugemate Euroopa riikide ajalugu on meile enam-vähem teada ning see aitab kaasa kultuuriga kohanemisel ning selle tundmaõppimisel . Järgmise sammuna peaks kindlasti ära käima Aasias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Okeaanias ning Aafrikas. Ise olen käinud Aasias, elanud koos Indoneesia perega , jälginud kohalikku kultuuri, kombeid ja tavasid. Indoneesia Bali saare kultuur erineb märgatavalt Eesti omast, eriti usu poolest. 93% Bali elanikest on hindud. Seda võis näha templitest, mis olid ehitatud igale linna või küla tänavale ning ka peaaegu iga pere maalapil pesitses väike ohverdustempel. Tänaval kõndides tuli tihti vastu külaelanike rongkäik ning rivi eesotsas oli ohverdusse minev loom. Bali saarel on inimestel alati üks nimi neljast võimalusest . Nimedel on kindel järjekord ning kui neli nime saab otsa, algab nimedepanemine otsast peale. Näiteks on peres vanaema nimega Wajan ning samuti temaga koos elav lapselaps (poiss) Wajan.
Reisida saab ka kodust lahkumata. Tuleb istuda mugavalt, võtta kätte raamat ning reisimine võib alata . Raamatute kaudu saab reisida nii tulevikku kui ka minevikku . Näiteks, lugedes raamatut „Sisyphone müüt“, saab reisida teise maailmasõja aegsesse perioodi, kus enamus asju on absurdsed ning kus inimesel ei ole hea elada.
Reisimine ei ole ainult rannaliival peesitamine, see on pigem kultuuride ning rahvuste tundmaõppimine . Alustama peaks alati kodumaalt ning aegamööda liikuma kaugemale. Silmaringi arendamist saab rändamisega arendada kõige enam, sest praktikas on kõik teist moodi, kui on raamatus ning seetõttu on elus sisukaim tegevus reisimine.