Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; pingete kontsentratsioon
suurim omataoliste hulgas. Suurim looduslik järv on 83,7 km², s.o kolm korda väiksem kui Võrtsjärv. Kuid tuntuim järv on seal eesti keeles ,,Sääsejärv", mis on linnustiku poolest kuulus üle maailma. Suurim kosk on Põhja-Islandis paiknev Dettifoss. Pikima jõe pikkus on 237 km. Läbi nimetatud jõe voolab 200 000 liitrit vett sekundis. Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandritevahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Islandi liikumatu maapind on kohati vaid mõne kilomeetri paksune ning selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samaaegselt ka põhjavett. Islandi saar
kõrgmolekulaarsele kandjale (näit. mingile valgule), on võimalik saada nende vastu antikeha. Mõningatel valkudel on mingeid motiive mitmetes kordustes, seega võib neil olla ka mingeid epitoope rohkem kui üks. Sel juhul räägitakse multivalentsest antigeenist. Antigeen- antikeha vastasmõju Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. et tekkinud antikehad tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. Antikehade spetsiifilisus on ühe antikeha paratoopi ehk liitekoha võime siduda end ainult ühe kindla antigeeniga või antikehade populatsiooni võime siduda end ühe kindla antigeeniga. Üldiselt on antikehadel suur spetsiifilisus. Antikeha tunneb mingist võõrvalgust ära ainult väikest osa. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. Ristreaktiivsus- on antikeha individuaalse paratoopi võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga või antikehade populatsiooni võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga
metalle(Al, Cu, messing, silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C. Kasutatakse erinevateks terase ja teiste metallide jootmiseks (va alumiinium). 3. Sulam 60% Sn ja 40% Pb. Sulamispunkt 180 °C. Kasutatakse elektrotehnika ja raadioelektroonika jootmisel.
1 0.16 4.8 335 176 69.6 36.4 6 30.2 0.16 4.8 6. Järeldus Kõikide katsekehade pinnamassid jäid enamvähem samasse vahemikku (1,62-1,78 kg/m2). Katsekehade tõmbetugevused erinesid, olenedes proovikeha tüübist ja liitekoha olemasolust. Liiteta katsekehade tõmbetugevused olid üldiselt suuremad kui liitega kehadel. Liitega kehadest oli kõige parema tõmbetugevusega Bituthene 8000, kus materjali tõmbetugevus saavutas peaaegu samasuure tõmbetugevuse kui liiteta kehadel. Liiteta kehadest oli kõige suurema tõmbetugevusega Bituthene 4000s, mille väärtused olid üldjoontes suuremad kui 4000 omad. Kõige väiksema tõmbetugevusega materjal oli
Latile kinnitatud vibraator tekitab suunatud liikumise kus resultant-tsentrifugaaljõud kergendab tööd. See on oluline suure töö-laiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse paigaldatud trossidega. Juhtlattidena kasutati varem küljele asetatud õhukest lauda, mis hiljem välja võeti. Kaasajal kasutatakse nn rööbasvormi, mis on A kujuline kerge lehtmetallist juhtlatt-vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse tagades väga vastupidava ja tugeva liitekoha ning vähendab tunduvalt tööde teostamisel järeltööde mahtu. Näitena on alljärgnevalt toodud Firma "Dynapac" topeltvibrolattide kirjeldused. Ühelatilisel on vibraator paigutatud lati sisse, kahetalalisel on väga võimas reguleeritava tsentrifugaaljõuga vibraator. On olemas ka mudelid mis liiguvad ise edasi. · BM tüüp - bensiinimootoriga käitatavad; BR tüüp - elektrimootoriga käitatavad; · alumiiniumlatist pikkuses 3,25 kuni 10,5 m, sammuga 1 m
Kallurkastidega väiketraktorid või ATV-d Vibrolondid- betooni püstteisaldamiseks kas alla või kaldsuunas. Koosneb liigendtorudest, mille sisevaheseinad vähendavad langeva segu kiirust. 9. Plasttoru keevitamine- võimalikud seadmete variandid ja tööpõhimõtted, konstruktsiooni üldised skeemid ja kirjeldus. Elekterkeevismuhv keevitus- PE- ja PP- torud ja osad. Kasutatakse ühendamiseks. Elekterkeevismuhvi energiatoide toimub läbi spetsiaalse keevitusaparaadi. Liitekoha keevitamine toimub muhvi takistusest tekkiva soojuse ja sobiva keevitusrõhu abil. Muhvi soojenedes vabaneb muhvi ülitäpselt mõõdetud sisemine pinge ja muhv tõmbub liitepea peale kokku, tekitades sellega vajaliku keevitusrõhu. Sellist keevitust kasutatakse järgmistel eesmärkidel: gaasi jaotustorustikud, joogivee jaotustorustikud, kemikaalitorud jne. Eketerkeevismuhve ja sadulaid ei tohi karestada. Tuleb hoolistseda
pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all. Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks. 5.3 VULKAANID JA GEISRID Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandrivahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. Mitmes kohas islandil on näha maapealseid kuumaveeallikad. Kokku on seal 800 kuumaveeallikat ja nende keskmine veetemperatuur on 70°C. Suurim
koostatavad(keermeliide,liistliide) …………………………………………. ++ 12 Keevisliide, selle saamisviisid ja iseloomustus. Kuju peab tagama püsiva ülekandearvu hambapaari hambumisoleku ………………………………. ++ ajal. See on hambumisoleku ajal. Eelistatuim on evolentprofiil, Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks tehnoloogiliselt lihtne valmistada, ülekanne ei ole eriti tundlik või plastiks ja selle koha tardumisel jahtumise koostevigade suhtes(odav), võimalik muuta ülkekande omaduse, kui tulemusena. Viisid:sulatuskeevitus: kaarleekkeevitus, kasutada hamba profiiliks evolendi erinevaid om gaasikeevitus, plasmakeevitus surve e kontaktkeevitus. 35 Sirg- ja kaldhammastega hammasrataste
põrandaküttele sobiva tasandusseguga. Kuiv tasandussegu pind krundi enne töö alustamist 1:1 veega vedeldatud Kiilto Fibergum Primeriga. Kanna Keramix pintsli ja rulliga seina ja põranda liitekohtadesse (seinale ülestõste vähemalt 10 cm) ning läbiviikude ümber. Aseta värskele Keramixile Kiilto Nurgatugevduslint ja kontrolli et tugevduslint on Keramixiga läbi imendunud. Sise- ja välinurkades võib kasutada valmis Kiilto Sise- ja Välinurgatugevustükke. Seina ja põranda liitekoha armeerimiseks võib kasutada ka Kiilto Butüüllinti mis hõõrutakse kinni kuivale krunditud aluspinnale või paigaldatakse värskele Keramixile. Põrandatrapi isoleerimisel kasuta Kiilto Iseliimuvat Trapitugevdustükki. Hõõru Trapitükk hoolikalt kinni krunditud aluspinnale ja lõika trapiava kohale ümmargune, u. 40 mm trapi läbimõõdust väiksem ava. Suru pingutusrõngas ettevaatlikult kohale ja tihenda pingutusvõru allääre ja trapi vaheline vuuk Masa Liimimassiga (vt.
on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on Keevisliide detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise 49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega.
Olevenalt samba mõõtmetest ja kannu sügavusest kasutatakse 20-30 cm sügavuse kihiliselt Kui samba külje laius on kuni 40 cm aestatakse samba ogale küljele üks kiil, kui külg on laiem siis 2 kiilu. Kõige otstarbekamad on betoon või raudbetoon kiilud. Sambad rihitakse rangelt vertikaalasendisse samaaegselt nende ajutise kinnitamisega. Sambaid rihitakse kahe teodoliidiga. Monoliitimiseks nimetatakse raudbetoon elementide liitekohtade kinnitegemist. Kindlama ja tihedama liitekoha saab kui kasutada paisuvat tsementi. Samba monoliitmiseks nimetatakse vundamendi kannus asuva samba alumise otsa ümber oleva tühimiku täitmist betooniga mille mark peab olema vähemalt samba berooni margiga. Metall või puit kiiludega kinnitaud sammasmonoliiditakse kahes järgus. Esimene järk kuni kiilu alumiste otsteni ja kui betoon on saavutanud 50% ettenähtud tugevuses tõmmatakse kiilud välja. Kraanatalade paigaldamine
lauatükist.Toimingut korratakse ja lauad kinnitatakse siis, kui need on tihedalt paigal.Kui on oht, et laud otsa lähedalt lõheneb, tuleb kinnitusava ette puurida. 5.Võimaluse korral paigaldage lauad uste juures nii, et uksepakk kataks liitekohad.Põrand peab naaberruumi põranda suhtes liikuda saama.Kui põrandad ei ole samas tasapinnas , tõstetakse uksepakku madalama ruumi poolelt liistude abil. Ilma uksepakuta avades kasutatakse laudade liitekoha katmiseks puidust või mettalist katteliiste. 6.Toruavad laua otstesse tehakse nii , et sobitatav laud asetatakse viimasena paigaldatud laua peale , torude kõrvale.Nurgiku ja mõõdulinduga märgitakse torude asendid ja läbimõõdud. 7.Ava tehakse puuriga,mille läbimõõt on 5-10mm toru läbimõõdust suurem. 8.Seejärel lõigatakse sobitatav laud mööda ava keskjoont läbi ja pannakse kohale. 9.Tagatükk laua otsast liimitakse torude taha , kasutades seinda poolt paigalduskiilu. 10
1.liikuvad,mis tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud detailide omavaheline liikumine on välistatud:a)kinnisliited,mida ei saa ilma liite elemente lahti võtta(keevis-,joote-,liim-,neet- ja pressliited),b)lahtivõetavad liited,mis on korduvalt lahutatavad ja koostatavad,ilma et liite kvaliteet halveneks(keermes-,liist-,hammas-,tihvt- ja profiilliited. 12.Keevisliide,selle saamisviisid ja iseloomustus. Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle koha tardumisel jahtumise tulemusena.Keevitusviisid:1.sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)
iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: a) Peaaegu kõik metallid on sobiva joodise ja räbusti valimisel joodetavad b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle mittemetallidega c) liidetavate materjalide väiksema kuumutamise tõttu on protsess tavaliselt keevitamisest kiirem d) protsess on masstootmises kergesti rakendatav, kuna jootmine ei eelda alati liitekoha lokaliseeritud kuumutamist e) Puuduvad termomõjutsooni struktuurimuutused, liidetavate toodete kõverdumised. Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o. kuumutamine võib põhjustada liite tugevuse vähenemist või isegi joote sulamise. 28. Survetöötlemise põhimeetodid Külmsurvetöötlus toimub tingimustes, kus kalestumisprotsessidega taastumisprotsesse ei kaasne, mistõttu metalli vastupanu deformeerumisele kasvab pidevalt. Külmsurvetöödeldakse
Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis. Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. 6 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid. Kasutatakse peamiselt vase, pronksi nksi,
Pärast seda võtsin ette väiksema savitüki, mille rullisin taignarulliga laiaks. Saanud 3-5 millimeetri paksuse kihi (õhem kiht kipub lõhki kuivama), lõikasin sellest välja soovitava kujuga pilliroolehe, mille kinnitasin selle selle küünlajala põhiosa külge, pannes esmalt pintsli abil lobri1 soovitud kohtade peale lehel ja seejärel ka küünlajala peal. Seejärel vajutasin lehe õrnalt oma kohale ning silusin selle alaosa küünlajala aluse külge kuni liitekoha jooned kadusid. Nüüd võtsin väikese tüki järelejäänud savist ning rullisin sellest umbes viie sentimeetri pikkuse peenikese ussi, mille kinnitasin samuti lobri appi võttes küünlajala aluse külge. Siis võtsin väikese tüki pehmet savi ning surusin selle läbi metallsõela. Saadud peenikesed ribad kinnitasin lobri abil ettevaatlikult ussikese otsa külge, et saadud peenikesi jupikesi mitte kokku litsuda. Sel viisil sain valmistada pillirootuti.
U i Ai j l j p n p ρa c a V inf H / Aköetav , W/(K m 2 ) Aköetav Ui tarindi soojusläbivus, W/(m2·K); Ai piirdetarindi pindala, m2; j piirdetarindite liitekoha joonsoojusläbivus, W/(m·K); lj piirdetarindite liitekoha pikkus, m; p lokaalsete soojustuse katkestuste ja läbiviikude punktsoojusläbivus, W/K; np lokaalsete soojustuse katkestuste ja läbiviikude arv, tk; q E 50 A välispiirded V inf infiltratsiooni õhuvooluhulk V , m3/s 3600 x qE50: õhulekkearv, m3/(h·m2),
15 80 5 650-800 710 8,4 250 7 5 89 6 650-810 710 8,2 250 5 2 91,8 6,2 650-810 710 8,1 250 4 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid
15 80 5 650-800 710 8,4 250 7 5 89 6 650-810 710 8,2 250 5 2 91,8 6,2 650-810 710 8,1 250 4 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid
tekiks kondensvett. kondensvett. 72 36 Läbiviigud Läbiviikudel peavad olema elastsed läbiviigutihendid, pingutiga tüvikoonused või äärik, kuhu saab katusekatte kinnitada. Ääriku laius peab olema >150mm ja see kinnitatakse kahe rullkattekihi vahele. Vajadusel võib liitekoha katta veel 0.9x0.9m suuruse kattega. Kuna ümarale läbiviigule saab paremini kinnitada pinguti, on see eelistatum läbiviigu kuju lahendus. Läbiviikude juures tuleb katusekate tõsta ülespööretega vähemalt 300mm kõrgusele katuse pinnast analoogiliselt püstseinaga liitumisele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et oleks takistatud õhu liikumine siseruumist katusesse 73 . Soojustamata katused
positive temperature coefficient PTC). 26. Termoahelate empiirilised seadused 1. Kui kahe liitekohaga termoahelas, mille temperatuurid on T1 ja T2, kasutatakse homogeenseid materjale, siis termoelektromotoorjõud ei sõltu temperatuurist üheski teises selle ahela punktis (joonis 2.146, a). 2. Kui kolmas homogeenne metalljuht C ühendatakse A- või B-ahelasse (joonis 2.146, b) selliselt, et kahe uue liitekoha temperatuur on ühesugune, ei muutu ahela summaarne emj vaatamata sellele, milline on temperatuur C juhi teistes osades. 3. Kui juhtide A ja B vahele ühes liitekohas paigutada juht C, siis niikaua, kui liitekohtade AC ja BC temperatuur on T2, on summaarne termo-emj sama, mis ilma C-ta (joonis 2.146, c). 4. Kui metallide A ja C termo-emj on EAC ja metallide C ja B termo-emj on ECB, siis metallide A ja B termo-emj on EAC + ECB (joonis 2.146, d). 5
heelium kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga süsihappegaas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas keevitamine (TIG -keevitus) Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning
kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium, argoon, lämmastik ning süsihappegaas. Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarvahemiku lühiaegse lühistamisega. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. Keevitada võib nii alalis- kui vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud teraste ja värvilisest metallist konstruktsioonide keevitamisel. MIG-MAG keevituse skeem Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevitamisel
, C C A d2 AC d min Vahelduvkoormustel viiakse läbi arvutus samade meetoditega, vähendades lubatavaid pinged , kus – dünaamikat arvestatav tegur. 13.2. KEEVISLIITED Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevitusviisid: Kaarkeevitus – metalli sulamiseks vajalik soojus saadakse elektrikaarelt. Masstootmisel või pikkade õmbluste korral kasutatakse automaatkeevitust. Lühikeste või järsult suunda muutvate õmbluste korral aga käsikeevitust. Elekter-räbukeevitus – põhi- ja lisametalli sulatav soojus tekib elektrivoolu läbiminekul kahe keevitatava detaili vahel olevast vedelast räbust
Samuti oli mõnedes põhjalikult renoveeritud elamutes osa põrandaid välja vahetatud soojustatud ja põrandaküttega varustatud betoonpõrandate vastu. Soojustuse lisamine tõstab põranda sisepinna temperatuuri. Samas võib põrandaaluse ruumi temperatuur langeda, põhjustades suhtelise niiskuse tõusu. Sageli pole mõeldud ka põranda alt niiskuse ja radooni ärajuhtimise peale ning põranda õhupidavuse tõstmisele. Suureks probleemiks oli põranda ja välisseina liitekoha väike õhupidavus. 2.3 Välisseinad 2.3.1 Välisseinte tarindus Uuringus olnud hoonete välisseinte kandvaks osaks oli tahutud või tahumata rõhtpalk. Palkide vahed olid tihendatud taku, sambla või mineraalvillaga. Alumisi palke oli proteesitud või asendatud kividega kokku kuuel elamul. Kolmandik elamutest olid lisasoojustatud ja välisvoodriga, kolmandik ainult välisvoodriga ning ülejäänutel ei olnud peale palgi täiendavaid kihte.
Temperatuuriindeks fRsi, - 0,65 Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) 0,10 Lisasoojustatud sein, aken tuuletõkkeplaadi tasapinnas Temperatuuriindeks fRsi, - 0,78 Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) 0,03 Joonis 3.8 Lisasoojustamata (ülal) ja lisasoojustatud seina (all, 50 mm soojustus + 25 mm tuuletõkkeplaat) ja kitsa lengiga (70 mm) puitakna liitekoha vertikaallõige (vasakul), temperatuurijaotus (keskel) ja soojusvoolu suunad (paremal). 99 Lisasoojustamata sein, aken välisvoodri tasapinnas Temperatuuriindeks fRsi, - 0,82 Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) 0,03 Lisasoojustatud sein, aken tuuletõkkeplaadi tasapinnas Temperatuuriindeks fRsi, - 0,86
annaabi.ee 
