Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu kinnituvad katusekivid. xx LEK12 xxx
Raudtee Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis (rööbastee). Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevaid rööpmelaius teid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Kuni 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT
Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib peaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates talades, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja vooderdusteni. Toormeks olev kõrgekvaliteediline kuuse või männipuit on läbinud hoolika optilise
valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised. Tehnilisteks seadmete hulka kuuluvad pöörmete juhtimisseadmed, semaforid, foorid, tõkkepuud, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Tallinna Tehnikakõrgkool 4
Teedeehitusmasinad. Teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid, ekskavaatorid ja erinevad veokid - kallurid ja madelautod. Raudtee-ehitusmasinaid. Raudtee- ehitusel on kasutusel analoogsed masinad tavaehitusega. Masinate peamine erinevus on nende veermikus, raudteel kasutavate masinate veermik ühtib raudtee mõõtudega. Raudtee ehitusel on materjali veoks kallutavad kastid, mille rahvakeelne nimetus on dumpkar. Raudtee detaili, millel on liidetud relsid ja liiprid, nimetatakse sõrestikuks. Sõrestiku veoks on ette nähtud spetsiaalsed. Sõrestiku paigalduseks on raudteel spetsiaalsed kraanad. Tunnelehituse masinaid. Tunnelehituse tööpõhimõte on maa-aluste ehitiste rajamine maapinda avamata. Tunnelehitust kasutatakse oludes, kus ei ole võimalik teostada kaevetöid, näiteks tiheda liiklusega linnas, teede alla trasse rajades või veekogude all tunnelite rajamisel. Tänapäevased meetodid on arvuti teel juhitavad puurmehhanismid. Enim levinud on
· Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm · Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m
Teedeehitusmasinad: teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid, ekskavaatorid ja erinevad veokid - kallurid ja madelautod. Raudtee-ehitusmasinaid: raudtee- ehitusel on kasutusel analoogsed masinad tavaehitusega. Masinate peamine erinevus on nende veermikus, raudteel kasuatavate masinate veermik ühtib raudtee mõõtudega. Raudtee ehitusel on materjali veoks kallutavad kastid, mille rahvakeelne nimetus on dumpkar. Raudtee detaili, millel on liidetud relsid ja liiprid, nimetatakse sõrestikuks. Sõrestiku veoks on ette nähtud spetsiaalsed. Sõrestiku paigalduseks on raudteel spetsiaalsed kraanad. Tunnelehituse masinaid: tunnelehituse tööpõhimõte on maa-aluste ehitiste rajamine maapinda avamata. Tunnelehitust kasutatakse oludes, kus ei ole võimalik teostada kaevetöid, näieks tiheda liiklusega linnas, teede alla trasse rajades või veekogude all tunnelite rajamisel. Tänapäevased meetodid on arvuti teel juhitavad puurmehhanismid. Enim levinud on
Teedevrku arendasid kige enam: *Kaubandus(soola, merevaigu, tina ja siiditee) *Sjandus(Alexsander Suure sjakigud) *Postiveo vajadused(Vana-Roomas) *Reisijate liikumise vajadused Logistikassteemid: *Kik transpordi liigid sstemaatiseeritakse ja veod optimeeritakse *Infossteemid *Teenindus ja korrashoid *Sujuvad leminekud *Majanduslikult soodsam veoskeem *Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav Maismaa transport Eestis Rbastransport Raudtee *Rbastee(muldkeha, liiprid, rpad) *Kontaktvrgud *Prmed *Semoforid (annavad mrku kas rpapaar on vaba) *Foorid *Tkkepuud Normaalvahe 1435mm 65% maailmast *Eestis kehtis 1941-1945 *Laiarpaline le 1435mm *Kitsarpaline alla 1435mm *Eestis 750mm Rbasteed *Umbes 500 a ekr Korintose laevaveo rbastee *15. - 16.saj kaevanduse rbasteed Tehhis *1767 malmraudtee Coalbrook-Horsehay Aurumasin *JAMES WATT Tiustas Newcombeni aurumasinat *Osad: Silinder, kolb, aurutoru aurujaotusventiil, nookar, tsentrifugaalregulaator *Tphimte
8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse?
11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), • servatud palgid (kahest küljest saetud); • servamata lauad, paksus 13…100mm; • servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; • prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; • latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; • liiprid igasugustele rööbasteedele. 12. Puidust pooltooted Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad; • põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); • voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); • piirlauad ja liistud; • sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale;
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv,
Kõik oli Nüganenile omaselt mänguline. Muusikalises kujunduses kasutati Internatsionaali selle kõige erinevamates vormides. Kord lauldi seda acapella, siis erinevate muusikaliste saadete tausta, kas siis tuli muusika lindi pealt või kellegi elavas esituses. Samuti olid erinevad laulu rütmid, vahepeal oli isegi polkastiilis Internatsionaal, ja lauldi põhiliselt eesti või vene keeles, aga vist oli prantsuse keeles ka. Lavastuse läbivaks kujundiks olid mänguplatsile tekitatud liiprid, millel liikuvatel alustel põhiline tegevus käis. Enamasti kujutasid need liikuvad alused rongi või mingit protsessiooni, kuid ühes kohas oli ühe alusega tehtud väga huvitav kujund, nii et sellele alusele kogunesid kõik selle stseeni vahetus läheduses surma saanud tegelased. Seal oli üks Aleksander Eelmaa mängitud tegelane, kelle põhiideeks oli, et inimesi tuleb hirmutada, hirmu kardetakse, ta on muidu liiga hea inimene ja keegi ei karda teda, vaid kõik austavad teda
> 140mm, pikkus 47m > Peenpalgid diameetriga 80140mm, pikkus 37m > Ümarlatid diameetriga 3080mm, pikkus 37m. Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast
• puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud
Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT
konstruktsiloonid. Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur. · Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme. · Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele. · Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid, aga nnn keldri seened. · Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul. Puidu kaitsmine mädanikke vastu · Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes. · 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides · 2) lumelaod, vineeri tehased
niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Hööveldatud lauad, põrandalauad, voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer (spoon), ristvineer, parketiliistud. Termotöödeldud puit toimub auruga 185 230*C juures puidu modifitseerimine
puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5. PRUSSID neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID rööbasteedele PUIDUST POOLTOOTED valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud) 1. HÖÖVELDATUD LAUAD 2. PÕRANDALAUAD 3. VOODRILAUAD 4. PIIRLAUAD JA LIISTUD 5. SINDLID 6. KATUSELAASTUD 7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida
..2 m. Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm; · liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: · hööveldatud lauad; · põrandalauad, paksus 22...37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); · voodrilauad, paksus 12...22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); · piirlauad ja liistud; 9
Vaigukäike on vähe. Lehise puit on väliselt sarnane männi puidule, kuid märksa raskem ja kõvem. Paistab silma veel suure tugevuse, väikese okste arvu ja mädanemiskindluse poolest. Säilib hästi vees. Puuduseks on raske töödeldavus, suur kokkukuivamine ja sellega kaasnev lõhenemine. Lehise tekstuur on väga sarnane männile erineb peamiselt selgemini eristuva sügispuidu osas. Lehise puitu kasutatakse suurt tugevust ja head säilivust nõudvates kohtades (liiprid, sillad, tugipostid jmt). Mänd Kuusk Lehis Lehisest põrand _____________________________A. Roos______________________________ 21 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 4.3 Kodumaised kõvad lehtpuud Saar (Fraxinus excelsior) Saaremetsi on Eestis natuke vähem kui tammikuid. Eestis kasvab harilik saar peamiselt salu- ja lodumetsades ning (eriti Saaremaal) puisniitudel.
4)laastupakud, läbimõõt vähemalt 140mm ja pikkus 0,5-0,7m; 5)vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200mm, pikkus 1-2m. Ümarmaterjal valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud lehtpuust. 2)Saematerjal-saadakse palkide pikisaagimisel. 1)poolpalgid; 2)servatud palgid; 3)servamata lauad, paksus 13-100mm; 4)servatud lauad, paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; 5)prussid, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus üle 100mm; 6)latid, paksus alla 100mm; 7)liiprid. 3)Pooltooted-valmistamisel on neid veel pärast saagimist töödeldud(hööveldatud, freesitud). Pooltooted on: 1) hööveldatud lauad; 2)põrandalauad, paksus 22-37mm; 3)voodrilauad, paksus 12-22mm; 4)piirlauad ja liistud; 5)sindlid, pakkudest välja saetud katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m; 6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht;
8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3-
· Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm; · liiprid igasugustele rööbasteedele. · Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). · Peamised puidust pooltooted on järgmised: 05.05.2014 · hööveldatud lauad; · põrandalauad, paksus 22...37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); · voodrilauad, paksus 12...22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); · piirlauad ja liistud;
servamata lauad – paksus 13...100 mm; servatud lauad – neljast küljest saetud, paksus on 13...100 mm, laius peab olema paksusest vähemalt 2 korda suurem; prussid - neljast küljest saetud, paksus on üle 100 mm, laius peab olema paksusest vähem kui 2 korda suurem; 41 latid – erinevad prussist sellega, et lattide paksus on alla 100 mm; liiprid – materjalid igasuguste rööbaste jaoks. Joonis 3.9.1. Puidust saematerjale: a) poolpalk, b) servatud palk, c) servamata laud, d) servatud laud, e) latt, f) pruss, g) liiper. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust. Laudu tehakse nii okaspuidust kui ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m³). Pooltoode
annaabi.ee 
