ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub. Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta, asendit või kuju taustkeha suhtes. Kiirus kirjeldab keha liikumisolek. Liikumisoleku energia on kineetiline. Aja mõiste sõltub kiirusest, kiiruse määratlemisel on aga vaja kasutada aja mõistet. Newton eeldab, et sündmuste järestus ajateljel ning ajavahemiku pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused. Nii määratletud aega nim. absoluutseks ajaks. Tegi valemi v=s/t Liikumiste võrdlemine ja aeg Kõigi aineliste vaatlejate jaoks on olemas üks kiirus. Aeg on selline vaatleja kujutlus mis tekitatakse liikumiste omavahelisel
Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub. Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta, asendit või kuju taustkeha suhtes. Kiirus kirjeldab keha liikumisolek. Liikumisoleku energia on kineetiline. Aja mõiste sõltub kiirusest, kiiruse määratlemisel on aga vaja kasutada aja mõistet. Newton eeldab, et sündmuste järestus ajateljel ning ajavahemiku pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused. Nii määratletud aega nim. absoluutseks ajaks. Tegi valemi v=s/t Liikumiste võrdlemine ja aeg Kõigi aineliste vaatlejate jaoks on olemas üks kiirus.
Inertsiaalne taustsüsteem-taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal.(New.Ic seadus) Inerts- nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju. Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e
Keha asukoht kulgeval liikumisel kujutlus ruumi- x 1 meeter 1m koordinaadistikust (taustsüsteemist) koordinaat Keha liikumisolek kulgeval liikumisel soov kiirus v 1 meeter sekundis 1 m/s kulgevaid liikumisi võrrelda Liikumiste erinevus liikumiste võrdlemine aeg t 1 sekund 1s kujutlus protsesside kestusest Liikumisoleku muutumine kulgeval liikumisel kiirendus a 1 meeter sekundi ruudu kohta 1 m/s2 ( kujutlus kiiruse muutumise kiirusest) Keha omadus säilitada oma liikumisolekut inertne mass m 1 kilogramm 1 kg kulgeval liikumisel (inertsuse omadus) Kehadevahelise vastastikmõju tugevus jõud F 1 njuuton 1N (ägedus)
Newtoni seadused Karl Erlenheim Eesmärgid · Oskan seletada Newtoni III seaduse olemust mõjuga kaasneb alati vastumõju; · Tunnen mõistet kiirendus ja tean, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone
Newtoni seadused. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Newtoni I seadus (inertsiseadus) ja inerts Füüsika uurib kehade liikumist ja vastastikmõju. Erinevaid liikumisolekuid võib olla palju. Seejuures võib keha liikumisolek muutuda. Liikumisolek saab muutuda vastastikmõju toimel. Kehade vastastikmõju tagajärjeks ongi liikumisoleku muutumine. Liikumise muutumine võib olla nii liikumiskiiruse ja suuna kui ka keha kuju muutumine. Kui liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju, siis on arusaadav, et vastastikmõju puudumisel ei saa kehade liikumine muutuda. Vastastikmõju puudumisel ei saa muutuda liikumiskiirus ega liikumissuund. Järelikult liigub vastastikmõju puudumisel keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Keha võib aga ka püsivalt paigal seista. Paigalseis on teatud liiki liikumisolek.
1) VÄLI 2) AINE Nende erinevused: Väli: pole näha, väljad ei sega üksteist(laserid läbivad üksteist segamatult) Aine: koosneb osakestest, ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse Avatud süsteem: toimub energia- ja ainevahetus (akna lahti tegemine) Suletud süsteem: sellega on tegemist siis kui puuduvad mõjud süteemi mittekuuluvate kehade puhul ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. (kinnine karp) Keha liikumisoleku muutumist iseloomustab KIIRENDUS. Kiirendus- näitab palju kiirus muutub ajaühikus. Newtoni I seadus: liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Nt. Sõidad jalgrattaga ning kui lõpetad väntamise, siis rattas ikka liigub edasi. Newtoni II seadus: liikumisoleku muutumise põhjustab jõud. Nt. Kui lükkad suuremat massi, siis on kiirendus väiksem ja vastupidi. Newtoni III seadus: mõjuga kaasneb alati vastasmõju. Nt
NEWTONI I SEADUS Liikumisseadused (Newton'i seadused) · Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Taustsüsteemid: · inertsiaalsed Newtoni I seadus kehtib täpselt, tavaliselt on ligikaudu inertsiaalsed · mitteinertsiaalsed kehad muudavad oma liikumise olekut, ilma et neile nähtavat jõudu mõjuks (nt: maakera) Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsed taustsüsteemid. · inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad füüsikaseadused ühteviisi · ühegi füüsikakatsega ei saa kindlaks teha, kas taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt inerts nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut inertsus keha omadus püüda säilitada oma liikumise olek Inertsuse mõõduks on...
Füüsika loodusteaduslikud alused 2. töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13
teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Aine ja väli • Kehade süsteemiks nimetatakse omavahel mingil viisil seotud ehkvastastikmõjus olevate kehade hulka. • Kehade süsteemid: • - avatud (mõjuvad jõud süsteemiväliste kehade poolt, esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga); • - suletud (süsteemi kuuluvad kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, puudub aine- ja energiavahetus väliskeskkonnaga). Kehade liikumisoleku muutumine • Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seista paigal. • Olukorda, kus kehale mingit jõudu ei mõju, on pea võimatu leida. Tavaliselt vastastikmõjud tasakaalustavad teineteist. • Newtoni I seadus (inertsiseadus): kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. • Keha paigal (v=0), liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (a=0,
· Väli on niisama reaalne, kui aine ise · Väljal on võrreldes ainega rida olulisi omadusi · Väli on vastasmõjude vahendajaks · Kõiki laetud kehi ümbritseb väli Välja omadused Välja omadused Väljad ei sega teineteist Väljal on energia Üks väli ei sega teist. Neile vastavad jõud mõjuvad mingile kehale samaaegselt. Kehade liikumisoleku muutumist põhjustab resultantjõud ehk jõudude vektorsumma. Elektromagnetväli sisaldab endas energiat, mis levib elektromagnetlainetena. Aine ja väli võivad vastastikku teineteiseks muutuda. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatute laengute välja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad omadused · pidev ja katkematu · mõjuulatus on lõplik
mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. See näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga suurem jõud jaksab liikumisolekut kiiremini muuta Teisisõnu – suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Suurema massiga keha inertsus on suurem ja sama suur
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5
Arvati,et trajektooride leidmine on tehniline, mitte põhimõtteline, kuid 19.sajandi lõpul tõestas Poincaré, et on süsteeme mida saab oma vahel ühendada, kuid üldjuhul peab arvestama vastastikmõjuga ja integreerimine ei ole võimalik - mis tähendab, et Universumile ei saa rakendada klassikalise mehaanika universaalset skeemi. Mehhanistlik maailmapilt Aluseks Galilei - Newtoni mehaanika. Mehaanika loomine algas inertsiseaduse avastamisega. Kesksele kohale tõusis liikumisoleku muutumise määramine. Osutus võimalikuks tungida meid ümbritsevate muutuste taha ja seletada igavesti muutumatut maailma. Aristoteles Aristotelese järgi koosnes kosmos kahest osast : Ülalpool kuud Allpool kuud (maine) Taevalik Saab kirjeldada vaid Muutumatu, olemuselt ligikaudselt. jumalik Jaguneb loomulikuks Saab kirjeldada ja sunnitud
on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. Kui aga kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus( jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt), hakkab liikumisolek muutuma. Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. Iga muutus võtab inertsi tõttu aega. Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega. Me saame seda iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub liikumiskiirus ühes ajaühikus ehk sekundiga. Seda liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendust saab arvutada jagades kiiruse muudu (lõpp- ja algkiiruse vahe) muutumise ajaga. Kiirenduse tähiseks valemites on a ja mõõtühikuks 1 m/s2 (meeter sekundi ruudu kohta). Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral
11)SELETAB NEWTONI III SEADUSE OLEMUST – MÕJUGA KAASNEB ALATI VASTUMÕJU – Newtoni III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab leiduma tingimata mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F = -F Näide : Sama suure jõuga, millega pall põrkub, mõjutab maa palli tagasi. 12)TUNNEB MÕISTET KIIRENDUS JA TEAB, ET SEE ISELOOMUSTAB KEHA LIIKUMISOLEKU MUUTUMIST – Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiiruse tähiseks on valemites a ja mõõtühikuks 1m/s2. Kiirendus = (lõppkiirus – algkiirus) / vahe aeg 13)SELETAB JA RAKENDAB NEWTONI II SEADUST – LIIKUMISOLEKU MUUTUMISE PÕHJUSTAB JÕUD – Newtoni II seadus – Kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Suurema
· omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Kiirendus- liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine A = F·s Võimsus- töö tegemise kiirus. Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) Energia- füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd
Tähendab seda, et eelnevate sündmuste sündmustik on kuidagi seotud järgneva omaga ja samuti võib olla sel eelnevaga seondumisel ka põhjuslik seos. 11.Mis on füüsikaline printsiip ja aktsioon? füüsikaline printsiip -looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus aktsioon- Matemaatiliste teooriate aluseks olevaid ilmselgeid ja tõestust mittevajavaid väiteid nimetatakse aksioomideks 12.Mis on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kineetiline energia-kehade liikumisoleku energiat Potentsiaalne energia-kehade omavaheline vastastikmõju energia 13.Defineeri töö ja energia? Töö-füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise Energia- skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Kiirendus- liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine A = F·s Võimsus- töö tegemise kiirus. Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) Energia- füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd.
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama
Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Nimipinge maksimaalne pinge, millel aparaat on määratud töötama Nimivõimsus näitab maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada nimipingel töötades. 1) Elektrivoolu olemasolu 2 tingimust: Esiteks peab eksisteerima see, mis liigub. Teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Aines peab leiduma liikumisvõimelisi osakesi ja peab esinema põhjus, elektrijõud. Tuleb lisada, et põhjus (jõud) üdjuhul on vajalik liikumisoleku muutuste (kiirenduse) tekkeks. Liikumised Maa peal on aga reeglina seotud hõõrdejõu olemasoluga. Liikumapanev jõud peab sellest jagu saama. · Vabade laengukandjate (elektroonide, ioonide) olemasoli · Elektrijõu (elektrivälja) olemas olu. 2) Elektrivoolu suund on määratud Alalisvoolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete osakeste liikumise suunaga (plussilt miinusele) 3) Elektrivoolu tugevus sõltub pingest. Suurema pingega kaasneb ka suurem voolutugevus
Vabalangemise kiirendus on ligikaudu g=9.8 Kui õhutakistusjõud on tühine siis vertikaalselt üles visatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni trajektoori kõrgeimas punktis ja edasi toimub vabalangemine ühtlaselt vabalangemin muutuv e a=(v-v0)/t g=v/t s=v0t+(at²)/2 s=(gt²)/2 s=(v²-v0²)/ s=v²/(2g) (2a) Vaata vihikust: visatud keha liikumine ja vektorid DÜNAAMIKA Newtoni seadused Dünaamikas uuritakse liikumisoleku muutuse põhjuseid I Inertsi seadus Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle ei mõju jõudusid või talle mõjuvad jõud on tasakaalus Inertsiaalsüsteem – taustsüsteem, milles keha, millele ei mõju jõudusid või need jõud tasakaalustatakse liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal resultantjõud e. jõudude vektorite suma on selline jõud mille mõju kehale on samasugune kui talle rakendatud kõikide jõudude koosmõju
summa on null, b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 2. Newtoni 1 seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 3.Newtoni 2 seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 4.Newtoni 3 seadus Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruseliselt võrdelised ja vastassuunalised. 5 .Töö Töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkusega ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrurisega. Töö ühikuks on dZaul 6. Võimsus, kasutegus? Võimsus on keha töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Võimsuse ühik W Kasutegur- nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku( energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 7. Mehaaniline energia On keha võime teha mehaanilist tööd
Moodustavad kehad, mis mõjuva jõuga ja mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta pöördvõrdeline selle keha massiga. a=F/m kehad. 1N on niisugune jõud, mis annab 1kg massiga Keha teeb tööd kui kehale mõjub mingi jõud kehale kiirenduse 1m/s2 vüi keha peab liigub jõu mõjul. Jõus-iseloomustab ühe keha mõju teisele Meh. töö on keha liikumisoleku muutumise kehale. Jõud on mõõt, mis on võrdne keha vektoriaalne suurus kus on olemas arvuline poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva väärtus ja suund. jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Deformat. nim. nähtust, mille puhul toimub A=Fscosα keha osade Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui vastastikuse asendi muutus
· Sõnasta gravitatsiooniseadus ja( oska valemit kasutada ülesannete lahendamisel.) Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Mida näitab gravitatsioonikonstant? Gravitatsioonikonstant on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikaline suurus. Muutumatu suurus. · Selgita inertsust. Mis on inertsuse mõõduks? Inertsus avaldub selles, et massiga keha avaldab vastupanu oma liikumisoleku muutusele. · Millel põhineb massi määramine kaaludega? · Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida? Gravitatsioonijõud on keharaskusjõud juhul kui maa tõmbab keha enda poole. · Millal mehaaniline töö on 0, millal positiivne ja millal negatiivne? Töö on 0, siis kui keha mõjub inertsi mõjul, keha seisab paigal või kui nurk on võrdne 90 kr. Töö on positiivne, kui liikumise suund ja nurk, mis jääb sinna vahele on väiksem kui 90 kraadi.
Mul õnnestus niisuguse liikumise olemasolu näidata teoreetiliselt ja ka eksperimentaalselt; mul läks korda panna traat ringlema ümber magnetpooluse ja magnetpoolus ümber traadi.“ Sellega oli Faraday põhimõtteliselt leiutanud eektrimootori, mida käivitab Volta patareist saadav alalisvool; unipolaarmootori, sest selle keskel avaldab mõju ainult üks kahest magnetpoolusest, mille ringjad jõujooned panevad vooluahela liikuma ja säilitavad liikumisoleku. Energiat anda see mootor ei saanud; see oli füüsikariist aga mitte tehniline masin. Faraday avastas ja tõestas, et vooluga juhtme magnetjõud ei mõju risti juhtmega, vaid piki suletud ringjooni ümber juhtme kui keskpunkti punkt. Need jooned on magnetvälja jõujooned. Reaalsetes mehhanismides vajaliku võimsusega elektriajamid said võimalikuks alles pärast elektromagnetismi avastamist ja esimeseks elektromagnetiliseks elektriajamiks tuleb pidada
kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda.( aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur.) Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. (kiirus, kiirendus ja jõud) 5.Mis on vektori moodul? (3
Newtoni I seadus: keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia – loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline F massiga. a , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund m ühtib jõu suunaga. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s 2 .
Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. 14. Millega massi mõõdetakse ja millel põhineb selle mõõteriista töö? Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalude töö põhineb asjaolul, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa enda poole võrdse jõuga 15. Mida nimetatakse keha inertsuseks? . Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. 16. Milles avaldub gravitatsiooninähtus? Maailma kõigi kehade vastastikune tõmbumine 17. Sõnasta gravitatsiooniseadus. „Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.“ 18. Mida väljendab gravitatsioonikonstant? N m2 kg 2 G=6,67·10ˉ¹¹ on gravitatsioonikonstant, mis näitab kui suure jõuga tõmbavad teineteist
1. Kinemaatika põhimõisteid (käsitleb liikumist ja liikumisoleku muutusi ilma nende muutuste põhjusi lahkamata.) Punktmass - idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand ⃗r =⃗r (t) . Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. keha asukoht- Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja
teisel pool. Sellise kvalitatiivse analüüsi alusel saame tasapinnalise laengu tekitatud elektrostaatilise välja tugevuseks E= , kus on laengu pindtihedus. 2 0 Pseudojõud Pseudojõud on sellised jõud, mida tegelikult pole olemas. Need on nähtused, mida tekitab Newtoni III seadus ja mis väljendavad massiga seotud omadust osutada vastupanu liikumisoleku muutustele. Vahel räägitakse inertsjõust, mis tundub mõjuvat kiirendusega liikuvas taustsüsteemis olevale kehale. See ei ole tõeline jõud, sest ei saa näidata keha, mis seda tekitab. Näide: Järsul pidurdamisel lendavad autos olevad esemed vastu esiklaasi. Räägitakse ka tsentrifugaaljõust, mis tundub rebivat kõverjooneliselt liikuvat keha nö kurvist välja. Ka see ei ole tõeline jõud, sest ei saa näidata keha, mis seda tekitab.
5. Liikumishulk, liikumishulga jäävuse seadus Liikumishulk e. impulss on (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis defineeritakse kui keha massi ja liikumiskiiruse korrutis. liikumishulga jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. 6. Töö, töö arvutamine TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus, A=F*s*cos alfa 7. Võimsus, kasutegur Võimsus on keha (kehade süsteemi, mehhanismi) töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga.
m1v1 + m2v2=m1u1 + m2 u2 ; m1,m2- kehade massid, u1,u2- kehade kiirus pärast vastasmõju , v1,v2- kiirused enne vastasmõju. 11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks? - Suletud süsteemi moodustavad kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? - Mehaaniline töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt (füüsikaline suurus), mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. A=Fscosα A-Mehaaniline töö [1J], F-jõud [1N], s- nihe [1m], α- nurk s ja F vahel(1˚). 14.Mida nimetatakse võimsuseks? - Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t ; N- võimsus [1W], A- töö [1J], t- aeg[1s]. 15.Defineerida 1W
Laine- võnkumise edasikandumine ruumis 27. Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus? Kiirus- füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha liikumisolekut. Kiirus näitab ajaühiku jooksul läbitavat teepikkust. Tähistatakse tähega V. Liikumiskiirus on liikuva keha asukoha muutus ruumis ajaühiku jooksul. Liikumiskiirusest sõltub aja kulg. 28. Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on? Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Ta näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega. 29. Milles on aine ja välja erinevus? Looduses vaadeldavad objektid esinevad kahel peamisel kujul. Näiteks raamat, veekogu, nutitelefon ja inimkeha on ainelised
10.Töö kui selle füüsikaline protsess ja selle mõõtmine. Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö mõõtühikuks džaul (1 J). Üks džaul (1 J) on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. 11.Kineetiline ja potentsiaalne energia. Sarnasused ja erinevused. Too näiteid potentsiaalse energia üleminekust kineetiliseks ja vastupidi. Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia. Kehade omavahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. Muutumine: *Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame
punkthetke vastastikune eraldatus ajas ja ruumis. Kiiruste liitmine relativistlikul kujul v=v1+v2/(1+(v1*v2)^c2) Dünaamika põhimõisted jõud, mass, impulss, energia ja võimsus. Jõud on kehade liikumise põhjus. Kaudselt tema mõju kehade liikumisele, mille väljenduseks on keha kiiruse ja/või kiiruse suuna muutus või deformatsoonile. Kiirendus on võrdeline rakendatud jõuga ja toimub jõu suunas. Mass on mateeria omadus, mis väljendub keha inertsis ehk vastupanus liikumisoleku muutusele ja raskuses ehk omaduses osaleda gravitatsioonilistes vastastikmõjudes. Keha raskus ja keha kaal on erinevad. Mõlemad on jõud, aga erinevad rakenduspunkti poolest. Kaal on keha mass gravitatsioonijõu kaudu mõõdetuna. Impulss on keha liikumise hulk (p=mv). Impulsi muutus on võrdeline jõuga ja selle mõjumise ajaga ning toimub jõu suunas. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis. Energia on jääv. Energia=kehade/väljade töövaru. Potentsiaalne ja
½ alluvad Pauli keeluprintsiibile, mis ei luba kaht osakest viibida ühes ja samas kvantolekus, st. neil ei või olla sama koordinaat ning sama kiirus. Siit selgub põhjus, miks aineosakesed ei saa koonduda väga suure tihedusega olekusse. VASTASTIKMÕJUDE LIIGID Teatavasti esineb looduses nelja tüüpi vastastikmõju: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju. VASTASTIKMÕJU on kehade- ja osakestevaheline mõju, mis põhjustab nende liikumisoleku muutumise GRAVITATASIOONILINE VASTASTIKMÕJU-avaldub kõigi kehade ja osakeste vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonilise vastastikmõju intensiivsust võimaldab arvutada gravitatsiooniseadus. Gravitatsiooniline vastastikmõju ulatub lõpmatusse. ELEKTROMAGNETILINE VASTASTIKMÕJU-avaldub laetud kehade ja laenguga osakeste tõmbumises või tõukumises. Elektromagnetiline vastastikmõju põhjustab elektri-, magnetismi-. Elektromagnetismi ja optikanähtusi
Newtoni I seadus: keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). F a= Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. m kus a
või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks (ld. conservare -- säilitama), mõnikord ka dissipatiivseteks (ld. dissipatio -- hajuma, kaduma) jõududeks. Töö- Oleku muutust saab mõõta protsessi iseloomustava suuruse - töö abil. Järelikult tähendab oleku muutumine liikumise muutumist jõudude mõjul. Selle muutuse ulatuse mõõtmiseks on füüsikutel eriline suurus -- töö: TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus. Töö ühik ja mõõtmine. Et tee pikkuse ühikuks on meeter (m) ja jõu ühikuks njuuton (N), peaks töö ühikuks sobima nende korrutis. Nii see ka on, ja valemi
34cm/min= Kordame 8. klassis õpitud eesliiteid: senti-, detsi-, milli-, kilo-, mega- jne. tähendusi ja nende kasutamist teisendamisel. ● Oska selgitada mõisteid pöörlemine, tiirlemine, võnkumine, laine. ● Oska teisendada pikkust, aega ja kiirust põhiühikutesse. ● Tunne ühikute eesliidete tähendust 10-astmetena. 7 tund: Iseseisev töö ÜK 1.osa 3.- 8. ülesannete lahendamine. 8 tund: Vastastikmõju kui kehade liikumisoleku muutumise põhjus. Vastastikmõju seletati põhikoolis sellise olukorrana, kus üks keha mõjus teisele ja teine mõjus esimesele sama tugevasti vastu. See mõte on sõnastatud Newtoni III seadusena: Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, mis põhjustab keha kuju kiiruse või liikumise suuna muutuse. Jõu tähis on F ja ühik 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga.
Ainult need hüpoteesid mis kannatavad välja igasuguse kontrolli ning ennustavad õigesti ka uusi ,varem mittetuntud nähtusi , lähevad teadusse teooriatena. 5) Liikumishulga suuna muut ? Newton II -> Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ning toimub jõu mõjumise suunas Fdt = d ( mv ) 6) Mida nimetatakse põrkeks ? Põrkeks nim keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Põrget nim tsentraalseks kui massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kui põrkel ei teki kehadel jääkdeformatsioone nim seda absoluutselt elastne põrge 7) Cartesiuse koordinaadistik, kas telgedel võib olla meelevaldne suund ? Cartesuise kordinaadistik on idealiseeritud taustsysteem, kus on kolm ristuvat sirget. Kordinaadistiku telgedel ei või olla
koordinaadi puhul. p x=h. · Täpsuspiirangud formuleeris saksa füüsik Werner Heisenberg. Tema järgi nimetatakse eeltoodud seoseid Heisenbergi relatsioonideks. Schrödingeri võrrand. Scrödingeri võrrand on mikromaailma e. kvantmehaanika põhivõrrand. Analoogiline võrrand on klassikalises mehaanikas Newtoni II seadus. F=m*a. Kui makrokeha asukoht, talle mõjuvad jõud ja kiirus on teada, siis saab NII seaduse abil määrata tema liikumisoleku. Scrödinger tugines üldisele lainevõrrandile (lainelist liikumist kirjeldav võrrand). Tulemuseks saadud võrrand on diferentsiaalvõrrand (sisaldab tuletisi). Sellise võrrandi lahendid on funktsioonid lainefunktsioonid, mis kirjeldavad osakeste paiknemise tõenäosuslaineid. Potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk Kui veerev kuulike kohtab oma teel kerget tõusu (pinnavolti), hakkab tema kiirus tõusul vähenema.
a= (a(n-all)²+a(-all)²= ((V²/R)² + (R)²) 1.2.Dünaamika 1.2.1.Newtoni seadused I seadus: Iga keha püsib paigal,või on ühtlases sirgjoonelises liikumises seni,kuni teiste kehade mõju ei sunni seda liikumisolekut muutma; II seadus: Rakendades kehale,massiga m,jõu F¯ saab keha kiirenduse a¯,a¯=F¯/m(F=ma). Arvestades,et keha mass on const,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe m=F/a=const. Järelikult keha mass on inertsuse mõõt ja näitab,kui suurt jõudu on vaja keha liikumisoleku muutmiseks. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. F12¯= - F21¯ Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on njutoon(N),CGS-süsteemis düün(dyn). 1N=1kg*1m/S²=10³g*10cm/S² =10^5dyn SI-kg,m,s CGS-cm,g 1.2.2.Raskusjõud ja keha kaal Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P¯=mg¯.Raskusjõud
F*s*cos(). Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A kujul F*s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Seega on ühe dzauli dimensiooniks . - Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J).
avaldub korrutisena F*s*cos(). Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A kujul F*s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Seega on ühe dzauli dimensiooniks . - Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). dimentsioon?
j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus Mingist skalaarsest suurusest gradiendi leidmine annab suuna, milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradiendi kui vektori suund. Gradiendi leidmine mingist skalaarsest suurusest tähendab selle suuruse osatuletised koordinaatide järgi. Näiteks: l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks. Põrkejoon – kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. Kui kehade massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne. Absoluutselt elastse põrke puhul kehtivad impulsi jäävuse ja mehaanilise energia jäävuse seadused: m
a= (a(nall)²+a(all)²= ((V²/R)² + (R)²) 1.2.Dünaamika 1.2.1.Newtoni seadused I seadus: Iga keha püsib paigal,või on ühtlases sirgjoonelises liikumises seni,kuni teiste kehade mõju ei sunni seda liikumisolekut muutma; II seadus: Rakendades kehale,massiga m,jõu F saab keha kiirenduse a,a=F/m(F=ma). Arvestades,et keha mass on const,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe m=F/a=const. Järelikult keha mass on inertsuse mõõt ja näitab,kui suurt jõudu on vaja keha liikumisoleku muutmiseks. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. F12= F21 Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on njutoon(N),CGSsüsteemis düün(dyn). 1N=1kg*1m/S²=10³g*10cm/S² =10^5dyn SIkg,m,s CGScm,g 1.2.2.Raskusjõud ja keha kaal Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P=mg
vôi teine kuju : F = m . a Kehale môjuv jôud on vôrdne keha massi ja selle jôu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 24. Newtoni III seadus : F1 = F2 Kaks keha môjutavad teineteist moodulilt vôrdsete ühel sirgel môjuvate vastassuunaliste jôududega. 26. Taustsüsteeme, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes kiirendusega nim. mitteinertsiaalseteks. 27. Inertsiks nim. nähtust, kus keha, väliste môjude tasakaalustumisel, säilitab oma liikumisoleku muutumatuna (seisab vôi liigub ühtlaselt sirgjooneliselt). 28. Inertsus väljendub keha omaduses avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Inertsuse môôduks on keha mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem peab olema jôud vôi seda kauem see peab môjuma, et tema kiirust mingi suuruse vôrra muuta. 29. Jôuks nim. lühidalt ühe keha môju teisele kehale. Jôud on keha kiirenduse ehk kiiruse muutumise pôhjustaja. 30
väliste jõudude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, Maaga seotud taustsüsteemid) Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. NEWTONI II SEADUS Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus määrab kiirenduse ehk liikumisoleku muutuse. Newtoni II seaduse järgi sõltub kiirendus vastastikmõju intensiivsusest ehk sõltub jõust. Mida tugevam on kehale mõjuv jõud, seda suurem on kiirendus. Kiirendus sõltub ka keha inertsusest. Mida suurem on keha inertsus, seda suurem on keha mass ja seda väiksema kiirenduse keha saavutab. Kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga. a=F F jõud 1J m m keha mass 1kg
10 tema moodul võrdub GMm Fg = , r2 mis langeb kokku Newtoni gravitatsiooniseadusega. Märkus. Hõõrde- ja takistusjõud ei ole konservatiivsed jõud, kuna nende puhul sõltub tehtud töö trajektoori kujust. Nende ületamiseks tehtud töö muundub soojusenergiaks. 5.5 Põrge(iseseisvalt) 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget, mille korral kehade kokkupuutepunkt asub nende kehade masskeskmeid ühendaval sirgel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel jäävad kehad pärast põrget kokku. Olgu kehade massid m1 ja m 2 , nende kiirused enne põrget v 01 ja v 02 . Tuleb määrata põrkeprodukti kiirus v pärast põrget.
annaabi.ee 
