Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liidumaal" - 27 õppematerjali

Kraini mesilane
5
docx

Kraini mesilane

Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venemaa Euroopa-osa stepialadel kuni metsavööndini ja lõuna pool kuni Musta Aasovi mereni.

Põllumajandus → Mesindus
40 allalaadimist
ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU
4
docx

ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU

asjaolule, et tehnoloogiliste abivahendite kättesaadavuse tõttu tekkinud andmekaitseprobleemid on senini omased põhiliselt arenenud riikidele. Kuid samas on tendents info- ja kommunikatsioonitehnoloogia odavnemisele väga tugev ning vastavad vahendid ning programmid muutuvad varem või hiljem kättesaadavaks ka arenguriikide elanikele. See viib kindlasti isikuandmete kaitse riiklikul tasemel reguleerimise vajaduse tekkimisele ka nendes riikides. 1970. aastal võeti Saksamaal Hesseni liidumaal võeti maailma esimene andmekaitse seadus. Järgmisena võtsid vastavad seadused vastu Rootsi (1973), Ameerika Ühendriigid (1974), Saksamaa (1977) ning Prantsusmaa (1978). Hesseni liidumaal olid seaduse vastuvõtmise ajenditeks esiteks laiaulatuslik isikuandmete väärkasutamine natsireziimi ajal eesmärgiga kindlustada terroril põhinevat võimu ning teiseks kiire ja üha laiaulatuslikum arvutite kasutuselevõtt, mis võimaldas andmeid

Õigus → Isikuandme kaitse
37 allalaadimist
Ühiskonna kontrolltööks kordamine
1
odt

Ühiskonna kontrolltööks kordamine

Süsteemi arendamisel, kiriku roll neutraalne ja tänapäeval mõjukaim ideoloogiad 6. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimissüseem- enamus valib, selgitatakse välja võitja Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem- kohad jaotatakse vastavalt valimistulemustele, kohtade arv sõltub valimistugevusest Hübriidne ehk segavalimissüsteem- Ühe hääle annab valija majoritaalsel põhimõttel oma valimisringkonnas oma lemmik kandidaadile. Teise hääle annab valija oma liidumaal, lemmikerakonnale proportsionaalsel põhimõttel. 7. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid) Eesti Reformierakond-Andrus Antsip Isamaa ja Res publica Liit ­ Urmas Reinsalu Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Sotsiaaldemokraatlik erakond- Sven Mikser 8. Mõisted: tööstusühiskond- tööstspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives.

Ühiskond → Ühiskond
17 allalaadimist
Eesti kaitstud seened
3
doc

Eesti kaitstud seened

tegelikkuses. Hoogsalt alanud vääriselupaikade hoiu süsteem on hägustunud, selleks ette nähtud kulutuste raha pole kahel aastal maaomanikeni jõudnud. Esimese kategooria kaitse all olevad seened on väärilise tähelepanu all väljaspool kaitsealasid, looduskaitsealadel aga ootavad enamasti tsoneeringute kohendamist, olles seni paiguti hellas ooteseisundis. Kummaline on seegi, et Eesti kaitsealade sihtkaitsevööndites võib igaüks piiranguteta seeni korjata. Näiteks Austria Salzburgi liidumaal keelab seadus kõikjal korjata või hävitada mittesöödavaid või tundmata seeni. Ja ikkagi! Osalt küll tänu Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustustele on meil loodud head eeldused kaitsta teiste elusolendite kõrval paremini ka seente liigirikkust. Enamik kaitsealuseid seeneliike on huvilistele tundmatud ja oma tagasihoidliku välimuse tõttu ka vähe märgatavad. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9, II kategoorias 27 ja III kategoorias 10. 2004

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Lüübeki sadam
24
docx

Lüübeki sadam

1. Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et

Logistika → Lastindus ja laondus
2 allalaadimist
MINU LEMMIK AUTOMARK-Audi
21
pptx

MINU LEMMIK AUTOMARK: Audi

MINU LEMMIK AUTOMARK AUDI Koostas:Vidrik Bus AUDI Audi on Saksamaa autotootja, peakorteriga Ingolstadtis Baieri liidumaal. Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le. Firma on väljakasvanud Audi,Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist. Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu Firma asutajaks oli August Horch (1868­1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909

Auto → Õppimine
8 allalaadimist
Rheinland-Pflaz - referaat
5
doc

Rheinland-Pflaz - referaat

A. Benckiser (kosmeetika) Ludwigshafenis, SGE Deutsche Holding (ehitus) Ludwigshafenis, Schott klaasitehas Mainzis. Euroopa suurima televisioonivõrgu ZDF peakontor asub Mainzis, nagu ka ringhäälingu ettevõte SAT 1. TURISM Rheinland-Pfalz on Baieri ja Baden-Württemberg kõrvalt üks kuulsamaid Saksa riigi turismipiirkond. Ka ameeriklaste seas, kes elavad Saksamaal, on Rheinland-Pfalz populaarne. Nad armastavad koguneda piirkonna mitmete festivalide ajal. Iga linn sellel liidumaal tähistavad erinevaid tähtpäevi festivalidega, kõige rohkem toimub aga festivale septembris, kui on veinihooaeg. Rhein Valley, üks suurimaid ja olulisemaid losse Rheinland-Pfalz'is tähistab Rhein in Flammen ning siis dekoreeritakse see üks lossidest erkoranzilt ja ilutulestik on vapustav. Pfalzäi piirkonnal on omad toidud, nagu näiteks Saumagen ja Bologna, sealiha ja kartulitega, mis on lõigatud ja grillitud. Inimesed armastavad sealkandis rohkem veini kui õlut.

Keeled → Saksa keel
4 allalaadimist
Saksa Liitvabariik
4
docx

Saksa Liitvabariik

bilansi kõrval valitseb negatiivne teenuste bilanss. Puhkajate kulutused välismaal, välismaalastest töötajate rahaülekanded oma välisriikides asuvatele peredele, maksud EL ühiskassasse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud neutraliseerivad väliskaubanduslikku kasumit. Poliitiline olukord Saksamaa Liitvabariik , nagu ütleb juba nimigi, jaguneb administratiivselt 16 liidumaaks. Igal liidumaal on oma parlament, peaminister ning terve rida ministreid, kelle kompetentsi kuulub eeskätt kohaliku regiooni elu olu korraldamine, kuid kes kõik ühiselt omavad siiski arvestatavat mõju ka kogu Saksamaa poliitika kujundamisel. Saksamaa on seega föderaalne vabariik. Liiduvalitsus ja parlament ehk Liidupäev asuvad alates 1999.a. Berliinis. Poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia. Majandus rajaneb LääneSaksa esimese sõjajärgse

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Vulkaanid ja maavärinad
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

seda kutsutakse maariks. Maarid on suhtelised madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest

Geograafia → Geograafia
59 allalaadimist
Saksamaa
10
doc

Saksamaa

Osa Müritzi järvest on looduskaitse all. 3. Chiemsee järv asub Bavarias, Saksamaal; Rosenhaimi(Saksamaa) ja Salzburgi(Austria) vahel. Järv on pindalalt 80km² suur.Tema suurim sügavus on 72.7 m. Tihti kutsutakse seda järve ka Bavaaria mereks. Kolm jõge: Tiroler, Achen ja Prien voolavad järve; Alz voolab järvest välja. Chiemseed jaotatakse kaheks: Weitseeks(põhjapoolne) ja Inselseeks(lõunapoolne). 4. Laachi järv on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis. See on väheaktiivse Laachi vulkaani kaldeerajärv. Järv on ovaalse kujuga ja ümbritsetud keskmiselt 125 m kõrguse valliga. Suurim sügavus on 53 m. Järv on äravooluta ja peamiselt põhjaveelise toitega. Pindalaga 3,3 km² on see Rheinland-Pfalzi suurim järv.

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Vulkaan
10
docx

Vulkaan

Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli

Loodus → Loodus
11 allalaadimist
Lisamaterjal - Timm Thaler ehk Müüdud Naer
6
pdf

Lisamaterjal - Timm Thaler ehk Müüdud Naer

pere Helgolandilt. Pärast büünid, kodu. Trepid on ka lavastuse üheks põhiliseks keskkooli lõppu 1942 astus Krüss Lundeni õpetajate ins- sümboliks – need on tegelastele kui üles- või allakäigu- tituuti Schleswig-Holsteini liidumaal, 1943. aastal Ratze- tee, aga ka võimupositsiooni näitaja – kes on madalal ja burgi õpetajate instituuti ning alates 1944. aastast õppis kes on kõrgel; kes on kellest üle; kelle käes on võim. Bernhard Rusti ülikoolis Braunschweigis. Teise maailma-

Kirjandus → Kirjandus
130 allalaadimist
Ühiskonnaõpetus - Riik
24
odt

Ühiskonnaõpetus - Riik

Föderatsioon • Koosneb üksteisest sõltumatutest või väheselt sõltuvatest osariikidest (NT: Saksamaa) • Haldusüksustel on suur otsustusõigus Konföderatsioon • Suveräänsete riikide liit (NT: Euroopa Liit) • Igal liidumaal on oma välis-, kaitse- ja majanduspoliitika Võimu iseloom Demokraatia (NT: Eesti) • Kõrgeim riigiõimu kandja on rahvas • Vabad ja regulaarsed valimised • Riigivõim lähtub seadustest, inim- ja kodanikuõigustest Diktatuur

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
87 allalaadimist
Harjutus ja pealkirjad
30
docx

Harjutus ja pealkirjad

ksenofoobiliste kommentaaride kasvu saksakeelses Facebookis ja teistes sotsiaalmeedia platvormides. Facebookil on kasutamise ja sisu kohta olemas reeglid, kuid Merkeli arvates eiratakse neid pidevalt. «Kui inimesed külvavad sotsiaalmeedias viha oma nime all, siis Facebook peab astuma konkreetseid samme selle takistamiseks. Sama tuleb teha ka riiklikul tasandil, et ennetada inimõiguste rikkumisi,» nentis kantsler. Reinische Post ilmub Saksamaa kõige elanikerohkemal liidumaal Põhja-Reini-Westfaalis, mis võtab vastu viiendiku riiki saabuvatest põgenikest. Poliitika Möödunud kuul süüdistas Saksa justiitsminister Heiko Maas Facebooki, et see sotsiaalmeediakanal teeb liiga vähe rassistlike ja vihavaenu külvavate ideede leviku takistamiseks. Maas saatis kirja Iirimaale Dublinisse Facebooki kasutuspoliitika juhile Richard Allanile öeldes, et ta on saanud palju kirju isikutelt, kelle arvates Facebook ignoreerib nende märkusi, et on liiga palju

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
7 allalaadimist
Majanduse areng peale II Maailmasõda
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus Parlament ­ Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
USA majanduse areng peale II MS
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud → rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn → SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast → igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid:  Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL)  Vaba Demokraatlik Partei(VDP)  Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid
42
docx

Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid

(Potter, Treikelder 2011) Joonis 2. Rückeri 1846. Aastal ilmunud Liivi-, Eesti- ja Kuramaa üldkaart (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv) 1.1. Carl Gottlieb Rücker (1778-1856) 9 Carl Gottlieb Rücker sündis 30. juulil 1778 Kolga-Jaanis Viljandimaal kolm põlve kirikuõpetaja ametit pidanud baltisaksa päritolu Rückerite suguvõsas. Tema isa ja vend olid Jena ülikooli kasvandikud, mis asus Saksamaal Tüüringi liidumaal. Kahjuks puuduvad andmed Rückeri hariduse kohta. 1815. aastaks oli ta saavutanud maamõõtja staatuse ning töötas Valgas kroonumaamõõtjana. 1819. aastal võeti ta konkursi korras Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu topograafiks ning oli seal ligikaudu 20. aastat. Pärast seda kui Rücker oli jäänud ilma Liivimaa Üldkasulikult ja Ökonoomiliselt Ühingult taotletud pensionist, töötas ta mõned aastad Valga mõõdu- ja

Geograafia → Kartograafia
12 allalaadimist
Demokraatlikud lääneriigid pärast-Teist maailmasõda
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

· 1980-ndatel majanduskasv jätkus. Kasvuprotsent oli väike, kuid see oli nii tugeva majandusega riigi puhul normaalne. Abinõuks kasutati maksude vähendamist. Väliskaubanduses alates 1986.aastast esikohal maailmas. Peep Reimer 3.2. Sisepoliitika: · Riigikord - parlamentaarne vabariik. SLV asutati 24.mail 1949.a.; pealinn Bonn (alates 1991.a. taas Berliin). SLV on föderatiivne riik, mis koosneb liidumaadest. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament e. Landestag ja valitsus (analoogne USA-ga), millel on õigus lahendada liidumaa siseküsimusi. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi e. liidukantsleri. Silmapaistvamad kantslerid on olnud: · Konrad Adenauer (KDL) 1949.a.-1963.a. (14 aastat) · Helmuth Kohl (KDL) 1982.a.-2000.a. (18 aastat) Riigipeaks on 5 aastaks valitav president, kellel on peamiselt ainult esindusfunktsioonid.

Ajalugu → Ajalugu
241 allalaadimist
Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele
15
doc

Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele

1 Seda eriti GM rapsi puhul, mis võib levida tuulega kuni 26 km kaugusele naaberpõldudele. 2001/18/EÜ Euroopa Liidu direktiivis on sätestatud, et ,,EL liikmesriigid võivad võtta tarvitusele meetmeid, et ära hoida GMO-de ettekavatsemata esinemist teistes toodetes". Selle põhjal pidid kõik liikmesriigid välja töötama võimalikud kooseksisteerimise meetmed. 2005.aasta lõpuks olid õigusaktid kooseksisteerimine kohta kehtestatud ainult Saksamaal, Taanis, Portugalis ja kuues Austria liidumaal. Eelnõu välja töötanud liikmesriigid, sealhulgas Eesti, olid määranud meetmete rakendamise eest vastutama GM kultuuride kasvatajad. Seega ei pea mitte-GM põllukultuuride kasvatajad muutma viljelemismeetodeid. 3.2 Võimalikud GM rapsi ja tavarapsi kooseksisteerimise meetmed Euroopa Komisjon on andnud välja soovitused GM kultuuride kooseksisteerimiseelnõu koostamiseks, millest tooksin välja olulisimad, mis sobiksid GM rapsi kasvatamiseks.2 1

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde. Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid:  KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit),  VDP (Vaba Demokraatlik Partei)  SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Maateadused I kordamisküsimused
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendavad osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Kaldeera põhja võib tekkida järv, näiteks Crater Lake USA-s, mis moodustus kunagise vulkaani Mazama kokkuvarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Euroopa riigid pärast II maailmasõda
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
47 allalaadimist
Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi. Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias. Hoida lahus meediaväljaannet juhid nõukogudest. Blogid! Efektiivsus? Saksamaal igal liidumaal oma pressinõukogu? Rahvas saab ise pöörduda, kui on tehtud liiga Eestis – ASN. Rootsis, Hollandis ja Austraalias pressinõukogude esimeesteks on juristid. Kaebuse saab esitada inimene, kes on seotud publikatsiooniga otseselt või kaudselt. Hollandis, Rootsis, Soomes ja Norras võetakse tõsiselt nõukogusid, samaväärsed kui kohtud. On vaja suurte meediafirmade toetust, ajakirjanike organisatsioonid peavad toetama, siis toimib.

Meedia → Kommunikatsiooni eetika
38 allalaadimist
Lääne-Euroopa Suurriigid
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

- Esialgsed toetajad: o Kohanemisraskustega vägivaldsed noored mehed ja sõjaväelased. o Vaesunud alamkeskklassi esindajad, kes ei poolda uut vabariiki (riigitööl lihtametnikud, kontoritöötajad, väikekaupmehed, käsitöölised, õpetajad) - 1923a kriisi ajal ebaõnnestunud riigipöördekatse: nn õllelokaali revolutsioon. Plaan: esialgu võimu haaramine Baieri Liidumaal ja seejärel marss Berliini. - Hitler sai ,,auväärse" karistuse vanas kindluses ja vabanes ennetähtaegselt (detsembris 1924). - Vangistuses dikteeris Rudolf Hessile poliitilise autobiograafia ,,Mein Kampf", kus ausalt selgitas oma poliitilisi plaane (mh plaan Nõukogude Liit hävitada). II. Massiorganisatsiooni loomine (1925-29): - Weimari Vabariigi ,,kuldsel perioodil" natsipartei ei kogu poolehoidu.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Saksamaa on jagatud 16 liidumaaks, riigikeeleks on saksa keel ja rahaühikuks euro. Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik, mille riigipeaks on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu. Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler, kelle nimetab Liidupäev. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida on korduvalt täiendatud ning igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Saksamaa on Venemaa järel Euroopas rahvaarvu poolest teine riik. Rahvastikutihedus on 231 in/km2 ning suurim on see linn-liidumaades: Berliinis 3800in/km2; Hamburgis ja Bremenis, hõredamailt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern ja Brandenburg. Suurim linnastu on kujunenud Reini-Ruhri piirkonnas, kus on üle 1 miljoni elanikuga linnu 3. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad.

Majandus → Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Hispaania lõunaosas. Kinaveri leidub ka Itaalias. Alpi kurrutuse piirkondades (Ungaris, Kreekas) leidub suuri boksiidi leiukohti. Sellest alumiiniummaagist toodetakse alumiiniumi. Suurimad alumiiniumi tootjad on Norra ja Saksamaa. Leidub ka kaalisoola (Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Valgevenes) ja keedusoola (Saksamaal, Tsehhis, Slovakkias), väävlit (Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas). ((Foto: Bernard-Koeneni saht 2 saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.)) Küsimused 1. Millised on maagaasi, nafta, rauamaagi, kivi-ja pruunsöe leiukohad Euroopas? 2. Millised tekstis nimetatud maavaradest kuuluvad taastumatute maavarade hulka. Miks? 3. Millist mõju võib maavarade kaevandamine sinu arvates avaldada (või on juba avaldanud) Euroopa maastikele? Põhjenda ja too näiteid. --- 34 1.8. Eesti maavarad Eesti on maavarade poolest suhteliselt vaene maa. Tööstusele sobivaid maavarasid leidub siin vähe

Geograafia → Euroopa
37 allalaadimist
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus (Baden-Württemberg, Baier): valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht. 5) Omavalitsusseadus (viiel uuel liidumaal, endine SDV): valla või linna esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud. Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad. Määravaks on maakonna esinduskogu (Kreistag), maakonna komisjoni (Kreisausschuss) ja maakonnanõuniku (Landrat) või maakonna ülemdirektori (Oberkreisdirektor) omavahelised suhted. Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimu-organ

Õigus → Õigus
786 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun