Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lihvpingid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pingi, pink, lihvpink, lint, lihvimise, pinki, ketas, talla, lihvimine, lihvpaber, lihvimist, pingil, pingid, ketta, lihvimisel, tööpingi, ketast, puhastamiseks, karedus, tald, lailintlihvpink, trummel, tööohutusnõuded, lindiga, servade, etteande, spooni, lihvketta, kombineeritud, karpide, töölaud, kvalifikatsioon, liikumiskiirus, lõputuVÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint.
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5
2. Lengi ülemine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X 3. Lengi alumine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X Tehnoloogilised kaardid Detail Lengi püstpuu Tooriku mõõtmed mm 1300*150*50 Detaili mõõtmed mm 1240*140*42 Teostamiseks pingi või Operatsiooni nimetus Lõikeinstrument Märkused Jrk.nr töövahendi nimetus Tooriku Materjali järkamine ja Universaal- Saeketas saagimine musta
olema kaitsega kaetud. Pingil peab olema lihvpingi pingutamise ja töö ajal reguleerimise seadis. Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvorgani kasutamine on keelatud. Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas. Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud. Detailide väljumise poolses otsas peab lihvpingil olema kaitse, mis takistab töölise käte sattumist lindi ja pingi kere töölaua vahele. Pingi ketaste töövaba osa peab olema kaitstud. 10 Tugisuundlatt ja töölaud peavad olema kindlalt ja jäigalt kinnitatud nii, et nad ei kõiguks ega vibreeriks. Laua ja ketta vahelise pilu laius ei tohi olla üle 5 mm. Väikeste detailide töötlemisel peab kasutama surveseadiseid, mis väldivad pingi juhi käte sattumise lihvkettale. Kahe kettaga pingil peab ainult ühte ketast kasutades töövaba ketas olema kaetud.
Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema puutöö jaoks hangi pink, millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm läbi saetava materjali. Saeketta kalle 5 Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet
Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema puutöö jaoks hangi pink, millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm läbi saetava materjali. Saeketta kalle 5 Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet
Sablooni mõõtmed valitakse sellised, et see on mõlemast otsast umbes 50 mm pikem kui töödeldav toorik. See on vajalik selleks, et sabloon saaks korralikult toetuda juhtrõngale enne töötlemise algust ning töötlemise lõpuksoleks ta ikka veel toetatud. Sablooni turvalise kasutamise huvides tehakse talle tugevad käepidemed, millest on sablooni kerge juhtida. Kõverjooneliste pindade freesimine Sablooniga töötamisel tuleb tihti pingi oma kaitsmed maha võtta ja paigaldada teised. Uued kaitsmed ei tohi muidugi töötlemist segada. Sablooniga töötamise head küljed on turvaline töö, ühtlase kvaliteediga ja täpsete mõõtmetega tooted, samuti seeriatootmiselt nõutav tootlikkus. Puuduseks on sablooni valmistamiseks kuluv aeg ja materjalid, mis eriti üksikesemete tootmises on märkimisväärne kulutus. Karusellfreespingid Karusellfreespingil on lõikepead paigutatud
korral elektrilöögi eest. Käepidemed Sae peakäepideme küljes on käivituslüliti. Sae ninas paiknev lisakäepide võimaldab sae liikumist paremini kontrollida. Juhtlatt Reguleeritav juhtlatt võimaldab saagida detaili paralleelselt servaga. Ketassae külge saab kinnitada ka erinevaid lõiketarvikuid. -Lõikeketas puidule lõikeketta soones asub ketassae kett. -Lõikeketas on varustatud lõikehammastega. Lõikesügavuse reguleerimiseks nihutatakse sae korpust talla suhtes kõrgemale või madalamale. Tavaliselt on sael olemas ka sügavusnäidik, kuid täpse töö puhul on õigem lähtuda detailist endast. Levinumate saeketaste lõikesügavused saeketta läbimõõt lõikesügavus 130 mm 40 mm 150 mm 46 mm 160 mm 54 mm
kiiresti maha jahutaks. 26.Võõraste, ebaloomulike tööhelide ilmnemisel lõpeta kohe elektritööristaga töötamine. 27.Töötavat masinat ei tohi jätta järelvalveta. 28.Elektritööriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. 29.Tööriista elektrijuhtme pikenduseks kasuta tööriista võimususele vastavat pikendusjuhet. Ohutusnõuded treimisel 1.Treipingil tohivad töötada need isikud, kes tunnevad tööd, pingi ehitust, tehnilisi ja kasutuseeskirju ning keda on töökohal juhendatud. 2. Uute tööülesannete andmisel või teisele pingile üleviimisel peab töölõigu juhataja töötajat põhjalikult töökohal juhendama. 3. Töötaja peab tundma ja ka kasutama ohutuid töövõtteid. Töötamise ajal ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, segada teisi töötajaid ega lubada töökohale kõrvalisi isikuid. 4
Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 18. Jagamispead. ........................................................................................................................................... 8 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. ............................................................................... 8 20.Töötlemise täpsus ja töödeldut pinna kvaliteet..............
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
on töödelda eesmiste patareide lahkala (puuteala). Paljudel randaalidel on tagasektsiooni äärmised kettad väiksema läbimõõduga, millega tagatakse naaberläbimite (töökäikude) puuteala sujuvus. Patareide arv randaalil on 2...12, töönurk reguleeritav piirides 10...27°. 5 Nüüdisajal on hakatud kujundama randaale, mille kettad on paigutatud paralleelsetesse ridadesse, kusjuures iga ketas on individuaalse vannase abil kinnitatud raamitala külge ja varustatud kummileevendiga. Sellist võib nimetada II-kontuurskeemiga randaaliks. 16. Mullaharimisäkete ülesanne, agronõuded ja liigitus. Mullaharimisäkke on mulla pinnakihi (3...4 cm) lausharimise masin. On ka reasharimisäkkeid, ent need kuuluvad taimehooldusmasinate rühma ja käsitletakse eri osas. Osa lausharimisäkkeid on kasutatavad nii külvieelsel mullaharimisel kui ka
vajalik. Viimane kiht silu hoolikalt tasaseks nagu hariliku krohviga. *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine: Kontrollides tuleb vaadada kas krohv püsib seinal kinni. Tasapinnalisust kontrollitakse rihtlatiga. *Vajalikud töövahendid Trapetslatid, segutrell, pahtlilabidaid erinevate laiustega, krohviliip 70cm, ratastega väike telling. *Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kindad, pikad kaitseriided, vajadusel prillid, lihvimise ajal kasutada ka tolmumaski. Kui kasutada tellinguid siis kontrollida et tellingud kuskil ei koliseks ega liigu. 2.Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva välimuse andmises, aluspinna kaitsmises ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva
.0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius,
Veekindlad liimid, mis võimaldavad keeruliste ühenduste tugevat liidet (eelkõige otspinna liitmist servpinnaga). Kõvenenud liim enam ei kahane ega paisu, seega võib teda peitsida ja lihvida. Liimkiled: Saadakse sulfaatpaberi immutamisel fenoolformaldehüüd või karbamiidvaikude lahusega ning sellele järgneva kuivatamisega. Liimlint e paberteip: Valmistatud paberist ja kaetud ühelt poolt naha- või kondiliimiga. Kasutatakse spooni koostamisel ja intarsial. Enne kasutust tuleb lint veega niisutada. Tänapäeval kasutatakse veel ka nakkuvat paberteipi. Liimniit: Liimsulatise teisend. Kujutab endast termoplastse poliamiidvaiguga kaetud klaaskiudu. Spoonlehtede servsel ühendamisel vaik sulatatakse ja surutakse külma valtsiga tahkeks. Liimide sulatised: Termoplastid, mis kuumutamisel muutuvad vedelaks ja liimivaks massiks. Jahtumisel toimub tahkumine. Ei sisalda lahustit, kasutatakse kilpide servade kantimisel ja spoonilehtede servsel liimimisel.
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
