2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat: * Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse) * Modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 * Aluseks vähemalt 5% lihtkvoodist kogutud hääled * 2007 27 kandidaati, min hääli 443 Järgmine Riigikogu valitakse 6. märts 2011.
protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. (4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse
Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. Valimissüsteemid: majoritaarne, proportsionaalne, segasüsteem kahest eelnevast Avalik huvi- Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit
(isikumandaat). Erakondade, mis üleriigiliselt kogusid vähemalt 5% häältest, ringkonnanimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule (avatud nimekiri). Erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda talle antud häälte arv ületab lihtkvoodi (ringkonnamandaat). Erakonna mandaadiks loetakse siin ka saadud isikumandaat. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Samuti saab mandaadi ka erakond, kellele antud häälte arv on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui samas erakonnanimekirjas on kahel kandidaadil võrdne arv hääli, siis on valitud see, kes on üleriigilises nimekirjas eespool. Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata mandaadid jaotatakse
liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0.5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutumatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale loomulikult need kandidaadid, kes on juba saanud Riigikokku isiku- või
koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks kui üks erakond saab ühes valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli, saab ta kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat. See tähendab, et näiteks toodud nimekiri saab kolm kohta Riigikogus. (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat ise kogub hääli 10% lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid ringkonnas kõige rohkem hääli. Kui näiteks üks erakond saab ringkonnas 1,75 lihtkvoodi jagu hääli, siis saab erakond ringkonnas 2 mandaati. KOMPENSATSIOONIMANDAAT Valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (ülaltoodud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene
konkurentsist välja. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule, sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu kohta ületab (ümardatult) temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaat. Ringkonnamandaadiga osutuvad valituks nimekirjas järjekorranumbrite järgi eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kandidaadi nr Kandidaadi nimi Erakond Häälte arv nr 101 Silvi Kuusk Okaspuude erakond 2865 nr 102 Aksel Mänd Okaspuude erakond 4531 nr 103 Silver Seeder Okaspuude erakond 187 nr 201 Karl Kask Lehtpuude erakond 5927
Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 2 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid ÜLERIIGILISE valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 7. Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat. Hierarhiline: Riigikogu juhatus
esindatus; hääletatakse nimekirja, mitte isikut;(saadiku valija nõrk suhe, killustatud parteisüsteem) RK Valimised- isiku-(saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi), ringkonna-(lisamandaadid, osalevad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%), kompensatsioonimandaat(osalevad EK kes ületasid üleriigilise valimiskünnise, kandidaate valitakse erakonna nimekirja järgi (vähemalt 5% lihtkvoodist)). ** Majoritaarne valimisüsteem soosib kaheparteisüsteemide teket. Proportsionaalne valimissüsteem soosib mitmeparteisüsteemide teket. Poliitika kujundamise protsess OTSUSTAMINE: Ratsionaalne- kogu info on teada. Piiratud ratsionaalsus- kogu infot pole kunagi. Inkrementaalne- järk-järgult. Prügikastimudel- mis ette sattub. Päevakorra kujundamise teooria-mis on ajahetkel võimalik, aktuaalne. Eestkostekoalitsioon- kellegi vedamisel.
Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 1 5
antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. • Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades. Selleks jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes
saama 10% kvoodi hääli, et saada ringkonnamandaadiks NB! Kellel võrdne häältehulk saab see kes nimekirjas eespool Kompensatsioonimandaat - jagatakse üleriigiliselt viies erakondade Riigikogu kohtade arvu vastavusse üle Eesti kogutus häälte osakaaluga - > saavad vaid erakonnad kes ületanud 5% valimiskünnise - > mandaadi saab kandidaat, kelle häältearv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist NB! Kui ei ole üleriigilises nimekirjas seda nõuet ületanud kandidaate -> saab oma valimisringkonna kvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat Valimistega seotud probleemid Registreerimiskohustus: mõnes riigis peab end enne registreerima ajavahemikul enne valimis nt USAs Võimalikud ja tegelikud valijad: kõik ei saa valida Väärjaotus: valimisringkondade esindajakohtade suhe ei vasta nende elanike
langevad edasisest konkurentsist välja. Järgneb ringkonnamandaatide jaotamine. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades ümber vastavalt saadud häälte arvule. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Valituks osutuvad erakonna üleriigilises nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist (häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool). Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid kokku vähemalt 5% häältest
Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel Kohalike volikogude valimised Kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis iga nelja aasta järel oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas.
Erakond peab oma kandidaadid üles seadma vähemalt kahes ringkonnas; Nimekiri saab kohti nii palju, kui mitu täisisikukvooti need kandidaadid kokku kogusid ja vastavalt sellele osutuvad ümberkujundatud nimekirja eesotsast valituks.2003.a. alates saab erakond lisamandaadi ka juhul kui 54 on saanud vähemalt 75% lihtkvoodist. Ringkonna mandaadist lahutatakse maha erakondadele samas ringkonnas saadud isikumandaadid. 1995.a. valimistest kehtib ka üks piirang – valituks osutuvad ainult need kandidaadid, kes koguvad vähemalt 10% antud ringkonna isikukvoodist. 3.) Kompensatsioonimandaadi kaudu – see on meie valimissüsteemi kõige keerulisem variant, eeldades enne järgmist: Üleriikliku hierarhilise nimekirja olemasolu, mis valimiste käigus ei muutu;
3. Kompensatsioonimandaadid: * Erakond on ületanud 5% valimiskünnise. * Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. * Mandaadid jagatakse üleriigilise nimekirja alusel, valitud isikud jäetakse vahele. * Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)? Et säiliks võimude lahusus Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel
mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks.
Kas ja kui palju see nimekiri kohti saab, sõltub kolmest asjaolust: erakond peab üle riigi koguma vähemalt 5% kehtivatest häältest, erakond peab oma kandidaadid üles seadma vähemasti kahes ringkonnas, nimekiri saab kohti niipalju, kui mitu täisisikukvooti need kandidaadid kokku kogusid ja vastavalt sellele osutuvad ümberkujundatud nimekirja eesotsast valituks. 2003.a. alates saab erakond lisamandaadi ka juhul kui on saanud vähemalt 75% lihtkvoodist, eesmärgiga suurendada ringkonnamandaadi osakaalu. Enamus kohtadest jagataksegi ära ringkonnamandaadi kaudu. Ringkonna mandaadist lahutatakse maha erakondadele samas ringkonnas saadud isikumandaadid. 1995.a. valimistest kehtib ka üks piirang – valituks osutuvad ainult need kandidaadid, kes koguvad vähemalt 10% antud ringkonna isikukvoodist. 3) Kompensatsioonimandaadi kaudu – see on meie valimissüsteemi kõige keerulisem variant, mille kaudu
võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. •Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades. Selleks jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise
Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale
Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale loomulikult need
annaabi.ee 
