Töö hulga, kvaliteedi, intensiivsuse ja kestuse alusel Oletame, et hoiate väljasirutatud käes 1kg raskust eset 1 min. Kas deltalihase EMG sageduse hoidmise alguses on? Suurem kui töö lõpus Informatsiooni vastuvõtmise „Läheduse seaduse“ põhimõte seisneb? Inimene tajub üksteise lähedal asuvate punktide rida pideva joonena. Milliste füüsikaliste näitajate alusel iseloomustatakse kehalise koormuse suurust? Töö (J), võimsus (W), jõud (N), jõumoment (N*m) Kui suur osa lihasmassist on rakendatud lokaalse töösooritamisel? Alla 1/3 lihasmassist, laskja Iseloomustage töövõime tsooni – saavutusreserv? Nõuab tugevat tahtepingutust, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase. Ei suudeta tahteomaduse piiri viia kõrgemale kui 65%. Toob kaasa väsimustunde. Milline haarde tüüp ja haarde liik on kujutatud joonisel? Tüüp-võtmekujuline; liik- haare küljelt Iseloomustage mehhaniseeritud tööd? Siia kuuluvad paljud elukutsed erinevatelt toomisaladelt
Hoitakse ära jalalaba lihaste artrofeerumist ja jalavõlvide lamendumist. Seisva asendi korral panevad varvaste liikumine tööle nn. Lihaspumba, mis kergendab venoosse vere liikumist jalgadest südame suuanas, mis kergendab südame tööd. Ergonoomiline kanna kõrgus peab olema 2-3cm sellisel korral on kannale ja pöiale langev keharaskus võrdne. 4. Elastsus- Lihase võime taastada pärast kokkutõmmet oma esialgne kuju. 5. Kui suur osa lihasmassist on rakendatud lokaalse töö sooritamisel? Alla 1/3 lihasmassist. 6.Millist haaret on kujutatud joonisel? Täishaare> väikeste detailide haaramine rusikasse. 7. Kui suur osa lihasmassist on rakendatud üldise töö puhul? Rakendatud on üle 2/3 lihasmassist. 8. Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral lih... 9. Millistest üksteisel järgnevatest osadest koosneb igasugune tööprotsess? info saamine, võrdlemine ja täitmine 10. 11. 12. 13. 14
väiksem kui passiivne Hea aeg Suurim liigese painduvus ulatus on vanuses 10-14 aastat. Painduvuse arendamine selles vanuses on kaks korda efektiivsem kui vanemas koolieas Naistel/neidudel on painduvus veidi kõrgem kui meestel/noormeestel. Painduvus muutub päeva jooksul: hommikul on väiksem, seejärel pidevalt suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse
hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90g valku päevas, sellest 1/3 on soovitav katta loomse valguga ja 2/3 taimse valguga. 6. Lipiidide ülesanded. Rasvad on organimsi peamiseks energiaallikaks (1 g rasva sisaldab toiduenergiat 9,1 kcal ) ja energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist
transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90g valku päevas, sellest 1/3 on soovitav katta loomse valguga ja 2/3 taimse valguga. Mineraalaineid saab inimene toidu, joogivee, sissehingatava õhu kaudu. Tabelis 2.1. on toodud tähtsamad mineraalained, nende leidumine ja otstarve. Tabel 2.1. Tähtsamad mineraalained, leidumine ja otstarve. Element Keemiline Allikad Otstarve sümbol
saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) Enamik taimseid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Valgu vajadus sõltub vanusest, soost, kehalisest koormusest ning lihasmassist. Inimesed, kes tegelevad spordiga vajavad valke rohkem(15-20%). Vaimse töö tegijatel on vajalik toiduenergia väiksem(14-15%), seepärast on neil suurem osa loomsete valkude vajadus, mida seostatakse aju ainevahetusega. Vananedes ka valgu vajadus väheneb (10-12%). Ohtlik on valkude üle-kui ka alatarbimine. Ületarbimine on levinum jõukamate elanike kihtide hulgas, kes tarbivad liiga palju loomseid toiduaineid, mis toob endaga kaasa neerude ja maksa
Lihaste füüsiline väsimus tekib: • lihases, kus kuhjuvad ainevahetuse produktid (piimhape), väheneb energiarikaste ainete (glükogeen) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine; • lihase kontraktsiooni juhtivates ja reguleerivates struktuurides. Lihaste füüsiline väsimus sõltub sellest, kui suur osa töötavatest lihastest on haaratud töösse: • lokaalne väsimus→vähem kui 1/3 lihastest; • regionaalne väsimus→hõlmab 1/3 kuni 2/3 lihasmassist; • globaalne väsimus→enam kui 2/3 lihastes.
Jeesus teab, et kuigi sa võid saavutada kiiresti mõjuvate ja kergesti teostavate kõhnumismeetoditega oma kaalu languse lühikese aja jooksul, kaotad sa selle abil vale kaalu. Missugust kaalu ei tohiks kaotada? Lihaste ja vee arvelt. Tavaliselt teavad ju kõik, et just ülearune rasv tekitab kehale need koledad vorstikangid, mille tõttu riided tunduvad väikestena. Kui arst palub sul kaalust maha võtta, siis räägib ta sinu keha ülearusest rasvkoest, mitte lihasmassist ega veest. Miks lihasmassi varumine püsiva tulemuse saavutamise seisukohalt nii tähtis on? Sellepärast et põhiainevahetuseks hingamine, vereringe jne. vajalik kalorihulk (umbes 63% päevase energia tarbimisest) on otseselt võrdne lihaskoe hulgaga. Kui me kaotame lihaskudet, siis hakkab meie põhiainevahetus aeglustuma. Tüüpiline kehakultuurlane vajab 3000-6000 kalorit päevas, et oma kõva tööga hangitud lihased vormis hoida.
Nendega määratakse organismis moodustuvaid aineid, mis erituvad neerude kaudu. Kui eritumine on neeruhaiguse tõttu häiritud, suureneb aine kogus veres. Kreatiniin (fS-Crea) Kreatiniin on seotud lihaste energia ainevahetusega. Organism ei suuda kreatiniini kasutada ja peab sellest lahti saama. See liigub lihastest kergest verre ja sealt neerudesse. Kreatiniini tekib iga päev enam-vähem ühepalju. Moodustunud kreatiniini hulk sõltub inimese lihasmassist. Seega on meestel seda rohkem kui naistel ja ka referentsväärtused on erinevad. Neerupuudulikkus suurendab kreatiniini sisaldust veres. Kui tuvastatakse neerupuudulikus, siis selgitatakse järgmisena neeruhaiguse täpsem diagnoos. Selleks tehakse neerudele ultraheliuuring või kompuutertomograafia. Sageli on vajalik ka võtta õõnsa nõelaga proovitükk (biopsia), mida patoloog uurib mikroskoobi abil. Uurea (fS-Urea)
vähendama päevast küllastatud rasva ja kolesteroolirikast toitu (Teesalu 2004: 3). 11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE Tiina Tiivik on 65 aastane, kaalub 78 kg ja pikkust on proual 156 cm. KMI väljendab kehamassi ja pikkuse suhet. Enam kasutatav on Quetelet´ indeks, mis arvutatakse valemist KMI=kehamass (kg)/kehapikkus (m2). KMI sõltub lisaks rasvkoe paksusele ka näiteks lihasmassist ning luude ja siseelundite massist. (Palo 2007: 380). Täiskasvanute KMI piirväärtuseks loetakse 25 kg/m2, millest alates võib juba rääkida ülekaalulisusest ja 30 kg/m2, mis viitab juba rasvumusele (Cole 2000: 320) Kehamassiindeksi kalkulaatori järgi on proua Tiina rasvunud, kuna tema kehamassiindeks on 32.05, kalkulaatori järgi oleks tema normaalkaal 53,5 kg, mis tähendab seda, et Tiina peaks alla võtma umbes 17 kg, normaalkaalu saavutamiseks ja säilitamiseks tuleks
Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad külgedel roided. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel kaladel nagu haug, väiksem.
inimesele asendamatud ehk organism pole võimeline neid teistest toidukomponentidest sünteesima. Täisväärtuslik valk selline, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Piimavalk on täisväärtuslik, samuti muna. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem. Taimses valgus on ühe või teise asendamatu aminohappe puhul puudujäägid. Valguvajadus sõltub vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, lihasmassist jne. Valgud peaksid katma 10-15% päevasest toiduenergiast. Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja. Valgurikkaimad toidud on liha-, kala- ja piimatooted. Toit peab sisaldama nii loomset kui taimset valku, nende omavahelist suhet tuleb arvestada vastavalt eale, valgu koostisele ja seeditavusele. Süsivesikute tähtsus toitumisel. Süsivesikute vajadus ja nende valik. Toitumisel üheks olulisemaks energiaallikaks
Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus, nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust. Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb. Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere
Seda puudust saab kompenseerida, tarbides neid koos loomsete valkudega või kombineerides taimseid valke omavahel. Üldisest valguvajadusest peaks umbes pool olema kaetud loomsete valkudega. Kui toit on põhiliselt taimset päritolu (tera-, kaun- ja aedvili), tuleb vajaliku valguhulga saamiseks rakendada koefitsenti 1,2!1,4, tagamaks toidus vajalike asendamatute aminohapete kogust. Valguvajadus sõltub soost, vanusest, kehalisest koormusest ja lihasmassist. Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50!90 g päevas, mis annab 10!11% üldisest kaloraazist. Suure lihasmassiga sportlastel ja raske kehalise töö tegijatel, aga ka vähese rasvasisaldusega toidu puhul võib valgu hulk olla kõrgem ja anda ~15% toiduenergiast. Raske kehalise töö tegijad vajavad rohkem valku. Kuna aga raske kehalise töö tegijatel on vajalik toiduenergia suurem, võiksid valgud katta sellest 10!12%
mille ülesandeks on atsetüüljäägi lõplik lagundamine CO2-ks ja koensüümide reprodutseerimine 13. Glükogeeni molekul koosneb alfa-D-glükoosi monomeeridest, mis on ühendatud alfa(1-- >4) glükosiidsidemetega. Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge 14. Tselluloosi monomeerseks koostiseks on beta-D-glükoos. Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki. beta-D-glükoosi jääkide vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 15. pH üks laine igal ensüümil erinevalt paigutatud x-teljel ja temperatuur üks laine tipp on
Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi
(6) suhkru sisaldus (hommikul 3,5-5,5; öösel ärkvel olevatel sagedamini suhkruhaigus-> insuliini jaoks vaja 10-11 ajal magama minna, sest kella 5 paiku see on laes; I-tüüpi diabeet kõhunääre üldse ei tooda insuliini -> glükoosi rikas veri -> üks varvas amputeeritakse, siis teine, kogu jalg jne; aju ja süda vajavad suhkrut), (7)vere näitajad (hemoglobiin ühineb hapnikuga, punane verelible, sisaldab rauda hemoglobiini tase oleneb lihasmassist, M rohkem kui N, kuid N lihasmass puhtam M on rohkem rasva lihaste vahel; leukotsüüdid kaitsevad organismi, depressiooni korral väheneb, valged verelibled), (8) pH (happe-leelise tase arteriaarses veres, 7 383, puhver reaktsioon hingeldamine) jne. Psüühikahäired: Tekivad, kui aju psüühilistes funktsioonides esineb hälbeid, mis põhjustavad aju närviühendustes nihkeid sünaptilistes ülekannetes ja see võib tekitada ajus arusaamatusi (nt
Soovitused vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega: *Vastupidavusaladel suurendada SV-te osakaalu 70%-ni rasvade arvelt, valgud jäävad samaks. Kindlasti tarbida rohkesti minvett. *Jõu- ja kiirusaladel suurendada valkude osakaalu 20%-ni rasvade arvelt ja natukene ka SV-te osakaalu. Kindlasti tarbida rohkelt vett. Üldine kaloraaz in suurem vastupidavusaladel, kuna koormus on mahukas ja kõrge intensiivsusega. Kiirus- ja jõualadel tuleneb suur kaloraaz suurest lihasmassist, sest lihasmassi säilitamiseks kulub suur osa toiduga saadavast energiast. Toidupüramiid: annab ettekujutuse toiduainete tarbimissageduse kohta nädalas. Kartul 3-5 portsjonit päevas (pp) ja teraviljatooted 6-8 pp. Köögiviljad 3-5 pp ja puuviljad 2-4 pp. Piimatooted 2-4 pp ja liha-kala-muna 2- 4 pp. Suhkur, maiustused 2-4 pp ja lisatavad toidurasvad 3-5 pp. 5. Sportlase päevamenüü koostamise üldised põhimõtted. Sportlase toit ja toitumine peavad olema kooskõlas tema treeningukavaga
Selgitage, milline on tema a) monomeerne koostis b) polümeeri struktuur c) glükosiidsideme tüüp d) bioloogiline funktsioon Glükogeeni molekul koosneb alfa-D-glükoosi monomeeridest, mis on ühendatud alfa(1-->4) glükosiidsidemetega. Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist. 15. Skitseerige fragment tselluloosi molekulist. Selgitage, mis on tema a) monomeerne koostis b) polümeeri struktuur c) glükosiidsideme tüüp d) bioloogiline funktsioon Tselluloosi monomeerseks koostiseks on beta-D-glükoos. Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki. beta-D-glükoosi jääkide vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 16
energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja
retiikulumi ja lihaspinge taandub algtasemele. Lihase tetaaniline kontraktsioon. Osaline ehk hambuline teetanus (kui lihas jõuab vahepeal lõõgastuda). Täielik ehk sileda teetanus (kui järgmine ärritaja satub eelmise tõmmaku kontratsioonifaasi enne lõõgastumise algust). Trepi efekt (loeng lk 30) Väsimus: füüsiline ja psüühiline, sünaptiline. (loeng, lk 43) Füüsiline: lokaalne (vähem kui 1/3), regionaalne (1/3-2/3 lihasmassist), globaalne (enam kui 2/3). Sünaptiline - esineb neuromuskulaarses ühenduses atsetüülkoliini puudumisel. Energia allikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: – Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks Kreatiini fosfaat + ADP → kreatiin + ATP Energia ülekanne kui fosfaat grupp liigub KP ADP-le –
Inimese organism vajab nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikad: teravili ja teraviljasaadused; köögiviljad, kaunviljad; seened. Loomsete valkude allikad: piim ja piimatooted, kala ja kalatooted, liha ja lihatooted, munad. Inimese valguvajadus oleneb inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, inimese lihasmassist, füsioloogilisest seisundist. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90 grammi valku päevas. Sellest 1/3 osa (20-30 g) peaksid olema loomsed valgud, 2/3 osa (40-60 g) peaksid olema taimsed valgud. 30 KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame valke? 2. Kui palju valke me päevas vajame? Vesi
Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati
Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati
g. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste n. lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel o. kaladel nagu haug, väiksem.
annaabi.ee 
