Naatrium organismis Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, kartulikrõpsud Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel; happe-tasakaalu säilitamisel organismis; närviimpulsside edasikandmisel; lihaskontraktsioonide tagamiseks Naatriumi liigtarbimine: Koormab neere; Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere- ja koerakkude vahel); Võib tekitada vererõhutõusu; Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha) Kasutatud allikad: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mine raalained/naatrium https://et.wikipedia.org/wiki/Naatrium http://moodle.e-kooli.info/mod/url/view.php?id=1550
toiduainetest ja ülejäänu toidu valmistamise käigus lisatult). Kehale vajalik suhe on kolm osa kaaliumit ja üks osa naatriumi. Allikad: keedusool, sojakaste, konserveeritud ja marineeritud köögiviljad (soolakurk), suitsetatud ning soolatud liha ja kala, soolased suupisted, puljongikuubikud, supipulbrid, valmiskastmed. Milleks vajalik: Naatrium on on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja ja vajalik happe-tasakaalu säilitamisel organismis. Asendamatu lihaskontraktsioonide teostumiseks. Puudus: Naatrium puudulikkus või hüponatreemia, on termin, kui keha elektrolüütide tasakaalu muutub ebastabiilseks. Soolapuudust esineb üldiselt harva, kuid seda on tuvastatud soolavabal dieedil olevatel taimetoitlastel, higistamise korral, oksendamise ja kõhulahtisuse puhul. Peamised ilmingud on apaatsus, väsimus ja söögiisu langus. Kesknärvisüsteemi nähud: peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvusehäire, krambid, kooma.
liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine • Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. • Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja 2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu • kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust • enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus. • puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib. Vastupidavuse arendamine
b) selg ja jalapõhjad c) otsmik ja põsed d) sõrmeotsad ja huuled 25.Kui töötades energiakulu on 8 – 10 kcal/min. Kas kehaline töö on: a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) Kerge 26.Mitu protsenti moodustab varujõud üldisest töövõimest ning kas ta on alati raskendatav a) 25% ning on alati raskendatav b) 35% ning on alati raskendatav c) 25%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav d) 35%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav Nb! õige on B!!! 27.Lihaskontraktsioonide iseloomu alusel eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd b) hoidvat ja tugevdavat tööd c) dünaamilist ja staatilist tööd d) üldist ja fikseerivat tööd 28.Milline näitaja iseloomustab akuutset kurnatust a) tahtelise pingutuse poolelõõgastuse aeg on vähenenud 10% võrra b) Veres võib pH tase olla langenud 6,8-ni ja lihastes 6,4-ni c) lihaste jõu genereerimisvõime on alanenud 10% võrra d) veres võib pH tase olla langenud 4,8-ni ja lihastes 4,4-ni 29
b) Uuritakse haigete iseloomu eripärasid c) Uuritakse haoigete tervisliku... (siia peab tulema midagi küsige borja käest) d) .............(siia peab tulema midagi küsige borja käest) Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingutele? a) Põlved ja sääred b) Selg ja jalapõhjad c) Otsmik ja põsed d) Sõrmeotsad ja huuled Kui töötades energiakulu on 8-10 kcal/min. Kas kehaline töö on? a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) kerge Lihaskontraktsioonide iseloomu aluseks võtta eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd b) hoidvat ja tugevdavat tööd c) dünaamilist ja staatilist tööd d) üldist ja fikseerivat tööd Milline näitaja iseloomustab akuutset ... kurnatust? a) Tahtelise pingutuse poolelõõgastus on vähenenud 10% võrra b) Veres võib pH olla langenud .6,8.... ja lihastes 6,4- ni c) Lihaste jõu genereerimis võime on alanenud 10% võrra d) Veres võib pH tase olla langenud........................
hüpereemia • Arterio- venoossed anostomoosid 17.Vereringe veenides- veenides surutakse verd edasi raskustungi toimel, tagasivoolu takistavad klapid. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18. Kopsuvereringe- Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19
 stardikiirendus  maksimaalne kiirus 6  kiiruslik vastupidavus Kiiruse arendamine Kiirusomaduste kompleksse arendamise peamiseks vahendiks on võistlusharjutuse ja selle variatsioonide sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja 2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu. Kiirusvõimekuse paranemine sõltub ka töötavate lihaste jõuvõimekusest. Seepärast tuleb kiirusvõimete arendamisel kasutada jõutreeningut. Kuna lastel lihasjõu suurenemine algab peamiselt sugulise küpsemise perioodil või vähe hiljem, siis paremaid tulemusi kiirusvõimete arengus saavutatkse just selles eas. Kiirusvõimete paranemine, mis toimub närviprotsesside kohanemise tulemusena, algab juba mõnevõrra varem, n
tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne ning ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muudatustest. 5. Milliseid tegevusi saab rakendada osteoporoosi ennetamisel? Oluline on elukestev tervislik käitumismuster. Aktiivne eluviis ja treening tõstab luutihedust ja vähendab kukkumisriski (lihastrenn, liikumine). Elukestev tervislik ja mitmekülgne toitumine (Vitamiin D ja kaltsium). Kaltsiumi roll: vere hüübimisprotsess; lihaskontraktsioonide tagamine; neurotransmissioon; luude ja hammaste tugevuse tagamine. Vitamiin D: reguleerib kaltsiumi metabolismi ja taset vereplasmas ja soodustab lihastööd. Toidulisandid – kaltsium (kaltsiumkarbonaad või kaltsiumtsitraad soolana). Kaltsiumi imendumist parandavad vitamiin D, vitamiin C. Piirata kofeiini ja alkoholi tarbimist. Kofeiin vähendab kaltsiumi imendumist ja piimatarvet. Alkohol soodustab kukkumisi ja murdude teket ning häireid vitamiin D ja kaltsiumi ainevahetuses.
Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes. Meie igapäevasest soolatarbimisest on suur osa varjatud iseloomuga. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Naatriumi on vaja:  normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel,  happe-tasakaalu säilitamisel organismis,  närviimpulsside edasikandmisel,  lihaskontraktsioonide tagamiseks. Naatriumi liigtarbimine:  koormab neere,  võib tekitada vererõhutõusu,  toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha).  naha ja limaskestade kuivamist;  janu, mille tõttu suurendab suurenenud vedeliku-tarbimine tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime verd pumbata, tekib südamepuudulikkus; halveneb organismi
Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaarem teine osa käivitub kehalise töö ajal ning see suurendab kohalikku verevoolu. Kapillaaride seinad üherakukihilised ning ainete vahetus toimub difusiooni teel. 17. Vereringe veenides. Veenides surutakse veri edasi raskustungi toimel, vere tagasiliikumist takistavad klapid. Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon.
Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaarem teine osa käivitub kehalise töö ajal ning see suurendab kohalikku verevoolu. Kapillaaride seinad üherakukihilised ning ainete vahetus toimub difusiooni teel. 17. Vereringe veenides. Veenides surutakse veri edasi raskustungi toimel, vere tagasiliikumist takistavad klapid. Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon.
Et ei tekiks verepaisu! 17. Vereringe veenides. Suure venoosse süsteemi mahtuvus 2x Vere liikumisel: 1. veri surutakse edasi raskustungi toimel, enam rõhk ei mängi rolli. 2. vere tagasiliikumist takistavad klapid 3. vere liikumist soodustab rindkere imav toime - rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg. 4. Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. 1. suur mahtuvus- elastsed sooned 2. hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid 3. kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem- verevoolu takistus on väiksem 4. kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte seinad on elastsed, seega on veresooned võimelised venima ning kokkutõmbuma. See on
· Suurenenud motoorsete ühikute rekruteerumine · Suurenenud motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega · Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus  ingl. delayed muscle soreness · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist
motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega · Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist
Sekundaarne spermatotsüüt paljuneb meiootiliselt, tekib spermatiid (n). Seejärel rõhu tõttu lähevad munandivõrgustikku ning sealt munandimanusesse, kus nad omandavad liikumisvõime. Spermatiid kaotab enamuse oma tsütoplasmast ja areneb saba. Transpordil munandimanusesse küpseb sperm edasi ja areneb liikumisvõime. Läbi munandimanuse liigub 10 päevaga ja seal: * saab liikumisvõime imendub üleliigne vedelik * edastatakse toitained ebaküpsetele spermidele * säilitatakse sperme * lihaskontraktsioonide abil liiguvad spermid alaneva seemnejuha suunas. Kopulatsiooni ajal liiguvad spermid kusitisse, kus nad segunevad lisasugunäärmete nõredega – moodustub sperma. Lisasugunäärmed: * põisiknääre – fruktoos, sorbitool, askorb. hape, prostaglandiinid (kassidel puudub see nääre) * eesnääre – ensüümid spermide aktivatsiooniks (koertel on ainult see nääre) * kusitisibulanäärmed – libestavad ja loputavad emassuguteid. Hobustel, veistel on kõik näärmed olemas
- töö toimub anaeroobsetes tingimustes - hapnikuvõlg 7 - 8 l - ATP resüntees toimub põhiliselt kreatiinfosforhappe lõhustumise teel - hingamise ja vereringeprotsessid muutuvad vähe - KNS rakud töötavad oma piirvõimete tingimustes - ainevahetuse laguproduktide kuhjumine ning energeetiliste ainete vähenemine. Saavutusvõimet määravad tegurid: - Kreatiinfosforhappe mehhanismi maht - Närvilihasaparaadi labiilsus - KNS funktsionaalne labiilsus - Lihaskontraktsioonide võimsus ja nende poolt arendatavate biomehhaanilise rakenduse otstarbekohasus Hea tulemuse saavutamiseks on vaja:  Töös olevate motoorsete ühikute optimaalne (mitte maksimaalne) ulatus, mis on vajalik suure kontraktsioonikiirus saavutamiseks ja küllaldase kontraktsioonitugevuse säilitamiseks.  Hea ja liikuv kooskõla antagonistlike lihasrühmade talitluse vahel, mis tagaks ühe lihasrühma kiirusliku jõu rakenduse maksimumi ja samal ajal tema antagonisti
Sportlikku saavutusvõimet piiritlevad tegurid. · Erutuse teke · Lihase mehhaaniline töö · Lihaskontraktsiooni energeetiline kindlustamine · Lihaste lõõgastumine 11 max pingutust määratlevad tegurid: *KrP mehhanismi võimsus *Närvi-lihasaparaadi labiilsus *KNS labiilsus *Lihaskontraktsioonide võimsus ja arendatud jõudude biomehhaanilise rakenduse otstarbekus (ehk õige tehnika). Kiirus, kui liigutusvõime sõltub: · Lihaskiudude tüübist ja nende % lihastes · Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist · Tahtepingutusest · Max ja kiiruslikujõu tasemest · Tehnika täiuslikkusest · Lihaste elastsusest ja viskoossusest · Energiavarudest lihastes ning nende mobilisatsiooni tempost
vabade rasvhapete kontsentratsiooni veres. Kasvuhormoon muudab pankrease B-rakud vastuvõtlikumaks insuliini sünteesi stiimulite suhtes 66) Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E, K, C, B 1,2,3,6,12 ülesanded organismis. Mineraalained on vajalikud: 1) osmootse rõhu ja pH säilitamiseks, 2) luukoe ehitamisel, 3) erutusprotsessi tekkel ja juhtimisel, 4) lihaskontraktsioonide tekkel, 5) membraanide koostises, 6) ensümaatilistes protsessides, 7) hormoonide sünteesil, 8) vere hüübimisel jne. 1) Naatrium - rakuvälise osmootse rõhu tekitamine ja vee säilitamine, happe-leelise seisundi regulatsioon erutuse tekkemehhanism. Karjatamisel võib kõrgetoodangulistel lehmadel tekkida naatriumipuudus, seetõttu tuleb neid varustada keedusoolaga. 2) Kaalium - rakusisese osmootse rõhu tekitamine, erutuse tekkemehhanism, ensüümide aktiveerimine. Veevahetuse
vabade rasvhapete kontsentratsiooni veres. Kasvuhormoon muudab pankrease B-rakud vastuvõtlikumaks insuliini sünteesi stiimulite suhtes 66) Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E, K, C, B 1,2,3,6,12 ülesanded organismis. Mineraalained on vajalikud: 1) osmootse rõhu ja pH säilitamiseks, 2) luukoe ehitamisel, 3) erutusprotsessi tekkel ja juhtimisel, 4) lihaskontraktsioonide tekkel, 5) membraanide koostises, 6) ensümaatilistes protsessides, 7) hormoonide sünteesil, 8) vere hüübimisel jne. 1) Naatrium - rakuvälise osmootse rõhu tekitamine ja vee säilitamine, happe-leelise seisundi regulatsioon erutuse tekkemehhanism. Karjatamisel võib kõrgetoodangulistel lehmadel tekkida naatriumipuudus, seetõttu tuleb neid varustada keedusoolaga. 2) Kaalium - rakusisese osmootse rõhu tekitamine, erutuse tekkemehhanism, ensüümide aktiveerimine. Veevahetuse
vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x). Veri suunatakse edasi raskustungi toimel (uus veri lükkab tagant); vere tagasiliikumist takistavad klapid; rindkere imav toime (rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides, sissehingamisel rõhk langeb alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg); lihaspump (lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja). Lihaspumba pärast ei tohi trenni tegemist järsult katkestada, sest lihaspump seiskub ja tagasivool südamesse väheneb ja terve vereringe halveneb – võib kokku kukkuda. Tuleb rahulikku tööd edasi teha või pikali visata. Madala vererõhu korral järsult püsti tõustes võib silme eest mustaks minna. 18.Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – mahutab verd rohkem, kui suur vereringe, sest veresooned väga elastsed.
Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad lihased: töö ajal lihased tõmbuvad kokku, vajutavad veeni seina peale ning lükkavad verd edasi. o Veri tagurpidi veenides liikuda ei saa, kuna veenide sees on klapid, mis takistavad, minnes lahti: lihas paneb vere liikuma, klapid kindustavad selle liikumise kindlas suunas (südame poole) o lisaks soodustavad negatiivne rõhk südames ning rindkeres. o Lihaspump – lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. Närvisüsteem 1.Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1) Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS i
Vereringe veenides Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad lihased: töö ajal lihased tõmbuvad kokku, vajutavad veeni seina peale ning lükkavad verd edasi. oVeri tagurpidi veenides liikuda ei saa, kuna veenide sees on klapid, mis takistavad, minnes lahti: lihas paneb vere liikuma, klapid kindlustavad selle liikumise kindlas suunas (südame poole) o Lisaks soodustavad negatiivne rõhk südames ning rindkeres. o Lihaspump – lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. NÄRVISÜSTEEM A. Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1. Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS: i
8 58.6 23.8 8+ (n=55) 176.7 71.2 91.3 85.4 76.8 6.7 9.4 27.7 59.3 23.4 53 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus Akadeemiline sõudmine on spordiala, mis nõuab hästi treenitud organismi, et oleks võimalik läbida klassikalist 2000 meetri pikkust võistlusdistantsi. Sõudmise ajal on organismil vaja saada energiat lihaskontraktsioonide sooritamiseks. Energiaallikaks on keemiline ühend adenosiintrifosfaat (ATP), mis lõhustub lihasrakkudes. ATP taastootmiseks vajalikku energiat saab organism toidus glükogeeni ja rasva näol ning kasutatakse lihasrakkude poolt kas siis treeningu või võistluse käigus. Treeningu eesmärgiks ongi suurendada organismi energiatootmisvõimet, millega kaasnevad ka paljud spordialale omased muutused kogu organismis, eriti töötavates lihaskiududes.
Oleneb kohvi sortidest- kõik põhjamaades kokku segatud kohvid on happelised, lõunapool mitte nii väga. Osteoporoosil on ka suitsetamine. Praktline ülesanne: Teie sõber lamab luumurdudega haiglas, mida te talle külakosti 3 viia? V: mitte Ca väljaviivaid toiduaineid. Ca vastutab vere hüübimise eest  doonorverest seotakse kohe Ca, et ei hüübiks. Ca vastutab lihaskontraktsioonide eest. Ca vahendab biosignaale. Ca saame peamiselt loomsest toidust. Osades taimedes võib olla palju Ca, kuid organismid ei saa seda kätte. Mg  Rasvlahustuvate sooladena luukoes, Mg aktiveerib paljusid ensüüme, inimeses on Mg aktiveeritaviad ensüüme ca 300 (inimeses kokku ca 2100 ensüümi). Vastutab lihaste kokkutõmbe ja lõõgastumise eest. Mg puudus on põhiline lihaskrampide tekke põhjus. Magneesium on klorofüllis keskne element
annaabi.ee 
