1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...
Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: ...
Ühelt korruselt teisele liikumiseks ei tohi kasutada redelit või järsku treppi. Liikuvad trepid ja kõnniteed peaksid toimima turvaliselt, olema varustatud kõigi vajalike ohutusseadistega ja ühe või enama selgelt eraldatava ja kergelt juurdepääsetava kontrollnupuga. FÜÜSILISE EELDUSED Kutse nõuab head füüsilist vormi ja nägemist, vaimset ja füüsilist sobivust ning vastupidavust intensiivseks töötamiseks, vastavalt vajadusele ka sundasendis. Vajalik on normaalneluude-lihasaparaadi (selgroog, jalad, käsivarred, käed, sõrmed) koormuse taluvus jafunktsioonihäirete puudumine. Õmblustöödel on vajalik üheaegne töötamine mõlema käega, seega on eriti oluline koordinatsioonihäirete puudumine kätel. Kesknärvisüsteem peab funktsioneerima häireteta. Nägemisteravus (ka prillidega korrigeeritud) peab olema täpne nii lühi- kui ka kaugnägemise osas. Ka värvinägemine peab olema puudusteta. Töö nõuab võimet kohaneda kiirete tööperioodidega ning
ristlõikepindala. Räägiksin lihashüpertroofia olulisusest konkreetse spordiala näitel. Tegelen võrkpalliga ja olen teinud jõutreeningut oma 8 aastat selle käigus. Treenerid on erinevad ja sellega kaasnevad ka erinevad treeningumeetodid. Võrkpall ei nõua mitte niivõrd jõu maksimumi kasutamist kuivõrd võimalikult suure jõu kiiret rakendust, s.o. võimsust. Võrkpallurite jaoks on väga oluline plahvatuslikjõud ja kiiruslikjõud. Kiiruslik jõud - kujutab endast närvi lihasaparaadi võimet, liigutada maksimaalse kiirusega kogu keha, kehaosasid (käed, jalad jm) või vahendeid (pall, kuul, ketas jm). Sportlasel on sageli kiirusjõud eri kehaosadel erinev, võrkpalluritel peaksid olema käte kiirusjõud suurem kui jalgade oma. Plahvatuslik jõud kujutab enesest organismi võimet suure vastupanu korral ehk ekstsentrilisel liigutusel teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus. Plahvatusliku jõu korral ületatakse väline vastupanu maksimaalse kiirusega.
...............................................17 3.5Lihaste tüübid...................................................................................................................17 3.6Lihaste abiseadeldised......................................................................................................17 3.7Lihased.............................................................................................................................18 3.8Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia.............................................................18 3.9Lihaskontraktsiooni füsioloogia.......................................................................................18 3.10Lihaskontraktsiooni füsioloogia.....................................................................................19 3.11Lihaste kontraktsioon.....................................................................................................20 4Närvisüsteem.................
· Lihasvastupidavus jääb muutumatuks või isegi suureneb · Liigeste liikuvus (painduvus) väheneb · Liigutuskoordinatsioon halveneb · Keha tasakaal halveneb · Kõnni kiirus väheneb LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga:- varajane lapseiga (1-6 a.);- keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja
gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID: · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga: - varajane lapseiga (1-6 a.) - keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Refleksikaared, mille vahendusel need tegevused toimuvad, on enam välja arenenud seljaaju tasandil · Kõrgematest närvikeskustest (ajukoor, põhimiktuumad) lähtuvad juhteteed on veel müeliniseerumata
ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu arendamisel kasutatakse lühiajaliste maksimaalsete pingutuste meetodit, kus vastupanu suurus on 85-95% maksimumist ja korduste arv on kuni 3. Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest.
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini m...
toidulisandi või ravimpreparaadi kujul. Naistel soovitatakse magneesiumi päevaseks annuseks 300 mg, meestel 350 mg. Sporditeadlased soovitavad regulaarselt spordiga tegelejatele ka suuremaid annuseid. Eriti tõhus abi töövõimele on magneesiumil vastupidavusalade puhul. 2.3 KAALIUM Kaaliumi mõju organismis on suhteliselt lai südame töö, närviimpulsside ülekanne, lihaskontraktsioon, neerude eritusfunktsioon jm. Kaaliumivaegus avaldub peamiselt närvi- lihasaparaadi ja südame-vereringe süsteemi talitluses koordinatsiooni häirumine, lihasvärinad, EKG muutused jm. Põhjusteks võivad olla suur vedelikukaotus, stress, mõnede ravimite kasutamine (diureetikumid, kortikosteroidid jm). Samas on kaaliumi vaegust raske avastada, sest vere kaaliumisisaldus ei iseloomusta täpselt tema sisaldust organismis. Isegi tugeva vaeguse korral võib veresisaldus veel normis olla. Kui kaaliumisisaldus veres on
tase; *insuliini algtase; *leptiini algtase; *kasvuhormooni, IGF-l algtase, autonoomne närvisüsteem; *adrenaliini ja noradrenaliini algtase; *SLS variatiivsus; *SLS ja vererõhk puhkeolekus, hematoloogia ja immunoloogia; *leukotsüüdid; * immunoglobuliin A süljes, hormoonid; *kortisooli algtase; *ACTH- kortisooli suhe; * vaba testosterooni tase; *testosetooni/ kortisooli suhe; *lutropiini algtase; *TSH Elektromüostimulatsiooni kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: 4 · skeletilihaste kontraktiilsete omaduste uurimisel · lihasväsimuse uurimisel · kasut spinaalsete motoorsete reflekside uurimisel · kasut erutuse leviku kiiruse uurimisel motoorsetes närvides · kasut lihaste treeningu eesmärgil
Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli Gamma-motoneuronid Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde . Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis osalevad kehahoiaku reguleerimisel Lülineuronid - Moodustavad kõige suurema spinaalsete neuronite grupi .
Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Hambuline teetanus osaline Sile teetanus täielik Motoorne ühik on närvi-lihasaparaadi põhiliseks morfofunktionaalseks elemendiks, mille moodustavad alfamotoneuron koos innerveeritava lihaskiududega. Motoorsete ühikute tüübid morfoloogiliselt suured motoorsed ühikud (kiired, suur erutuslävi, suured pingutused), väiksed motoorsed ühikud (aeglane, madal lävi, väikesed pingutused)
pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad
Regulaarne kehaline aktiivsus on tunnustatud kui terve eluviisi üks tähtsamaid komponente. Lapsepõlves kujunenud kehaliselt aktiivne eluviis võib kesta kogu elu. Oluline on, et: · lastel kujuneks harjumus olla kehaliselt aktiivne; · laps naudiks tegevust; · laps usuks oma kehalistesse võimetesse (Kaldmäe&Piisang: 2003). Kehalise aktiivsuse kõige olulisem väärtus on südame-veresoonkonna tegevuse aktiviseerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi tugevdamine. Liikumisest põhjustatud kiirem vere tsirkulatsioon tagab kudede varustamise nii hapnikuga kui ka vajalike toitainetega. Tekib täiesti uue kvaliteediga energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete vastu: seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedetrakti haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhutõbi, vanadusnõtrus jt
3. Vähendada spasme 4. Hõlbustada motoorset ümberõpet 5. Asendada kaotatud motoorset funktsiooni 6. Parandada verevoolu 7. Kiirendada haava paranemist Elektroteraapias kasutatakse nii alalisvoolu (pideva- ja impulssvooluna) kui ka kõrgsageduslikku vahelduvvoolu. Alalisvoolu kasutamine närvide ja lihaste elektrostimulatsiooniks on lihtne, kuna seda on kerge doseerida. Alalisvoolu kudesid kahjustav toime on minimaalne. Reaktsioon elektriärritusele sõltub närvi-lihasaparaadi funktsionaalsest seisundist. Seega saab selle reaktsiooni järgi hinnata närvi-lihasaparaadi kahjustuse iseloomu ja ulatust. Nii kasutatakse elektrostimulatsioonil põhinevaid metoodikaid ka närvi- ja lihashaiguste diagnostikas. Elektriravi vastunäidustused: · Pahaloomulised kasvajad; · Voolu talumatus; · Metallvõõrkehad toime piirkonnas; · Rasedus; · Ebaselge diagnoos; · Kardistimulaator; · Hüpertooniatõbi; · Kroonilised südame- ja veresoonkonna haigused.
ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu arendamisel kasutatakse lühiajaliste maksimaalsete pingutuste meetodit, kus vastupanu suurus on 85-95% maksimumist ja korduste arv on kuni 3. 5 Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest.
Tänu sportlikule aktiivsusele arenevad noorte lihased kiiremini kui nad ilma spordita areneks, see võimaldab omakorda püstitada paremaid ja kiiremaid rekordeid. 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente. Kehalise aktiivsuse kõige suuremaks väärtuseks on südame-veresoonkonna tegevuse aktiveerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi üldine tugevdamine. Liikumisest põhjustatud vere ringlemise kiirenemine tagab kudede varustamise nii hapniku kui ka vajalike toitainetega. Tekib oluliselt parem energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete eest nagu näiteks seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedekulgla haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhu-tõbi, vanadusnõtrus
jooksud ning "rakendis jooksud" treeningkummiga (pukseerimine). 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine Kõige otsustavamateks teguriteks lõppaja saamisel on maksimaalne kiirus ja stabiilsus kogu distantsil. Spordialadel, kus edukuse aluseks on kiirus, ei tohi seda unustada ühegi treeninguetapi ajal aastas. Kiirusvõimete samaaegne säilitamine optimaalsel tasemel peaks toimuma nii, et välditaks närvi-lihasaparaadi liiga varajast ja üleliigset väsimust. Kiirustreeningus on kõige levinum viga see, et hakatakse liiga vara tegema maksimaalse kiirusega harjutusi. Selle tulemusel kiirus stabiliseerub, mitte ei arene plaanipäraselt. Kiirust tuleks arendada maksimaalse kiirusega tegevusel kuni 5-sekundiliste harjutustega (jooks allatuult, 35° kallakuga mäest alla, teate- ja etteandejooksud jms) ja ilma pidurduseta. Kiirust ei arendata edasi-tagasi jooksudega. Kiiruse arendamine vajab
Vajalik et tekiks taastumine erituvuskeskuses. Pessimaalne pidurdus. Kutsub esile tugeva ärrituse kohale, mis läheb üle kaitsefunktsiooniks. Hästi pingelised seiundid tekib pessimaalne. Otsene pidurdus. Postsünaptiline-mediaator aine kutsub pidurduse esile. Presünaptiline. Tingitud refleksid. Oleme võimalised kohadnuma väliskeskonnaga. Tekivad teatud muutused. Püsiva muutuse tulemusel, tekivad püsivad muutused, ainevahetus-jäävad püsima. Aitavad kohaneda. Närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest. Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb
(Jürimäe, Mäestu 2011) Erikehalisi jõuomadusi suuskadel arendades (näiteks ainult ülakeha abil mäest üles liikumine) tuleks rakendada sarnast metoodikat. Järgnevalt on välja toodud jõutreeningu põhimõtted kõige lihtsama eesmärgipõhise liigituse järgi. Maksimaalset jõudu arendavat treeningut iseloomustavad väike korduste arv, pikad puhkepausid ja maksimaalse lähedane raskus (Ibid). Maksimaalse jõu treenimise eesmärgiks on suusatajal eelkõige närvi-lihasaparaadi koordinatsiooni parandamine, vähem ka lihashüpertroofia tekitamine (Jalak, Lusmägi 2010). Võimsuse (kiirusliku jõu) arendamisel kehtivad samad põhimõtted, kuid raskus on mitte üle 80% maksimaalsest (harjutusi võib teha ka oma keharaskusega) ja liigutus sooritatakse maksimaalse kiiruse peale. (Ibid) Jõuharjutuste tulemusena suureneb lihasvalkude degradatsioon, luues võimalused lihasvalkude
voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). N: kui lihast läbiva alalisvoolu pinget aeglaselt suurendada, ei järgne alati kontraktsiooni. Kui seda aga teha järsku, siis lihas peaaegu alati kontrahheerub. Põhjus on siin selles, et voolutugevuse (pinge) aeglasel suurendamisel närvi- ja lihasraku membraan akkommodeerub (kohaneb) ning erutuse teket ei järgne isegi suhteliselt tugeva voolu korral. Närvi-lihasaparaadi elektrostimulatsioonil tuleb arvestada veel asjaolu, etelektriärrituse efekt sõltub ka elektroodide pinna suurusest. Punktikujulise elektroodi korral on voolu tihedus ärrituse piirkonnas suur ja seetõttu ilmneb läviärritus (reobaas) palju väiksemal voolutugevusel, kui suurepinnalise plaadikujulise elektroodi kasutamisel. Reobaas alalisvoolu minimaalne pinge (V) või voolutugevus (mA), mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutusprotsessi esilekutsumiseks eluskoes
kiudude hulgast lihases 3. lihase lähtepikkusest 4. närvimõjutuste iseloomust 5. mehaanilistest tingimustest lihaste mõjust luukangile. 6. lihasjõule ja lihase töövõimele avaldab suurt mõju sümpaatiilne närvisüsteem (sümpaatilisi närvikiude mööda lihaseni jõudvad impulsid tõstavad tema erutuvust ja funktsionaalset liikuvust, intensiivistavad tema ainevahetust ja troofikat kõik see kokku viib lihasjõu suurenemisele). 70. Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat. Motoorne ühik. Närvi-lihasaparaat Inimesel ja selgroolistel loomadel koosneb liigutusaparaat: 1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest 3) skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega. Tervikorganismi tingimustes juhivad liigutusaparaati peaaju kõrgematest motoorsetest keskustest motoneuronitele saabuvad impulsid. Inimesel on ajukoor
aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad NÄRVISÜSTEEM
säilitavat kehalist treening). Loodus lihtsalt ei pea vajalikuks teha tarbetute struktuuride säilitamise aktiivsust nimel energeetilisi ja materiaalseid kulutusi. Näiteks kaotavad istuva tööstiiliga ning vähe liikuvad inimesed osa liikumise võimekusest. Nendel inimestel vähe- neb lihasmass, nõrgeneb kõõluste ja liigeste struktuur, seoste kustumisel närvi- süsteemi ja lihasaparaadi vahel halveneb liigutuste koordinatsioon jne. Töövõime säilitamiseks ei pea olema tingimata sportlane. Iga inimene vajab elust osasaamise nimel töövõimet säilitavat kehalist aktiivsust. Selleks et treeningul oleks töövõimet parandav efekt, peab selle iseloom ületama seniseid kohanemise piire. Lihtsamalt öeldes treening peab olema väsitav ja
annaabi.ee 
