Väidetavalt on seal 365 akent, päevade arvu järgi aastas, ja 8760 marmorist sammast, tundide arvu järgi aastas. Samuti on seal 67 ausammast Lääne poolsel küljel. See on suurim Suurbritannia katedraal klooster. Oma toretsevast, traditsioone hoidvast monarhiast hoolimata pole britid üldse mitte tagurlikud, vaid vägagi demokraatlik rahvas. Juba aastal 1215 tuli kuningal rahva nõudmisel välja anda kuningavõimu piirav suur vabaduskiri Magna Charta Libertatum. Üks neljast paremini säilinud Magna Charta koopiaist on hoiul Salisbury katedraali raamatukogus. Koopia jõudis Salisburysse, kuna hilisem Salisbury kanoonik ja ehituse järelvaataja Derehami Elias osales 1215 Runnymedes, kus kuningas John Maata pitseeris Magna Charta ja Elias sai ülesandeks jagada välja mõningad originaalid. 1386. aastal pandi katedraalis üles mehhaaniline kell, mis on praegu vanim Inglismaal ja arvatavasti ka vanim töötav kell maailmas
Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest SOTSIAALNE ÕIGUSRIIK- peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täidetud. PÕHISEADUS- riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes, määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhteid ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. MAGNA CHARTA LIBERTATUM- suur vabaduskiri. Selle 63 paragrahvis on kirjas õigused ja vabadused mis reguleerisid aadelkonna, kiriku ja kuningavõimu vahekordi. ISESEISVUSMANIFEST- eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument. Sellega loodi iseseisev demokraatlik vabariik, kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu
tegutsemis aluseks. Polüarhia- tp pluralistlik- demokraatlik valitsemine Põhiseadus e. Konstitutsioon- seadus, mis määrab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ja eesmärgid Preambula – e. Sissejuhatuses on kirja pandud Eesti riigi eesmärk Referendum- e. Rahvahääletus- tp-ne otsene demo. Põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Võeti vastu „Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787 Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu. Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister) Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi
Kristluse pealesurumine(juutide karistamine) Riiklus Keskajal: Frangi riigi lagunemise järel Lääne-Euroopas (?) võim puudus 962 loodi Saksa Rahva Püha Rooma Riik Riik püsis faktiliselt 1806 aastani. 12.-13. Sajandil tsentraliseeritud riikide teke Kuningavõimu tekkimine Domeeni suurendamine Aadlike allutamine kuninga võimule Ühtse Inglismaa teke 1066 Hastingsi lahin, William vallutaja 13-sajandil rahvaesinduskogude teke 1215 Magna Charta Libertatum 1265 Inglismaa Parlament ! 1302 Prantsusmaa parlament ehk generaalstaadid 1337-1453 100-aastane sõda Inglismaa-Prantsusmaa vahel Inglismaa kaotas alad Prantsusmaal Tulirelvastuse kasutuselevõtt rüütliväe ja linnuste tähtsuse langus, nn, rüütliajastu lõpp palgaarmee kasutamine Keskaegne maaimapilt Allumine kõrgema võimule Aadel,valitseja,kirik/paavst Seisuslik ühiskond allumine saatusele nurisemine oli patt vähe ülestõuse kiriku mõju kogu ühiskonna üle
kaotada usku 17. Nimeta Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa kultuuri iseloomustavaid märksõńasid, põhjendage nende tähtsust. Inglismaa: Sündmus: Põhjendus: Rooside sõda Kodusõda kuninga trooni pärast(Lancasteris VS Yorkid) Parlament Kutsuti kokku 1265, seisuste esindus Magna Charta Libertatum Üks olulisemaid dokumente demokraatia ajaloos Ameerika: Sündmus: Põhjendus: Columbuse avastus Nii avastati Ameerika 1492.aastal Iseseisvussõda Inglismaa kaotab võimu Ameerikas kodusõda Orjuse kaotamine 18. Aastaarvud 1265, 1492, 1776 - seosta sündmusega 1265- esimene palament 1492- Columbus avastab Ameerika
sajandil. Tegemist oli mõttevooluga mille eesmärgiks pold ainult demokraatia loomine, vaid ka muuta euroopas eksisteerivad riigikorda, st absoluutse monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748 * SEADUSANDLIK, TÄIDESAATEV JA KOHTUVÕIM PEAVAD EKSISTEERIMA ERALDI. Esindusdemokraatia põhimõtted: * riiki juhib rahva poolt valitud rahvaesindus( nt riigikogu) * esinduskogu valitakse perioodiliselt kdoanike poolt * Kes on kodanikud
teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. 13.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujoomi kõrgkeskajal. Prantsusmaa - Karolingide järel valitses Kapetingide dünastia. Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia. Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid? Tänapäeva parlamentidest on kõige vanem Hispaania parlament, mille eellaseks on 1188 Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna ,,parlament" pärineb Inglismaalt aastast 1236. 15
altari ees. Domeen Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu. Parlament Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus. Saja aastane sõda Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal. Must surm See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku. Lõuna-Euroopast levis seni teadaolevalt kõige hullem katkuepideemia.
Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama. Rooma paavst on jumala asemik maal, paavst otsustab, kes valitsejatest kõlbab ja on õigustatud teisi valitsema. Thomas Aquino(st) ja tema ÕN käsitlus: Nelikjaotus : 1. Lex acterne (igaviku norm), kaooniline õigus (Lex Divia) – kiriku teadmised aitavad kaasa paradiisi saamisele. Põhiline küsimus on moraalinormid. 12 Magna harta Libertatum- akt, millega hakatakse kuningavõimu piirama. Vaba mehe õiguses, kuningas ei tohi vaba mehe õiguste vastu minna. Kuningas saab makse kehtestada ainult suure nõukogu otsusel. Common Law-reform seisnes selles, et määratakse ametisse kuninga rändkohtunikud, neile antakse kaasa nn spikker, kuidas mingit olukorda lahendada. Kirjapandud tavaõigus- et ühtlustada kohtupidamist-õiguse reeglid, õigust hakkavad mõistma kohtunikud mitte maahärrad. Kohtunikult kõrge staatus ühiskonnas
4. Õigus hääletada/õigus saada valitud Võimude tasakaalustatus III PÕHIÕIGUSED I ptk. Põhiõiguste üldosa §11 Põhiõiguste ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust. 1. Ideeajaloolised juured- Antiik-Kreekast võrdsuse idee; kristlikust teoloogiast Imago Dei ja võrdsuse idee. Keskaegne loomuõigus teooria „Igaüks on oma õnne sepp”, kristlaste reformatsioon. 2. Varaajalooline areng : Magna Charta Libertatum 215 3. Klassikalised põhiõigused- on saanud oma alused alates 17. saj. – Thomasius, Montesquieu, Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ? 1647 (1787) 1791 1679 1791 1689 4. Sotsiaalsed põhiõigused- Fichte, Wolf, Von Stein Belgia 1831 II Põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste
lahutamatud e)Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele f)Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Põhiseadus: Demokraatliku riigi/õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus ehk riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. 1215.a Suur vabaduskiri e ,,Magna Charta Libertatum". Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Põhiseaduse muumine (XV peatükk). Võimude lahususe printsiip-tuleb lahus hoida seadusandlik- (parlament),täidesaatev-(valitsus) ja kohtuvõim(kohtud). a) Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid, mis teenivad kodanike huve. b) Täidesaatev võim viib seadused ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist. c) Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sültumatut ja ausat
Ludvig I Vaga, Frangi kuningas ja Rooma keiser, öelnud kord oma ihuarstile, et riiki juhtida on väga raske ja väsitav. Arst olevat talle vastanud, et tema ei teeks kuningana mitte midagi. Kuninga imestus olnud suur, kuid ihuarst seletanud, et tema annaks riigi juhtimise õiguse seadusele : ,,Non rex est lex, sed lex est rex" (mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas), väitnud tohter. Konstitutsioonilise valitsemise arengus oli oluliseks tähiseks Magna Charta Libertatum (Suur Vabaduskiri), mis kirjutati alla 15. juunil 1215. aastal Runnymede väljal kuningas Johni ja Inglismaa parunite poolt. Selle ajaloolise dokumendi 63 paragrahvis olid kirjas õigused, millest said peamiselt kasu maaomanikest aadelkond ja kirik. Näiteks sobib § 29: ,,Mitte ühtegi vaba inimest ei tohi kinni võtta ega vangi panna, varandusest ilma jätta, seaduse alt välja arvata, maalt välja ajada ega mõnel muul viisil viletsusse saata, ja meie ei lähe tema
Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. · John Maata ja Magna Charta: 13.saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. · Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13
Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. 2.2. John Maata ja Magna Charta: 13. saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat 3 uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt
Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k „Magna Charta Libertatum”). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”. Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised
Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k ,,Magna Charta Libertatum"). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud ,,Isesesvusmanifest".
Inglismaa Tugev kuningavõim sai alguse, kui Normandia hersog William I Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja purustas Haistingsi lahingus 14. okt. Inglise kuninga väe, mille järel krooniti ta kuningaks. Ta kehtestas riigis feodaalkorra. Kuninga ja tema vasallide vastuolude tõttu tekkis vajadus seisuste esinduse e parlamendi järele. 1215. on John Maata sunnitud vastu võtma Suure Vabadustekirja (Magna Charta Libertatum), millega kinnitas oma alamate õigused. 1265 kutsuti kokku esinduskogu, millest sai parlament. Kahekojaline. 1455-1485 toimus Rooside sõda kahe inglise aadlisuguvõsa vahel Inglise trooni pärast. Lõpuks sai troonile Henry VII Tudor. Saja-aastane sõda 12. saj puhkes konflikt Inglismaa ja Prantsusmaa kuningate vahel, kuna Inglismaale kuulus rohkem Prantsuse maid, kui Prantsuse kuningale. Edward III avanes õigus nõuda endale Prantsusmaa troon. Prantsusmaa kõrgaadel sellega ei leppinud
Põhiõiguste üldosa I (põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste, põhiliigitused, Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa põhiõiguste harta). Sisuliselt on põhiõigused sama vanad kui õhtumaade filosoofia. Alguseks võib lugeda Antiik-Kreekat (võrdsuse idee, imago dei jne) Oluline on ka reformatsiooniajastu (see tähistas usuvabaduse sündi) Keskajast pärineb ka põhiõiguste dokument Magna Charta Libertatum (1212) loetakse siiamaani kehtivaks, kuigi puudub praktiline tähendus (eriti Suurbritannias) Tänapäevaste põhiõiguste teke (17.saj. II pool): - Klassikalised liberaalsed põhiõigused ja vabadused (Locke riik peab kaitsma inimese omandit; 18.saj. Montesquieu, Kant jt autorid) - 1215 Magna C(h)arta Libertatum (Habeas corpus õigus (ei tohi vangistada ilma kohtuotsuseta) jm teatud
used. [English-adjective + noun; French-noun + adjective] Conclusion French influence has made a lasting print on English as we know it today. Many words which are generally conceded to be merely English, actually have their roots in French. Just pick up a dictionary to see. 13. Magna Carta The Magna Carta is an English legal document written in 1215 CE which had a huge influence on the developing legal system of England. The proper name for the Magna Carta is the Magna Carta Libertatum, the Great Charter of Freedoms. By establishing Magna Carta the King was not above the law. 14. 100 year war - a series of separate wars lasting from 1337 to 1453 between two royal houses for the French throne, which was vacant with the extinction of the senior Capetian line of French kings. The two primary contenders were the House of Valois and the House of Plantagenet, also known as the House of Anjou. The House of Valois claimed the title of King of France, while the Plantagenets
kuningalt. Ta kujundas tugeva liidu Prantsusmaa linnadega. Teda võib pidada Prantsuse tsentraliseeritud riigi murdekujuks, Pr riigi juhtimine käis edaspidi Pariisist lähtuvalt. Kuigi Inglismaa kuninga valdused Prantsusmaal püsisid ei kujutanud nad enam Prantsusmaale ohtu. Nüüd kujunesid Inglismaal ja Prantsusmaal seisuslikud monarhiad. Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See
Eelistatakse Eesti kultuuri ja keelt, tagatakse selle säilimine 22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People
22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus, reformatsioon - kristlikus ideoloogias, piiblis 2. Magna Carta Libertatum 1215 kuningas andis seisustele (aadlikele) teatud privileegid, kuid see ei ole tänapäeva mõistes põhiõiguslik tekst, pigem arhailine dokument. Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised vabaduspõhiõigused ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek - John Locke, - Samuel Puflndorf,
Eelistatakse Eesti kultuuri ja keelt, tagatakse selle säilimine 22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People
1191 vallutas ta Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 1192 võeti ta vangi, kuid pääses 1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata. Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Tema ajal oli kõrged maksud, et tasustada ta sõjakäike. HIIpoeg-Guyenne-sõjad-kunn-IIIristisõda-Jeruusalemm-Küpros-JohnMaata-Prant susmaa Magna Charta Libertatum nn. Inglise põhiseaduse piibel. Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad olema nõus kehtestatud maksudega. See leping on üks tänapäeva demokraatliku korra alustalasid Henry III (sünd 1207, kunn 1216-1272)Soosi prantslasi, valitses pillavalt
I ülevaade põhiõiguste ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - Pico Della Mirandola „Igaüks on oma õnne sepp“ - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Montesquieu, Immanuel Kant (autonoomia käsitlus) b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People
1.ptk PÕ üldosa PÕ ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras. · Ülevaade a. Ideeajaloolised juured. Võime leida algeid vanakreeka filosoofiasse tagasi minnes. Võrdsuse idee on pärit Piiblist. Keskaegne loomuõigusfilosoofia (Giovanni Pico). Kristlane ei vaja Jumalaga ühenduse võtmisest kiriku vahendust, vaid saab seda teha otse. b. Varane positiivõiguslik areng. 1215 Magna C(h)arta Libertatum. See oli seisustele antud tagatis riigi poolt, leping krooniga (kuninga) meelevaldse vahistamise eest. Anti kaasarääkimisõigus maksukehtestamise seadusel ja isikule tagati omandi puutumatus. Kui peale sekkumist veel elus olid, oli võimalik teatud õigus saavutada. c. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused. Teoreetiliselt on alge pärit uusaja koidikust. John Lock, Samuel Pufendorf, Christian Thomasius. On olemas võrdsus, vabadus
annaabi.ee 
