Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lev Tolstoi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1853, 1837, comme, faut, 1847, 1856, 1844Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , «
: , ». . , , . . . , , ( ), . -- 1873 , . . -- -- (Stabat mater, Deum ). . , «» (1839) «» (1893). , , . ( : 30 -- 40 -- 14 (+1 ), 50 -- 7 (+1 ), 60 -- 2 (+2 ), 70 -- 1 , 80 -- 1 (+2 ), 90 -- 1 .) . « , , , , »,-- 1868 . . , -- . «, , ». 1853 , «», : « , , , , ». ( ) : « , , , , , -- !..». , -- , , . , , 50 , . , , , , . : « , , . -- , , -- ». . , , , . . 1851 , «», : « ( .-- . .) , , ». , « », : « . , , ». -- . . «» . ( ) , , , . -- , , , , . ( 1865 : « , ».
aastal muudeti ,,I Lombardi" ära "Jerusalemmaks" seda tuli Pärsia tavade kohaselt austada. Sellest sai Verdi esimene Pariisi suursuguse ooperi stiiliga teoseks. 38-aastaselt leidis Verdi omale uue armastuse, kelleks oli sopran Giuseppina Strepponi ja kellega ta aastal 1859 abiellus. 1851. esietendus Veneetsias Verdi üks kuulsamates ja parimates meistiteostest ,,Rigoletto", mis põhineb Victor Hugo näidendil. Sellele järgnevad kaks kolmest Verdi nn. Keskmise perioodi suurteosest. 1853 aastal esietendus Roomas ,,Il Travatore" ja ,,La traviata" Veneetsias. 5 Vahemikus 1855-1867 kirjutas Verdi veel mitu silmapaistvat ooperit sealjulgas ,,Don Carlos" ja uuem versioon ,,Macbethist". 1869. aastal kirjutas ta koos teiste Itaalia heliloojatega Gioacchino Rossini mälestuseks ,,Reekviem Massi" ja hiljem uuendas ta ,,Libra Med" ja kasutas seda
Lucas Alamán (17921853) Luis de Quintanar (17721837) 1830, 1. jaanuar 1832 Anastasio Bustamante (1) (17801853) 1832, 24. detsember 1833 Manuel Gómez Pedraza (17891851) 1833, 1. aprill 1833 Valentín Gómez Farías (1) (17811858) 1833, 16. mai 1837 Antonio López de Santa (17941876) Anna (1) 1837, 27. veebruar 1837 José Justo Corro (17941864) 1837, 19. aprill 1841 Anastasio Bustamante (2) (17801853) 1841, 10. oktoober 1844 Antonio López de Santa (17941876) Anna (2) 1844, 1
· Tema teoste kirjutamise aeg langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga Looming · Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel · Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" · 1840: "Kuningas üheks tunniks" · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" · 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" Ooperid · 1855: "Sitsiilia verepulm" · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo"
aastal Pariisis Grand Opéras. 21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril. Verdi matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. Huvitav fakt Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Ooperid 1839: 1846: " Attila" 1853: "Oberto, "Traviata" krahv di 1847: Bonifacio" "Macbeth" 1855: "Sitsiilia verepulm" 1840: 1847: "Kuningas "Röövlid" 1857: "Simon
Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis 1840. aastal läks õppima õigusteadust Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale 1846. aastal hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croisset'sse, kus ta elas koos emaga Tema tähtsaim sõber oli Maxime du Camp Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat Romaan trükiti seeriatena 1856. aastal ning see tõi autorile kohtuasja Kasutades oma mälestusi noorest east, kirjutas romaani "Tundekasvatus" "Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti tervikuna trükki 1874. aastal "Bouvard ja Pécuchet", mis naeris välja kasutuid teadmisi ja keskpäraseid inimesi, kuid see jäi lõpetamata PROSPER MERIMEE 28.09.1803. aastal sündis keemiku ja kunstniku perekonnas 1830
" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto"
Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. raserfsaerfaesfes- 4 - 4- -4- - 4 -- 4 - Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845
3 Elulugu ja päritolu: Lev Tolstoi täispikk nimi on Lev Nikolajevits Tolstoi. Ta sündis 9. septembril 1828 Moskvast lõuna pool asuvas Jasnaja Poljanas, Venemaal, kus asub Lev Tolstoi haud ning ka muuseum. Muuseum oli varasemalt Tolstoi elukohaks. Lapsena kasvatati teda seisusekohaselt. Pöörati tähelepanu käitumismaneeridele ja laitmatule võõrkeeleoskusele. Ta ema suri 1830. aastal, kui Tolstoi oli vaid 2aastane ning 1837. aastal suri Tolstoi isa, olles ise vaid 9aastane. Tolstoi koos oma vendadeõdedega kasvas üles sugulaste juures. Nad said seal eraõpetust, mille raskuspunktiks oli Levi puhul prantsuse keel ja kultuur. Aastal 1841 sai tema hooldajaks Kaasanis elav tädi. Aastatel 1844 1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis selle pooleli ning läks tagasi kodukohta, asudes oma mõisat valitsema. Ta
surid tema naine ja kaks last. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik läks itaallastele väga hinge, olid nad ju Austria ülemvõimu all, ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Algas uus loominguline periood, mil valmisid mitmed uued ooperid ja 1847. aastal esitatakse Verdi loomingut esimest korda ka väljaspool Itaaliat, uus ooper ,,Röövlid" esietendub Londonis. Varsti pärast Strepponiaga kokkukolimist valmivad kuulsaimad teosed: Rigoletto (1851), Trubaduur (1853) ja Traviata (1853). Kuna Verdi oli hõivatud ühiskondliku tööga jäi järgmine kümnend loomingulises mõttes suhteliselt vaeseks. Tuntumatest teostest valmis vaid 1855. aastal ,,Sitsiilia verepulm". 1860. aastate loomingut iseloomustab orkestrimuusika osatähtsuse tõus
Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845 ,,Attila"1846 "Jeruusalemm"1847 "Macbeth"1847 "Attila"1846 "Korsaar"1848
mitte ainult tegevuse, vaid ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1847. aastal esietendub uus ooper "Röövlid" Londonis, esimest korda väljaspool Itaaliat. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. Verdi loominguliselt küpseim periood jõuab kätte 1850.-tel aastatel, mil ta kirjutab kuus ooperit. Esimesed kolm neist on kuulsaimad: Rigoletto 1851.a., Trubaduur 1853.a. ja Traviata 1853.a. Neil kolmel ooperil on palju ühiseid jooni: suur psühholoogiline pinge, tragöödia, mille põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus, tugevalt emotsionaalsed tegelased, kes hukkuvad võitluses tõsieluga. Verdi annab oma tegelastele hea iseloomustuse ning andmaks ooperitele suuremat pinget, toob ta lavale nn. kahekordsed kontrastid. Tegelane peab võitlema nii väliskeskkonna kui iseendaga. Uudne on ka see, et helilooja
Verdi õppis kompositsiooni Milanos koos Vincenzo Lavignaga. Lavigna õpetas Verdile kontrapunktis ja aitas tal tutvuda Milanoga. Kahe aasta pärast läks Verdi tagasi Bussetosse et lasta ennast määrata Filharmoonia koori juhiks. Asjadest ei tulnud midagi välja ning Verdi pöördus tagasi 1834 aasta lõpul. Kahe aasta pärast naasis ta uuesti ning siis sai temast muusika maestro 5 märtsil aastal 1836. Verdi abiellus neljandal mail 1836 Margheritaga ja nende esimene laps sündis 1837, tütar, ning teine, poeg, sündis 1838, 1840 tema naine ja mõlemad lapsed surid ja Verdi oli üksinda. Verdi otsustas ooperist ja 4 muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile,
rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigolettoa" · 1853: "Trubaduur"
Luuletamist alustas Kreutzwald noorukina 1820-tel saksa keeles, 1840- tel avaldas üksikuid luuletusi baltisaksa nädalalehes "Das Inland". Hilisemates raamatutes põimub originaallooming mugandustega. Luule-loomingu rikkusega paistis Kreutzwaldi elus silma 1850-te esimene pool. Esimeseks muganduseks oli ballaad "Leonora" (1851), romantiline lugu sõdurimõrsjast. 1852 avaldas Kreutzwald eestikeelse tervitusluuletuse Tartu ülikooli 50. aastapäeva puhul "Tartu Alma materile", 1853 algul ilmus sellest kordustrükk uues kirjaviisis ja koos saksakeelse tõlkega. Samal ajal, 1853 ilmusid trükist ka kaks regivärsi laadi aimavat poeemi: armastatud tütre leinas kirjutatud hell ja hingeline "Paar sammukest rändamise-teed" ning Krimmi sõja-aineline "Sõda", milles Kreutzwald nimetab end esmakordselt Viru laulikuks. 1853 lõpuks valmib Kreutzwaldil, pärast katsetusi kirjutada proosas, ka eepose "Kalevipoeg" esimene luulevormiline redaktsioon "Kalewi-poeg" ("Alg-Kalevipoeg")
Mérimée hindas alati loogilist mõtlemist,kuna kasvas voltäärillikus vaimus. Ta ei lasknud tunntel üle ääre voolata,sest oli liiga skeptiline selleks. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puškinit, Gogolit ja Turgenevit. Looming: "Carmen","Pärtliöö","Karl XI nägemus","Etruski vaas", "Sinine tuba" Charles Dickens (7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth Landport – 9. juuni 1870 Gads Hill Place) oli inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja.
......................................................... 2 1. 1850.........................................................................................................................................3 2. 1851.........................................................................................................................................4 3. 1852.........................................................................................................................................6 4. 1853.........................................................................................................................................7 5. 1854.........................................................................................................................................8 6. 1855.......................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus....................................................
1834 kujunes poliitilises elus Abraham Lincolnile murdepunktiks: Viigide Partei nimekirjas - sellesse parteisse kuulus ka tema isa Thomas - valiti ta 4. augustil 1834 Illinois' Üldassambleesse. Saadikutöö kõrvalt alustas Lincoln õpinguid õigusteaduses. Kui ta 1. augustil 1836 Üldassambleesse tagasi valiti, oli 27-aastasest noormehest saanud juba Viigide Partei juht Illinois' osariigis. Sama aasta septembris sai ta peale kahte aastat õigusteaduse õpinguid loa praktiseerida juristina. 1837 osales ta Illnois' osariigi pealinna üleviimisel Springfieldi ja asus ka ise sinna elama. Poliitilise tegevuse kõrvalt töötas Lincoln nüüd advokaadina ja sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel. Üldassambleesse valiti ta tagasi ka 1838 ja 1840, kuid üha enam mõjutasid tema elu sellel perioodil depressioon ja keerukad naissuhted (kuni katkestatud kihlusteni välja). 1842 kujunes uueks muutuste aastaks - Lincoln ei pürginud enam Üldassambleesse ja abiellus
, . I . , , . . . 29 1825 . 3 1826 . « » , . (. . , . . , . . -, . . -, . . ) , 120 , . I I 18251855 . . II . . . . . 1832 . , 1833 . . 1826 . III . . . . 18371842 . . . . . , . . « » (1842) , . . . 18391841 . , , . 30- . I . , . . , . , , . 1837 . , 1851 . . . , . . 1830- 1850- . . « », , , ., . . . « », «, , ». , , . 1836 . . . « », , , « ». «». 1830- . . . . , , I. . . . , . . , . . . . . . . . . . . . , , I. . . . . , . . . . , . .
Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võttis seal osa sõjategevusest
1834.a kujunes poliitilises elus Abraham Lincolnile murdepunktiks: Viigide Partei nimekirjas - sellesse parteisse kuulus ka tema isa Thomas - valiti ta 4. augustil 1834 Illinois' Üldassambleesse. Saadikutöö kõrvalt alustas Lincoln õpinguid õigusteaduses. Kui ta 1. augustil 1836 Üldassambleesse tagasi valiti, oli 27-aastasest noormehest saanud juba Viigide Partei juht Illinois' osariigis. Sama aasta septembris sai ta peale kahte aastat õigusteaduse õpinguid loa praktiseerida juristina. 1837.a osales ta Illnois' osariigi pealinna üleviimisel Springfieldi ja asus ka ise sinna elama. Poliitilise tegevuse kõrvalt töötas Lincoln nüüd advokaadina ja sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel. Üldassambleesse valiti ta tagasi ka 1838 ja 1840, kuid üha enam mõjutasid tema elu sellel perioodil depressioon ja keerukad naissuhted (kuni katkestatud kihlusteni välja). 1842.a kujunes uueks muutuste aastaks - Lincoln ei pürginud enam
KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise
KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise
Charles Dickens Dickens oli inglise kirjanik, ta sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikontoris, veel enam aga
Robert Schumann 8.juuni 1810 - 29. juuli 1856.a. Saksa pianist,helilooja ja muusikakriitik. Elulugu Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves
Verdi õppis kompositsiooni Milanos koos Vincenzo Lavignaga. Lavigna õpetas Verdile kontrapunktis ja aitas tal tutvuda Milanoga. Kahe aasta pärast läks Verdi tagasi Bussetosse, et lasta ennast määrata Filharmoonia koori juhiks. Asjadest ei tulnud midagi välja ning Verdi pöördus tagasi 1834. aasta lõpul. Kahe aasta pärast naasis ta uuesti ning siis sai temast muusika maestro 5. märtsil aastal 1836. Verdi abiellus neljandal mail 1836.a. Margheritaga ja nende esimene laps sündis 1837.a., tütar, ning teine, poeg, sündis 1838.a., .1840.a. tema naine ja mõlemad lapsed surid ja Verdi oli üksinda. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus
„Therese Raquin“ 1867 Vene kirjandus Valitsejaks Nikolai I, tahtis peatada ajalugu Venemaal ja selle piiride taga. Maa oli koduarestis kuni 1850 lõpul suri Nikolai I. 1860ndatel tuli valitsejaks Aleksander II, suured reformid. „Uued inimesed“- enne aadlikud, nüüd edumeelne segaseisulane üliõpilane. Naiste osavõtt ühiskondlikust liikumisest. Fjodor Dostojevski (1821-1881) *Sündis Moskvas, isa oli range ja keevaline aga ema jagas hellust ja luges piibli lugusi. 1837 ema suri. *Dostojevski oli kinnine inimene. *Saadeti vennaga Peterburgi sõjaväeinseneride kooli *Tundis varakult, et tahtis saada kirjanikuks *1839 suri isa 1843 lõpetas inseneride kooli, kuid läks koheselt erru 1844 ilmus esimene töö- Balzaci romaani „Eugeni Grandet“ tõlge *Elas vaeselt, sest oli suur mängur 1845.aastal esikteos „Vaesed inimesed“, millega leidis poolehoiu. *Hakkab suhtlema Petraševskiga ning liitub põrandaaluste ringidega.
ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Tähtsamad teosed Ooperid 1826 "Les francs-juges" 1837 "Benvenuto Cellini" 1858 "Les Troyens" 1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire" 1844 "Le Carnaval romain" Tähtsamate teoste hulgas on veel: programmiline sümfoonia "Harold Itaalias"1834, mille vioola soolopartii oli mõeldud Paganini jaoks, dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia",1839, oratooriumid "Fausti needmine"1846 ja "Kristuse lapsepõli"1854
Went to German After returning lived of young indulgent man Thackeray inherited £ 20,000 from his father In 1832, Thackeray met William Maginn Bad times with his wife Thackeray worked as a freelance journalist for about 10 years Works Contributions to Punch, 1843-1854 The Book of Snobs Miss Tickletoby's Lectures on English History Papers by the Fat Contributor The History of the Next French Revolution A Little Dinner at Timmins's Fiction The Luck of Barry Lyndon, 1844 Mrs. Perkin's Ball, 1846 Vanity Fair, 1847 Pendennis, 1850 Henry Esmond, 1852 The Newcomes, 1853-55 The Virginians, 1857 Books THANK YOU FOR LISTENING!
ei leiagi kasutust, on tunda tema kirjades. Mary Taylor meenutab kohtumisi Charlottega Brüsselis: "Ta ütles "Mu noorus möödub, kuid ma pole veel midagi teinud". Kui ta oli harjunud Brüsseli inimeste ja tavadega, muutus ta elu monotoonseks ja ta elu hakkas tunduma talle lootusetuna. Ma soovitasin tal vahetada elukohta .". 1843. aasta detsembris naases Charlotte Haworth`isse, kuigi ei näinud seal erilisi võimalusi kirjandusega tegelemiseks. l Katse avada kool 1. jaanuaril 1844 otsustas Charlotte uuesti hakata tegelema oma kooli asustamise projektiga, et kindlustada ennast ja õde sissetulekuga. Kuid asjaolud ei soosinud enam nii, nagu see oli 1841. aastal. Tädi oli surnud, isa tervis halvaks jäänud. Õed said minna koolihoonet rentima ning pidid kooli avama Haworth`i pastoraadis, mis oli kodust kaugel; kuid selle asukoht oli surnuaia lähedal, küllalt metsikus kohas, mis hirmutas potentsiaalsed lapsevanemad ära. Tema katse avada kool kukkus 1844
Kooli nimi Ees- ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. 10/1813 27. 01/1901) Referaat 9.12.2010 SISUKORD: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Pildid · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Ma valisin Giuseppe Verdi, sest mind hvitab tema elulugu ja tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Referaadis räägin lähemalt tema elust ja loomingust. Elulugu: 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Sõdadest ja välismaisest agressioonist
Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Thornton, Stephen Hallet, George Hadfield, James Hoban Kapitoolium - USA Kongressi hoone Washingtonis. 1793 - 1892. Eesti Johann Wilhelm Krause (1757-1828) Tartu Ülikooli peahoone. 1803-1809. Eesti Riisipere mõisa peahoone Harjumaal. 1819-1821
annaabi.ee 
