liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12
Aluskaardi kujundmine 1.Millised objektid (punkt-, joon- või pindobjektid) peaksid olema kihihalduris loendi ülemises osas, millised alumises osas? Punkt, joon, pind (ülevalt alla järjestuses) 2. Millise käsuga või muu tegevusega peaksid avama akna, kus saad kujundada maakonna leppemärke? Parem klõps kihinimel > kihi tunnused (properties) 3. Miks me järvedele servajoont ei määra? Määrame kaldajoone 4. Kas jõgede omadus “TELJE_TYYP” näitab hierarhiat, suurust või allklassi? Allklassi 5. Kas teede omadus “Liik” näitab hierariat, suurust või allklassi? Hierarhiat 6. Kas sul oleks vaja näidata kaardil teede laiusklasse: 1 klass - <8m laiused ja 2. klass -> 8m laiused, siis millist visuaalset muutujat sa kasutaksid? Laiust 7
Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on tavaliseltmõõtkavas 1:10000 või 1:15000, sprindis 1:5000 või 1:4000. Orienteerumiskaartide joonistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud leppemärke. Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida. Orienteerumine see on eluviis. Orienteerumisega võib tegeleda igas vanuses, igal aastaajal ning sellise koormusega nagu ise soovite. Eestimaal on tegeletud sportliku orienteerumisega üle 80 aasta
teed, piirid, elektrivõrgud jne asjad. Või siis 1:20 000. Põhikaart on viirutatud ära kordinaatidega. Eesti baaskaart oli mõõtkavas 1:50 000 , viimased uuendused olid 1990 ndate lõpus, pärast seda ei ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma: - Pindobjektid- majad, hooned jne - Joonobjektid- rajad, jõed, teed jne. Kõik näidatakse plaanil või kaardil nii nagu nad päriselus on. - Punktobjektid- need on väikesed märgid ( geodeetilised, elektripostid jne)
viibides reaalselt jälgitavad Kaartide jagunemine kujutava ala suuruse järgi * Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega.
ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on tavaliselt mõõtkavas 1:10000 või 1:15000, sprindis 1:5000 või 1:4000. Orienteerumiskaartide joonistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud leppemärke. Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida. Esimene orienteeriumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud orienteerumine 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 Tartu
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte
oskusi, et nad saaksid valida, kumb on nende jaoks kasulikum, kas Poseidon või Ateena. Esimesena tremostreeris oma oskust Poseidon. Ta äigas kolmhargiga vastu kaljut, kust hakkas nirisema külm allikavesi. Järgmisena astus rahva ette Athena ja lõi oma oda püsti maasse, oda varrele ilmusid oksad ja sellest kasvas oliivipuu. Rahvas valis Athena ja tänu sellele kutsutakse tänapäeval seda linna Athenaks. Egeuse sadamasse sisenevad laevad vajasid ohutuseks leppemärke. Ja selline ülesanne oligi templi kõrvale püstitatud Athena kujul, mille käes oli pikk oda kullatud otsaga. Aristrokaat on pikka aega võimul olnud suurmaa omanikust vaba mees. Luuletaja Solon, kes leidis, et ka teised Ateena kodanikud peaksid saama osa võtta rahvakoosolekutest. hääleõigusega.Viienda sajandi keskel E.Kr kerkis Ateena linnriigi etteotsa Perikles, kes kehtestas kindla korra rahvakoosoleku ja aristrokaati võimu suhetes: 1
rabasid, aga ka hoonestatud alasid. Paljud kaartidel kasutatavad värvid meenutavad looduses esinevaid värve. Tavaliselt kasutatakse 46 värvi. Sinine eristab vett, roheline metsaga kaetud alasid, pruun reljeefi, valge lagedaid alasid. Musta ja punast kasutatakse inimkätega tehtud või inimtegevusega seotud objektide esitamiseks. Kaardil kasutatavate värvide tähendused esitatakse tavaliselt kaardi legendis. MÕÕTKAVATUD LEPPEMÄRGID Mõõtkavatuid leppemärke kasutatakse selliste kohalike objektide ja reljeefidetailide kujutamisel, mida ei saa väljendada kaardi mõõtkavas nende väikeste mõõtmete tõttu. Kohalikud objektid, mis võiksid olla orientiiriks, kantakse kaardile täpsemalt. Nende hulka kuuluvad igasugused tornid, tuulegeneraatorid ja tuuleveskid, kirikud ja eraldi asetsevad ehitised, raadiomastid, mälestussambad, üksikud puud, suured kivid. Sellisel mõõtkavatul leppemärgil on punkt, mis näitab kohaliku
tulistatakse ühest ja samast relvast samades oludes. Hajuvust põhjustavad: iga kuuli erinev algkiirus, erinev viskenurk ja lasusuund, erinevad lasketingimused 13. Kuidas kasutatakse ja teisendatakse kaardi mõõtkava? (näiteks: mitmele meetrile maastikul vastab 1:20 000 mõõtkavas kaardil mõõdetud 2 cm? - vastus 400 m) Eesti põhikaart kasutatakse maastikul liikumiseks, detailplaanimiseks, kaitseväelaste väljaõppeks. 14. Kuidas liigitatakse topograafilise kaardi leppemärke? Tooge erinevate liikide kohta näiteid. JOONLEPPEMÄRGID ( teed, raudteed, veetorustikud, elektriliinid jne.), MÕÕTKAVATUD LEPPEMÄRGID, PINDLEPPEMÄRGID 15. Kuidas kasutatakse koordinaatsüsteemi kaardil? (näiteks: mida tähendab koordinaat 381284 ja mitme meetri täpsusega on see antud - vastus, tähendab seda, et punkt asub kaardi horisontaalvõrgustiku 38 ruudu 100 meetril ning vertikaalvõrgustiku 28 ruudu 400 meetril. Punkt on antud saja meetri täpsusega)
Eelkäsklus sisaldab selle üksikmehe nime või allüksuse nimetust, kellelt toimingu tegemist nõutakse. · Täitekäsklusega määratakse kindlaks käskluse täitmise algushetk. Täitekäsklust hääldatakse pärast lühikest, hästi märgatavat pausi kõlavalt ja järsult. · Leppemärk on määrustike või ülema kehtestatud märguanne, mis antakse edasi käe, lippude, tulede või muude vahenditega. Leppemärke kasutatakse käskluste asemel, kui viimasel ei ole kuuldavad kauguse või muude olude tõttu või kui on vaja tegutseda vaikselt. · Signaal on kindla tähendusega leppemärk käskluste, korralduste või teadete edastamiseks heli, valguse ja raadiotehniliste vahenditega. · Riviõppe põhimõisted: Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade määrastikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel.
Tootmine (mln t) 1463 1453 1485 1439 1459 Tarbimine (mln t) 1467 1476 1500 1506 1511 Varu (mln t) 414 381 315 285 262 Allikas: Agra-Europe 36/03 Selgita teraviljavarude vähenemist maailmas? · Märgi kaardile peamised nende kultuuride kasvatuspiirkonnad. NB! ära unusta leppemärke! 50. oskab etteantud infoallikate abil iseloomustada põllumajanduse looduslikke arengueeldusi ning põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengut erinevates riikides; · Analüüsi Ungari maakasutust. .................................................................................................................................... Põhjendage põllumaa, aedade ja istanduste suurt osatähtsust Ungari maakasutuses.
Kuid ka vastupidine suuremõõtkavalistel kaartidel väga üldistatud asjade, näiteks geograafilise vöötme piiri, esitamine on halva kartograafilise töö ilming. · Rõhutamine. Tuuakse esile tähtsamad elemendid ning vähemtähtis jääb tahaplaanile, seega nähtuste kujutamine peab olema hierarhilises järjestuses. · Harjumuspärasus. Kaardil peaks kasutama selliseid leppemärke, mis on kergesti mõistetavad (pildilised) või sümboleid, millel on väljakujunenud tähendus . Ka värvide valikul peaks kasutama harjumuspäraseid seoseid (näiteks sinine vee ja roheline metsa kujutamiseks). 2.2 Kaardi mitmepalgelisus Kvaliteetsel paberkaardil on vähemalt kaks plaani. Kaugemas plaanis peab olema haarav kaardi sisu kogu ulatuses, lähemas plaanis peab olema võimalik leida igat
Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud? Kui objektid või nähtused on kaardil piiritletud oma tegelikus geograafilises asukohas ja ulatuses vastavalt kaardi mõõtkava täpsusele, siis on tegemist mõõtkavalise kujutusviisiga ja vastavalt mõõtkavaliste leppemärkidega. Selliste objektide või nähtuste kujutamiseks kaardil, mida oma õigetes mõõtmetes näidata pole võimalik, kuid ära jätta ka ei tohi, tuleb kasutada mittemõõtkavalisi leppemärke. Mis on horisontaalnurk ; vertikaalnurk? Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Mis on teodoliit; teodoliidi ehitus? Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist.
Deklinatsioon on pos kui magnetiline meridiaan kaldub tõelisest meridiaanist ida poole. Kaardilehe alla trükitakse tavaliselt koordinaatvõrgu vertikaaljoone suund, tõelise-ja magnetilise meridiaani suund. Kaardilehel tuleb näidata ka meridiaanide koonduvus. Ida pool olevatel kaardilehtedel on meridiaanide koonduvus positiivne. 6.Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 7. Kartograafilise üldistamise põhimõte. Valiku tsensus ja valiku norm. Kaartide puhul nim üldistamiseks objekide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises. Kõrvale jäetakse ebatähtis info ja esile tõstetakse tähtsamad objektid ja nende iseloomustus.
KUIDAS me seda kaardistame? Andmemudel kujutab endas punkti, joont, pinda: topoloogia reegleid( reeglid paiknemise kohta, kuidas kujundada 2 asju), generaliseerimise reegleid(min, max mõõdud). Kuidas antud looduse alamhult modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid, millega nähtusi kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? MILLISEID leppemärke kasutada? Kujutab endas leppemärkide süsteemi. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse kaardilegend. Kaardikirjad. Kaardi legend on esitusmudel. 7. Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja? 8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardiväli(kaardisisu e informatsiooni, mis kaardilt saadakse; kartograafiline kujutis e. LM süsteem)
Vahitüürimees on vastutav kõikide sillas asuvate süsteemide ning nende kontrollsüsteemide jälgimise eest. Logiraamatud. Vahitüürimees on kohustatud fikseerima logiraamatus laeva liikumist ning laevapere tegevust puudutava informatsiooni. Samuti on ta kohustatud fikseerima raadiopäevaraamatus kogu laeva sidet puudutava vajaliku informatsiooni. Kaartide lugemine, majakate äratundmine kirjelduse ja tulekarakteristikute järgi. Kaartide lugemiseks on vaja perfektselt tunda merekaartide leppemärke, et lugeda sügavusi, loodeid, hoovusi, merepõhja iseloomu, takistusi, rajatisi, laevateid, ankrualasid, erinevaid alasid ja piire, erinevate meremärkide kirjeldust ja tulesid jne. Majakate äratundmiseks vajalike tulede iseloomu, perioodi, kõrguse merepinnast, nähtavuskauguse, paigutuse kirjeldus on järgnevatel lehekülgedel. Laeva tee arvutus, kohamääramine kõigi võimalike meetoditega Laeva liikumise arvestamiseks merel peame teadma tema liikumise suunda ning selles suunas
Leegiandur- Aktiveerub, kui anduri läheduses on lausleegid. Gaasiandur- Asuvad autotekis, aktiveeruvad juhul kui gaaside hulk on ületanud teatud normaalse piiri. Kombineeritud andur- See andur hakkab tööle näiteks juhul kui on suitsu või juhul kui on liiga kuum. 30 31 IMO sümbolid laevas Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ja IMO resolutsioonid nõuavad, et laevas kasutatakse sümboleid(leppemärke) laevapere liikmete töö hõlbustamiseks ning ohutuse garanteerimiseks, laeva külastatavate isikute ning reisijate paremaks orienteerumiseks laevas. Igal sümbolil on oma värv. Leppemärgid jagunevad: laevakere vigastuste kõrvaldamist ja võitlust sissetungiva veega hõlbustavad helesinised, keelava punased, tuleohutuse alased on tumepunased, ohualased kollased, päästeseadmeid ja -vahendeid juhendavad tumerohelised, suunavad helerohelised(varuväljapääsud näiteks),
Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus
Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus
4.4. Koosta 15 x 4 m okaspuupeenra kavand, M 1: 50 (1 cm kavandil vastab 50 cm e. 0,5 meetrit looduses). Vali oma äranägemise järgi peenrale ka taust või sidumine tee, rajatise, hoone fassaadiga vms. Kombineeri okaspuid lillede, kõrreliste, põõsaste, kivide vm. materjaliga. Koosta kõigi kavandis kasutatud okaspuude kirjeldused (võivad sisalduda p.4.3 nõutud referaadis, moodustades osa sellest). Kasuta joonisel Iluaianduse käsiraamatus kasutatud leppemärke. 4.5. Parema ülevaate saamiseks peenrast joonesta ka peenra eestvaade, kasutades võrade skemaatilisi kujutisi (vt. Iluaianduse käsiraamat).
mõõtkava Leppemärkide tundmine Eskiis Tunneb kõiki vajalikke Eskiisi ja tööjoonise visandab kahemõõtmeliste erinevused. Nõuded leppemärke. jooniste (korruste plaanid; eskiisi vormistamiseks. hoone vertikaallõiked) põhjal kolmemõõtmelise ruumi eskiisjoonise vormistab joonised korrektselt
Kaardikiri on suvaline tähe või numbri märk, millel on seos kaardi sisu või vormiga. 83. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? a. Raamivälised kirjad (ntx pealkiri) b. Raamikirjad (ntx nomenklatuuri tähised, koordinaatristide väärtused) c. Raamisisesed kirjad (kirjad kaardiväljal) i. Identifitseerivad kirjad (kohanimi ehk toponüüm, tähised) ii. Leppemärgid (iseseisvad, leppemärke täiendavad kirjad) 84. Millest koosneb kohanimi ehk toponüüm? a. Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga, Lahemaa) b. Liigisõna kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutatud nimetuumaga c. Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristuva tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 85
Mõõdistamise nõutav täpsus: tulenevalt mõõdistuse mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini piiratud. Nii võib M 1:500 vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest (järv, mets, põld). Pindobjekt märgitakse kaardil nii pikkuselt kui laiuselt mõõtkavaliselt. Pindobjekte määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatavate täitemärkidega, kui on mitu, siis valitakse kolm olulisemat. Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised
kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm 2 ja teiste objektide puhul 10...50 mm2
päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm2 ja teiste objektide puhul 10…50 mm2. Neid määratakse ja
5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi erinevate koosluste pindalasid. Nende paremaks võrdlemiseks on võetud põhjapiiriks Soomaa rahvuspargi välispiir (joonis 2), mis ühtib Halliste puisniidu praeguste piiridega ning lõunas 1959. a. loodud keeluala ulatusega, mille looduslikuks piiriks võib üldjoontes võtta Halliste jõe, mida nii idast kui ka läänest piiravad metsamassiivid. Samuti pöörati tähelepanu metsasuse suurenemisele erinevatel maapinna kõrgustel.
ning sõjaväestatud piirivalve- ja pääs- sest. Käsklused täidetakse täpselt ja teüksused. järskude liigutustega. Hea riviõppe tulemus sõltub nii ülema Leppemärk on määrustike või ülema selgest ja õigeaegsest juhtimisest kui kehtestatud märguanne, mis antakse ka alluvatepoolsest rivivõtete täpsest ja edasi käe, lippude, tulede või muude korrektsest täitmisest. vahenditega. Leppemärke kasutatakse Ülem juhib üksikmeest (sõdurit või käskluste asemel, kui viimased ei ole õppurit) või ühtse juhtimise all tegut- kuuldavad kauguse või muude olude sevat allüksust käskluste, leppemärki- tõttu või kui on vaja tegutseda vaik- de ja signaalidega või isikliku eeskuju- selt. ga. Signaal on kindla tähendusega leppe- Käsklus on suuline, määrustikus mää- märk käskluste, korralduste või teade-
annaabi.ee 
