Sellisel juhul tehakse kokkulepe, milles pärandaja nimetab teise lepingupoole või mõne muu isiku oma pärijaks. Samas on see ka kokkulepe pärandaja ja seadusjärgse pärija vahel, kus viimane loobub oma pärimisest (Riigikogu, 2009). 3 PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM 3.1 Patria potestas Rooma eraõiguses Laste ja vanemate vahekordi kogu Rooma ajaloo vältel määrab patria potestas’e printsiip kui patriarhaalne ja ühekülgne isavõim. Rooma perekondade näol oli tegemist tüüpiliste patriarhaalsete peredega, kus pereisa võimu all olid nii naine, lapsed kui ka sugulased ja teised alluvad. Ema oli oma lastele õiguslikust seisukohast nagu õde. Tulevikus, kui hakati tunnustama veresugulust, tekivad ema ja laste vahel juriidilised vahekorrad, näiteks pärimisõigus. Impeeriumi perioodil tekib ka vastastikune ülalpidamise kohustus ja ema võib mõningatel juhtudel olla oma laste eestkostjaks
Öeldi ka nii, et ema on alati teada aga, et kes on isa, seda näitab abielu. Vallaslapsel seega juriidilises mõttes isa ei olnudki. Kõige vanemal ajal oli isa võim piiramatu ehk isa võis otsustada kas jätta vastsündinud lapsele elu või mitte. Samuti võis isa müüa ka lapsi orjusesse nii väljapoole Roomat kui ka Roomasse. Vara seisukohast oli perepoeg ka isa võimu all ehk see tähendab, et kõik, mis poeg aja jooksul omandab, muutub isa omandiks. Alles hiljem isavõim nõrgeneb. Võetakse ära õigus otsustada lapse elu või surma üle ning keelatakse ka orjusesse müük trans Tiberim. Siseriiki müümist piiratakse. Ka ei või isa kodus last enam karistada nii nagu enne. Isavõim tekkis kas loomulikul teel lapse sünniga seaduslikus abielus või lapsendamisel. Lisaks oli võimalik vallaslapsi seadustada teatud tingimustel. Patria potestas oli eluaegne ehk võis lõppeda ainult isa surmaga. Siiski olid mõned erandid
62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79. capitis deminutio maxima õigusvõime suurim piiramine 80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82. persona alieni iuris teise isiku võimu alla kuuluv isik 83. actor hageja 84. reus kostja; süüalune 85. actio hagi, kaebus, nõue 86
seotud suhteid. Esmalt sissejuhatav osa Rooma õiguse arenemisloosse ja eraõiguse iseloomustus. Need sissejuhatavad teemad on toodud mõistmaks Rooma õiguse ajalugu ja tähtsust. Edasi käsitlen naise elu vanas Roomas ning orjade ja vabakslastute eluolu. Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust. Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine
Selle varandusega võib ta talitada vabalt. Rooma õigus keelas abikaasade vahelised kingid. Need on tühised ja neid võib tagasi nõuda. Muidu aga võisid abikaasad sine manu puhul omavahel sõmida igasuguseid tehinguid: osta, müüa, laenata, volitusi anda jne.. 21.Vanemate ja laste varalised suhted Laste ja vanemate vahekordi kogu Rooma ajaloo vältel määrab patria potestas´e printsiip kui patriarhaalne ja ühekülgne isavõim. Isavõim avaldub järgmiselt:Vanimal ajal oli see absoluutne. Isa võis oma lapse llu jätta või mitte, isa võis müüa lapsi orjusesse. Isal oli õigus lapse elu ja surma üle. Kõik mida poeg omandab muutub isa omandiks. Isavõimu normaalseks lõppemiseviisiks oli isa surm. Kuid see võis lõppeda ka erilise tehingu teel kui isa poja vabastab. Selline oli ajalooline lähtekoht. Isa ja laste vahelised varavahekorrad teevad läbi
actio negatoria negatoorhagi (asjaõiguslik hagi omandiõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks, mis ei ole seotud valduse kaotusega) rei vindicatio vidikatsioonihagi (asja võõraste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi) iura in re aliena õigused võõrale asjale ius in rem asjaõigus ius in personam nõudeõigus; isikuline õigus pater familias perekonnapea (pereisa Roomas, kellel algselt oli võim pere liikmete elu ja surma ning perekonna vara üle) patria potestas isavõim (oma laste üle Rooma õiguses) tutela eestkoste cura hool, mure, hooldus; järelvalve, haldamine, kaitse capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus) capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine Roomas (isik kaotas kodakondsus staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse) capitis deminutio maxima - õigusvõime suurim piiramine Roomas (isik kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks) cives Romani Rooma kodanik
Sealses ühiskonnas olid perekonnad väga patriarhaalsed. Nii laste kui ka naiste üle valitses piiramatult pereisa. Käesolevas referaadis käsitletud isavõimu mõju suhetes lastega ning ka abielus ja sellega kaasnevates toimingutes, eesmärgiga analüüsida, kas perekonnapea võim sugulaste üle on absoluutne või mitte. Lähemalt on kirjeldatud perekonna mõiste tähendust Roomas. Isa ja laste vaheliste suhete juures on välja toodud see, kuidas isavõim tekib ning kuidas saab seda lõpetada isa eluajal. Abieluõiguse osas on kirjeldatud abielu cum manu ja sine manu, nendest tulenevaid erinevusi lahutuse puhul ning käsitletud on ka konkubaadi olukorda. Töös on kasutatud ajaloolist ja analüütilist meetodit. Allikatena on kasutatud nii eesti- kui inglisekeelseid teoseid, enamasti õigusteaduse valdkonnast, kuid on ka ajalooteemalist kirjandust. 3 3
määratud.3 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 23-24 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 122 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 127-128 2 Obligatsioonis on kaks poolt: õigustatud pool võlausaldaja creditor, ja kohustatud pool võlgnik debitor.4 Roomas oli patriarhaalset tüüpi perekond, kus isavõim patria potestas, oli absoluutne võim, mis käis nii lapse isiku, kui tema vara kohta. Juriidiliselt oli isal lapse elu ja surma üle õigus. Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku võimu all. Tema õigusvõime on olemas ainult isa jaoks: kõik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.5 Võlaõigussuhte tekkimiseks on käesolevas kaasuses täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: raha kui res nec manicipi6, lepingu alus e
Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina
Sine manu – abielu, kus mehe võim on piiratud või hoopis puudub Confarreatio – religioosne akt, mis toimub kümne tunnistaja juuresolekul ja preestrite kaasabil Coemptio – naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel Usus – abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul Usurpatio trinoctii – mehe majast lahkumine kolmeks ööks Dos - kaasavara Donatio propter nuptias – mehe poolt naisele tehtud kink Patria potestas - isavõim Liberi naturales – loomulikud lapsed Legitimatio - seadustamine Arrogatio – võõra persona sui iuris’e perekonda võtmine Adoptio – lapsendamine Emancipatio – eriline tehing, kus isa vabastab poja Peculium (perekonnas) – isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus
vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus tagasid muidugi selle, et isa ei kasutanud oma õigust järelemõtlematult ega suvaliselt. V tahvel reguleeris pärimisõigust. Muistne, tänapäeval seadusjärgseks nimetatav pärimine suguluse alusel oli küll säilitatud, kuid see on seatud astme võrra testamendist allapoole
dos'ile. Augustus määras erilise abielulahutamise korra. Tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja toimus lahutuskirja kätteandmise teel. Konkubinaat- mehe ja naise kooseluvorm,kellel oli seadusega keelatud abielluda (senaatorite seisusest isikud pluss vabakslastud) Augustuse ajal pidid mehed ja naised olema abielus ning omama lapsi, muidu ei saanud pärida testamendi järgi. Meestel väh üks laps, naistel kolm. Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad- ainult isavõim, laste ja vanemate õiguste aluseks on üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Isa võis oma vastsündinud lapsele jätta elu või mitte, isa võis müüa ona lapsi orjusesse või ka siseriiki. Edaspidi lapse äraviskamise õigus keelatakse. Oli võimalik, et vallaslapsi seadustatakse. Võidi ka lapsendada. Lapsendamise liigid: 2
eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4 Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära kasutada, kuid esines kindlasti ka erandeid. Viies tahvel reguleerib pärimisõigust. Teada on kümme paragrafi. Naistele enamjaolt midagi ei pärandatud
teist teed pidi, kuna kreeditor ehk võlausaldaja eesmärk oli siiski raha kätte saamine. Vabariiklikus Roomas puudus täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvli sätted reguleerisid isavõimu, kellel lasus piiramatu võim perekonnas. Talle kuulus täielik võim kõikide pereliikmete üle, kus ta võis otsustada ka poja elu ja surma üle. Võis ka poega müüa, ning kui ta teda kolm korda müünud oli, siis vabanes ta isa võimu alt. Isavõim lubas mehel naisest lahutamise korral naise võtmed ära võtta, lasta tal asjad kokku korjata ja majast välja saata. Hiljem lisandus kohustus anda tagasi naise kaasavara, seda abielu stabiilsuse huvides. V tahvli sätted reguleerisid pärimisõigust. Pärandajal oli õigus koostada testamenti ja vabal valikul seda pärandada. Kui testamendi koostaja ( pereisa ) suri, pidi pärandi saama lähim isapoolne sugulane, kui sugulast polnud siis sugukondlased
Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu.
9. Lühikese käega üleandmine;pika käega üleandmine 10. Kostja või vastaspoole vastuväide;hageja nõue 11. Iseseisvad isikud;teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud 12. Linnas asuvate maatükkide kohustused;maal asuvate maatükkide kohustused 13. Eraisikute õigusrikkumine; avalikud õigusrikkumised 14. Võõralt isikult antud kaasavara;isa poolt määratud kaasavara;okasnisu jahust leib 15. Isavõim 16. Magistraatide õigus; preetorite õigus; ediiliõigus (linnapea) 17. Avalik õigus;eraõigus 18. loomuõigus; Rooma õigus 19. Asjaõigus; õigus võõra asja üle, paljas/tühi õigus 20. Tsiviilõigus;Flaviuse tsiviilõigus 21. Aeliuse õigus;Papiriuse õigus;Gregoriuse koodeks; Justianiuse koodeks 22. Üksikisiku õigusjärglus; üldine õigusjärglus 23
kõik "türannid" on monarhid. 42. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Kuninga võim on loomulik võim, rahva võim on kunstlik või haaratud ebaõiglaselt. Filmer esitab absoluutse monarhia argumendi piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda. Esimese 'isa' järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. . Ta toob ka paralleeli perekonna ja riigi valitsemise vahel. Valitseja käitub kui pereisa, tal on nö isavõim (patria potestas = isavõim). Nii nagu isa karistab oma lapsi nii omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu, karistas neid vastavalt kui vaja. Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. 43. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Juba Aristoteles rääkis eri vormide seguneminest. Ta ütles, et eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. See aitab vältida võimust eemale
5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj
vabatahtlikult valitsema lasknud, sest nad arvasid, et see on Jumala tahe. Jumaliku õigus ja paternalism Kõige levinum suund. R. Filmeri (1588-1653) ,,Patriarcha" (Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu). Absoluutse monarhia argument piibli toel : Jumal andis maailma Aadamale absoluutse võimu oma järglaste üle ja Aadam pärandas seda edasi oma poegadele. Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Kontraktualism lepinguteooria Hobbes; Locke ; Pufendorf ; Rousseau Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus.
vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest b. Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: c. Jumal andis maailma Aadamale valitseda d. Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Võimude lahusus. John Locke (1632-1704): Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). 3 eri tüüpi võimu: a. Seadusandlik (kõrgeim) b. Täidesaatev c. Föderaalvõim (välisasjad)
Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav Esimese “isa” järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuninga võim on Paralleel: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Jumala and. Rõhuasetused: Kaasaegsetele loomulik vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku paternalistlik ja personaalne suhe alamatega vabadust ega võrdsust pole
- lapse vanemate hilisem abiellumine - filiusfamilias paigutati dekurioonide nimekirja - imperaatori spetsiaalse käskkirjaga (alates Iustinianusest) 3. Lapsendamine võõraste laste võtmine perekonda - arrogatio tähendab võõra persona sui iuris perekonda võtmist. Toimub rahvakoosolekul pontifex maximus'e osavõtul. - adoptio on võõra persona alieni iuris perekonda võtmine. Isavõimu lõppemise viisid Üldiselt on isavõim eluaegne ning lõpeb paterfamilias'e surmaga. Siiski esineb ka erandeid. - kui pojast saab persona sui iuris teatud ametisse asumisega - isa vabastab poja teatud tehinguga emancipatio o algselt poja kolmekordse müümise teel o impeeriumi ajal imperaatori reskriptiga või avaldusega kohtu ees o vastutasuks sai isa pool poja varandusest Isa ja laste vahelised varanduslikud suhted
kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") levis käsikirjana, trükiti 1680. aastal. Rahvavõim on kunstlik, on haaratud ebaõiglaselt · Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. · Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult, ei olnud üllatav ega radikaalne · Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole Kontraktualism · T. Hobbes, John Locke (1632-1704), Samuel Pufendorf (1632-1694), Jean Jacques Rousseau (1712-1778) · Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke seega Filmeri suhtes sarnane kriitika)
annaabi.ee 
