Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989) ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973) Euroopa eluslooduse j...
vähendamisele 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele Bioloogiline mitmekesisus- hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus tuleneb looduslike elupaikade muutmisest, mida põhjustavad: 1) mõllumajandus 2)ehutistegevus, mäetööstus, metsade üleraie 3)ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleskasutus 4)võõrliikide sissetung 5)reostus 6)maailma kliima muutumine Kaitse meetmed: 1) Konvensioonid rahvusvahelised kokkulepped poliitiliste lisapingutuste näol Konvensioon Vastuvõtmise/allkirjastamise Sisu,eesmärk a Bioloogilise mitmekesisuse 1992a 1)bioloogilise konv ehk Rio konv mitmekesisuse säil 2) loodusvarade säästlik
töötajate koosseisu. Ühine tegutsemine nõuab aga kindlate reeglite jälgimist j selleks on tööõigus, mis paneb paika üldised reeglid. Tööõiguse allikad: EV põhiseadus, kus on sätestatud üldpõhimõtteid nii töötaj ategevusala, elukutse, töökoha valikul, perekonnaja sõnavabaduse kaitsel, kui ka töötaja võrdsel kohtlemisel. Euroopa sotsiaal…. EL direktiivid Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konvensioonid EV töölepingu seadus Teise tööõigust reguleerivad õigusaktid, nt puhkuseseadus, palgaseadus, tööja puhkeajaseadus ENSV töökoodeks materiaalse vastutuse kohandamise osas. Töölepingute eritatakse teistest lepingutest: kes korraldab ja juhib töö protsessi; kas tööd teostav isik on allutatud isik on allutatud töö eest maksva ettevõttes kehtestatud töö
ulatuse üle. Seadusandja suur vabadus sotsiaalsete hüvede jagamisel tuleneb asjaolust, et nimetatud hüvedel on suur mõju majandus-ja sotsiaalpoliitikale ning eelarve kujundamisele. Kuna seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel suur otsustusõigus, saab ta arvestada ka riigi käsutuses olevate ressurssidega. Riik saab hüvesid pakkuda vaid selles ulatuses, milleks tal vahendeid jätkub. Esimesed rahvusvahelised konvensioonid lähtusid sarnasest põhimõttest, näiteks majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti kohaselt on õiguste tagamine seatud sõltuvusse piisavate vahendite olemasolust (art 2 lg 1). Vahendite olemasolu või puudumist ei rõhuta enam Euroopa Sotsiaalharta, nähes ette, et riik peab õigused üldjuhul tagama kohe, sõltumata majanduslikest võimalustest. Vaid teatud õiguste puhul aksepteerib
Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes). Darwin kasutab seda mõtet hiljem oma liikide tekke seletamisel. Ei ole mingit objektiivset headust ega kurjust. Kõik asjad on hea ja kurja suhtes neutraalsed. Õige ja ülekohtune kujunevad välja ühiskondliku kokkuleppe kõigus ja autoriteedi annab neile riik. 5.Riigiteooria Hirm olemasolu eest ja kavaldav arukus on sundinud inimesi otsima sotsiaalset kaitset. Tänu
Montreali protokoll 1987 a. On rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib ainete kauplemist riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. KK-õiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand (3): Rahvusvahelised kokkulepped, konvensioonid, EL õigus, rahvus- vaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand (3): PS, raamseadus, valdkondlikud seadused. KKÕ põhiprintsiibid (7): KK säilitamine: eesmärgiks on tagada loodusressursside säästlik kasutamine, looduse säilitamine on eelkõige seotud klassikalise LK ja peamiseks sihiks on kindlustada elu tagavate ökosüsteemide areng ning säilitamine, säilitada BM ja tagada liikide ja ökosüsteemide sääslik kasutamine
puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS’i alusel. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat – keelatud igasugsed majandustegevus,loodusvarade kasutamine ja inimeste viibimine. Sihtkaitsevöönd – lubatud tegevus, mis toetab koosluste säilimist. Piiranguvöönd – majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kehtestatud tingimustega. 4) Konvensioonid ( ühendamine) Washingtoni konventsioon CITEST - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, kui ka muul eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu. Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise režiimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi
konstruktiivset koostööd kohalike omavalitsuste ja maaelu arengu komisjonidega loodusvarade haldamise, mitmetasandilise suutlikkuse suurendamise otsuste tegemisel. 2008. aastal UNPD poolt algatatud projekti raames töötab valitsus välja prioriteedid, kuidas võidelda veepuuduse ja saastatusega, leida võimalusi, kuidas eriti riigi äärealadel investeerida taastuvenergia tehnoloogiasse ning kuidas täita aastaks 2015 Rio konvensioonid bioloogilisest mitmekesisusest (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon), maa kahjustamisest (ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon) ja kliimamuutustest (ÜRO raamkonventsioon kliimamuutused). [http://www.undp.org.pk/environment-and-energy.html] 2. PROJEKT "TORGHAR" 1997. aastal tunnustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) projektiga ,,Torghar" (Must mägi) kohalike hõimujuhtide tööd bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, sotsiaalse
alusel. Eraõiguse eriharu. Turvaline paindlikkuse põhimõte- töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe, mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve. Avalik teenistus- töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finatseeritakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Tööõiguse allikad: -Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konvensioonid -Eurooma sotsiaalharta -EL töösuhteid reguleerivad aktid -EV põhiseadus -seadused- töölepingu seadus -Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused -Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid -Kollektiivlepingud Töösuhe on oma olemuselt lepingline ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte(pooled on lepingu sisu kujundamisel vabad).
Sõnadega on loodud maailm(,,saagu valgus"- ja valgus sai). Sõnad toovad oleva välja just sellisena, nagu ta on. 50. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras- ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad sisaldavad loomust, nad on sellised nagu on asjade sisemised omadused. Demokritos: sõnad on juhuse, ja mitte looduse poolt. Sõnad on inimeste väljamõeldud konvensioonid, olevate asjade loomuse tähistamiseks. Keelel ja sõnadel pole seos loomusega, kõik on inimeste kokkulepe. Sofistid väidavad, et sõnad on konvetsioon. Platon,Aristoteles, Thomas Aquinas: sõnad sisaldavad asja sisemist loomust, essentsiat. Uusaegne empirism (Locke/Hume): sõnad on korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed". Locke: sõna on sekundaarne sise-taju, tajuimpulsside koosmõjul tekkiv. Hume: sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Sõna tähendus tuleb empiirilise sõnakasutuse kaudu.
Negatiivne õigus- riik peab hoiduma õiguse rikkumisest Positiivne õigus- riik peab midagi ette võtma, et tagada seda 2pakti: kodanike tsiviilõiguste pakt sõlmiti 1966 ja jõustus 1976 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt sõlmiti 1966 ja jõustus 1976 rohkem riike ühines algselt esimese paktiga, sest see oli kergem. Praegusel hetkel on enamus riike ühinenud mõlema paktiga. Millal sõlmiti ja millal jõustusid need inimsed konvensioonid? 10.dets 1948 ülddeklaratsioon Euroopa inimõiguste konvensoon sõlmiti 1950 ja jõustus 1953 Ameerika inimõiguste pakt sõlmiti 1969 ja jõustus 1978 Aafika rahvaste harta sõlmiti 1981 ja jõustus 1986 Et see saaks kohustuslikuks, peab seda aktsepteerima ja rakendama nagu tava. Tava tekib- üldine järjekindel praksis ja nad peavad tundma, et see on nende jaoks kohustuslik. 2 rahvusvahelist konvensiooni:
oluliselt ühised huvid), ühised seisukohad (liidu poolne lähenemisviis mingile küsimusele), ühismeetmed (osutub vajalikuks liidu operatiivne tegevus, selle üle otsustab Euroopa Liidu Nõukogu). Puudutab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Elluviimiseks kasutatakse otsueid ühistrateegia kohta. Sünnivad alati püstitades mingi eesmärgi. Need on eesmärgikesksed asjad. 3. Kolmas sammas: ühised seisukohad, raam- ja muud otsused, konvensioonid. Liikmesriikide vaheline politseialane koostöö kriminaalasjades. Täiendava allikana ka ELi poolt sõlmitavaid rahvusvahelisi lepinguid, mis on siduvad nii liidu enda organitele kui ka liikmesriikidele. Need moodustavad omaette õigusallika sellels õigusallikate reas. Euroopa Parlament, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus, lisaks terve rida abi- ja kõrvalorganeid. Õigusnorm
suuremat tegutsemist ja TA kontrollib – pead olema asutuses, peab käima koosolekutel, tööruum, siis on pigem tähtajaline TL) o Raamatupidaja (TVL – iga kuu peab raamatupidamine korras olema, kuigi töötas kogu aeg kohapeal) võib ka olla käsundusleping 1.2.2.5 ILO (rahvusvaheline tööorganisatsioon) töösuhte olemasolu väljendavad näitajaid (S 198, 2006) soovitused (ei ole kohustuslik, samas on kohustislikud konvensioonid, mida RK on ratifitseerinud) - Tööd tehakse teise isku juhtiste kohaselt ja kontrolli all - Töötaja on integreeritud ettevõtte organisatsiooni - Tööd tehakse ainult või peamiselt teise isiku kasuks - töötaja peab töötama isiklikult - tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga - töö on kestev ja pidev - töö tegemine eeldab tööaja kättesaadavust
annaabi.ee 
