külmakindlust ning seega võivad sellised mugulad säilida -7 0C juures mullas tervetena kuni kevadeni. Vesi (niiskus) · Kartuli veetarve kasvuperioodi algul (mahapanekust tärkamiseni) suhteliselt väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800-2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga intensiivne ning algab ka mugulate moodustumine. · Kartulitaime maksimaalne veetarve on õitsemise algusest kuni pealsete kasvu lõppemiseni. Fotosüntees · CO2+6H2O+valgusenergia = C6H12O6+674cal+6O2. · Fotosüntees võib, olenevalt keskkonnatingimustest ning taime arengust ja seisundist, toimuda erineva
lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Kõrval pildil näed kompasstaime, vasakul - vaade taimele läänest või idast; paremal - lõunast või põhjast. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised taimeliigid (pojengid, tulbid, kuldtähed). Põua ja talve elavad nad üle risoomidesse ja sibulatesse kogutud varuainete abil. Rohtlavööndi taimestik
Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal
6CO2 + 12H2O ® C6H12O6 + 6O2 + 6H2O · Fotosünteesi tähtsus: - orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist · Fotosünteesi kiirus sõltub: - valguse intensiivsuses - CO2 hulgast - taime tüübist - tuule tugevusest - temperatuurist - vee-ainevahetusest · Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta. · Fotosünteesi käik: Fotosüntees toimub kloroplastides.Selles on kaks etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad valgusenergiat, see ergastab klorofülli molekule ning ei saa toimuda pimedas. Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad pimedas ja valges. · Fotosünteesi valgusstaadiumis: reaktsioonid algavad klorofülli ergastamisega.
Kuid peale selle on huulheinal ka uriinieritust soodustav ning palavikku alandav toime. Kuid huulheina lima ei ole karjapoiste jaoks mõeldud. See on taimel putukate püüdmiseks. Kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavad. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. KOKKUVÕTE Referaati tehes sain teada, et rabataimed on väga huvitavad
Produktiivsuse konseptsioon: Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud (respireeritud) energia vahe. Netoproduktsioon= bturoproduktsioon energia( mis kulub respiratsioonile) Juurdekasv s.o taimede masii, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. Suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Saak produktiivsusega seotud mõiste. Osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. IV loeng Produtsendid: Produtsendid e. Tootjad orgaanilist ainet sünteesivad organismid ( autotroofid) Kõik rohelised maismaataimed Fotsünteesivad vetikad Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid:
Kui suur on CO2 assimilatsiooni kiirus lehe välispinnal, ühikutes µmol CO2m2/s, kui CO2 kontsentratsioon rakuseina välispinna lähedal on 6µM ja karboksüleerimistsentrites keskmiselt 4µM? Kasutage teadmist, et õhus on CO2 difusioonikonstant 0.16cm2/s ja arvestage, kui palju on difusioon vedelikus aeglasem kui gaasis. Difusioonikonstant 0.16*10-4 cm2/s. Läbi rakuseina ühe ruutsentimeetri difundeerub A=0.16*10-4*(6-4*1)/1*10-4=0.32nmol/s. Lehepinna cm2 all asub 10cm2 rakupinda, seega läbi lehepinna ruutsentimeetri läheks 3.2nmol/s, ehk 32 µmol m-2 s-1. 31. Õhu temperatuur on 20°C. Kui suur on molekuli ruutkeskmise kiiruse vertikaalkomponent? Kui suur on ruutkeskmise kiiruse absoluutväärtus? Iga vabadusastme kohta on energia ½RT=½*8.314*293=1218J/mol. 1 mool=29g õhku omab energiat 1218J. Kiiruse v=(2*1218/0.029)=290m/s. Absoluutväärtuse leiame kui ruutjuure komponentide ruutude summast vabs=(2902+2902+2902)=252300=502m/s. 32
paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Tupp-villpea (Eriophorum Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle
populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Põhjendage oma arvamust. 46. Päikesekiirgus ja FAR. Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes. Päikesekiirgus: 1) otsene kiirgus - S; 2) hajus kiirgus - D; 3) summaarne kiirgus - Q FAR, selle osa kogu päikesekiirgusest; lehepinna indeks (m²/m²); lehtede pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine 47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang
· efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti · pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes Taimi on kõrbes väga erinevaid. Neist mitmed on üsna omapärase kuju ja huvitavate võimetega. Kõige tavalisem nähtus on lehepinna vähenemine, mille tagajärjel real juhtudel on lehed täielikult kadunud. Näitena võib siin tuua dzuzguuni - liivakõrbes elunevate põõsaste tüüpilist esindajat. Teistel kõrbeasukatel on lehed muundunud asteldeks. Eriti hästi avaldub see liivaakaatsial. Selle taime lehevars, millel asub mõni paar lahekesi, on naasklikujuline ja alusel kahe teravikuga, mis arenevad abilehtede asemel. Algul kannab selline lehevars ka lehti,
piires. Sademeid on aastas üle 2000 mm, kuu kesk-mine tihti niisama suur kui Eestis aasta keskmine. Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º, õhuniiskus langeb kiiresti 500/o-ni, ja kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatav niiske, peavad puud taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Mullad on enamasti vanad, lähtekivim sügavalt murenenud. .Aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist (Fe203) punane ja horisontideks liigestumata (lateriitpinnas). Muld on happeline (pH=4,5-5,5) ja väga mineraalainevaene. Kogu
auramiseks. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Nt põhjapoolkera kõrvetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100mm, võimalik auramine aga 800-1000mm. 63. Mida mõistetakse summaarse auramisena? Summaarne auramine on auramine taimede vahel olevalt mullalt koos taimede transpiratsiooniga. 64. Iseloomusta süsteemi taim-muld-õhk. Taimed saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja ained neid õmbritsevast keskkonnast, atmosfäärist tuleb lehepinna kaudu päikeseenergia ja CO2, mullast juurte kaudu vesi ja mineraalsed toitained. Mullakeskkond on tigedalt seotud kõige maastikusfääri komponentidega. See süsteem jaotub kuueks horisontaalseks kihiks.Taimkatte ülemiselt piirilt kuni juurte leviku alumise piirini moodustub süsteemi taim-muld-õhk sisekeskkond, mis omakorda jaotub atmosfääri- ja mullakeskkonnaks. Kogu süsteemi ümbritseb välikeskkond. Seda
hullumaja) jõuavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Minu arvates on see raamat täielik jama! Esimese osa võis veel kuidagi läbi lugeda, kuid teine osa oli liig, mis liig.Üldmulje "Meister ja Margaritast" oleks ehk veidi parem jäänud kui Bulgakov oleks teise osa kirjutamata jätnud, kuid kahjuks ta seda ei teinud.Miinuspunkte annab
hullumaja) jõuavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Minu arvates on see raamat täielik jama! Esimese osa võis veel kuidagi läbi lugeda, kuid teine osa oli liig, mis liig.Üldmulje "Meister ja Margaritast" oleks ehk veidi parem jäänud kui Bulgakov oleks teise osa kirjutamata jätnud, kuid kahjuks ta seda ei teinud.Miinuspunkte annab
oluliseks. Suur soojusmahutavus, turgori tekitaja,suur pindpinevus,neutraalne lahusti. 6 Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel,vee liikumine juurtes,tüves,lehtedes. Põud,liigniiskus,mürgid mullas jne.. 2. Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed on vetikad,seened(veesisaldus rakkudes muutuv),dormantsusperiood,saavad kätte vett ka läbi lehepinna. Homoiohüdriidsed taimed on enamus kõrgemaid taimi.(veesisaldus rakkudes konstantne ).Spets veehoiuorganellid, saavad kätte vett juurte kaudu. 3. Kuidas mõõdetakse absoluutset/suhtelist veesisaldust Absoluutne veesisaldus=kogumass-kuivmass Suhteline veesisaldus=(kogumass-kuivmass)/kogumass 4. Mis on vesinikside. Joonista see molekulide vahel 5. Kirjelda maatriksjõude, milliste osakeste ja vee vahel need suurema tõenäosusega tekkivad
olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega, nt tiik, raba Bioom – ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum, nt tundra, taiga, parasvöötme okasmetsad 3. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI – Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 5. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Neeldunud kiirgusenergia hulk on suurem 6. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst 7
Närbumine tekib veepuuduse tõttu või taimede juhtorganite vigastuse tagajärjel (nt. kurgi fusarioosne närbumistõbi) Laiksused kahjustunud taimeosadele, eelkõige lehtedele tekivad mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega laigud, mida põhjustavad kudede suremine (nekroosilaigud), klorofülli vähenemine (kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke. Laigud võivad olla teravalt piiritletud (kartuli- lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted)
mitte. Olles valguse käsitlemise juures võiks küsida, miks taimed on rohelised? Õige vastus ei ole: klorofüll on roheline. Tegelikult on taimed rohelised sellepärast, et klorofüll neelab valge valguse sinist, violetset ja punast valgust. Järele jääb roheline , mis peegeldub taimedelt. Roheline valgus jääb üle, kui taimed on võtnud, mis vaja. Fotosünteesi potentsiaal sõltub taimekoosluse lehepinna summaarsest suurusest, lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus
hävitavale toimele. Kuid peale selle on huulheinal ka uriinieritust soodustav ning palavikku alandav toime. Kuid huulheina lima ei ole karjapoiste jaoks mõeldud. See on taimel putukate püüdmiseks. Kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. 8. KOKKUVÕTE ,, Mööda õõtsuvat sood ja lagetat raba uitas üks muretu olend
orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi. Okka juhtkimbu sekundaarne kasv toimub väheaktiivse kambiumi talitlusel. 5.3. Veetaime lehe ehitus Veesiseste lehtede mesofüll on diferentseerumata. Hästi on aga arenenud rakuvaheruumistik ning õhukambrite võrk, neis säilitatakse elutegevuseks vajalikke gaase. Tänu õhukambrite olemasolule püsivad taimed vees vertikaalasendis. Gaasivahetus toimub kogu lehepinna (ja ka varre) kaudu, õhulõhed puuduvad või asetsevad ujulehtede pealmisel pinnal. Veesisesed lehed on enamasti õhukesed ja koosnevad vaid mõnest rakukihist. Nende epiderm sisaldab kloroplaste. Lehtedel võib leiduda erilisi vahendeid vee imamiseks -- hüdropoode, näiteks kõõluslehel (Sagittaria sagittifolia) või vesikuusel (Myriophyllum). Hüdropoodide rakkude kestad lasevad vett kergesti läbi, kuna kutiikula neil puudub.
sirgumisega kaasneb märkimisväärne suremus, st toimub kohordi isehõrenemine, konstantse saagi seadus enamasti ei kehti, vaid log w ja log N seos on järsema langusega kui -1 (s.t. sirge tõus < -1). Täpsemal hindamisel on selgunud, et sellisel juhul on sirge tõus enamasti võrdne - 3/2-ga. Püüame konstantse saagi seadust ja isehõrenemise seadust teoreetiliselt tuletada, toetudes mõnele lihtsustavale eeldusele. Selleks toome kõigepealt mõistena sisse lehepinna indeksi (L, tähistatakse tihti ka lühendiga LAI, ingliskeelsest terminist Leaf Area Index) mõiste. Meenutuseks, L on dimensioonitu suurus, mis näitab kui palju on taimepopulatsioonis kokku lehepindala maapinna ühiku kohta (näiteks lehepinna ruutmeetreid ühe maapinna ruutmeetri kohta). Esimene lihtsustav eeldus väidab, et L ei kasva lõputult koos taimede massi suurenemisega vaid jääb mingist kohordi arengujärgust alates konstantseks. Seda lihtsal põhjusel, et lehestik ei saa
Lõuna-Euroopa asub igihaljaste kõvalehiste metsade ja põõsastike vööndis. Metsi pole küll peaaegu üldse alles jäänud, künkaid ja madalamaid eelmägesid katab tihe igihaljas põõsastik, kus leidub ka üksikuid madalaid puid. Taimed on kohastunud suvise kuivusega. (21) Vahemereline taimkate koosneb peamiselt kõvalehelistest puudest ja põõsastest ning mugul- ja sibultaimedest. Põõsastel on enamasti lehed väikesed ja nahkjad, pidurdades lehepinna kaudu aurumist. Kuna kliima on niiske kasvavad siin loorber, korgitamm, iilekstamm jm. (22 lk 134-136) Lõuna-Euroopa jõed on veevaesed, suvel väga madalad, talvel suurvesi. Alpidest algavad jõed on aga eriti suurelangulised ning toituvad peamiselt liustike sulaveest. Suurvesi on suvel. Oma kiire voolu poolest kasutatakse Alpides jõgesid energiaallikana. (5 lk 636) Põllumajanduses tegeldakse peamiselt taimekasvatusega. Teraviljadest
energia arvel:6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist Fotosünteesi kiirus sõltub: valguse intensiivsuses CO2 hulgast taime tüübist tuule tugevusest temperatuurist vee-ainevahetusest Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta.Fotosünteesi käik: Fotosüntees toimub kloroplastides.Selles on kaks etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad valgusenergiat, see ergastab klorofülli molekule ning ei saa toimuda pimedas. Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad pimedas ja valges.Fotosünteesi valgusstaadiumis: reaktsioonid algavad klorofülli ergastamisega. Valguskvandid löövad
laiuskraadini. · Sesoonsetes vihmametsades sademeid vähem kui 2000 m/a. · Humiidsetes vihmametsades rohkem kui 2000 mm/a. · Temperatuur ei lange kunagi alla 0oC. · Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. · Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º · Kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatavniiske, peavad puud taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. · Mullad on toitainetevaesed. Vanad, lähtekivim on sügavalt murenenud. Happelised. Kogu taimedele vajalik toitainevaru on talletatud elusa fütomassina. Iga surnud taimeosa laguneb jalamaid ning taimed võtavad
Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. I. on voolava veega harilikult kiirem kui seisuveekogudes. Jahikalender seadusega määratud ajad, mil võib mingeid jahiulukeid jahtida. Jaotumus liigi isendite paiknemine koosluses. Jaotumus võib olla korrapärane, juhuslik või rühmitine. Juurdekasv s.o. taimeökoloogias taimede massi, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Juurdekasvu iseloomustatakse näit. esmase puhastoodangu kaudu. Loodusliku taimkatte (maapealse ja maaaluse biomassi) juurdekasv aastas on maakeral keskmisena 9,5 t/ha. Troopikas võib metsa juurdekasv olla 30 t/ha. Energiavõsal 25 t/ha. Jäljendamine matkimine, teisel liigikaaslasel nähtud või kuuldud liikumise või häälitsuse järeletegemine.
Nii maismaa- kui veebiotsönoosides eristatakse produtsentide, konsumentide ja redutsentide biomassi. Biomass on tähtis ökoloogiline mõiste, mis võimaldab hinnata maismaa-alade ja veekogude tootlikkust ning töönduslike organismide varusid. Olenevalt floora ja fauna liigilisest koostisest ning elutingimustest on biomass eri aladel erisugune ja aasta vältel muutuv. Juurdekasv s.o. taimeökoloogias taimede massi, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Juurdekasvu iseloomustatakse näit. esmase puhastoodangu kaudu. Endla Reintam, 2008/2009 29 Loodusliku taimkatte (maapealse ja maaaluse biomassi) juurdekasv aastas on maakeral keskmisena 9,5 t/ha. Troopikas võib metsa juurdekasv olla 30 t/ha. Energiavõsal 25 t/ha.
annaabi.ee 
