Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga
ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks.
Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud
Punkt 2 Õigusaktide liigid: üld-ja üksikaktid Õigusaktid võib liigitada: 13 Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1. üldaktid (normatiivaktid). 2. üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsiooniline põhitunnus): 1. seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused), 2. täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 3. kohaliku omavalitsusebõigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 4. jurisdiktsioonilised aktid (kohustused, määrused, erimäärused) 5. korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh. statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt.põhikiri, põhimäärus). Punkt 2
Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2
Õigusaktid peavad olema materiaalselt õiguspärased. See üldine pm tähendabki õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusel. Liigid: Kontinentaalset õigussüsteemi nim sageli ka seadusõiguseks. Õigus sisaldus seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõigus konstinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu (õiguse allikate formaalne jaotus): legislatiivaktid, haldusaktid, jurisdiktsiooniaktid. Millist ül-t õigusakt õiguskorras täidab (funktsionaalne liigitus): legislatiivfn-i täitev õigusakt, haldusfn-i täitev õigusakt, jurisditsioonilist fn-i täitev õigusakt. On võimalik ka materiaalselt liigitada. Koht õigussüsteemis: seadused, seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Tegu on vertikaalse liigitusega. Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda): eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad. 3
silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas 4) Seadlused- ehk dekreet, Seadlusandluse õigus kuulub presidendile.See on riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaksmääratud juriidilisest seisundist.Erakorralised ja hädadikreedid ; 5) Määrused- on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määruse legislatiivaktid. Formaalselt on määruse haldusorgani aktid; Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: • Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) • Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus.
kuulutatud eriolukord ja Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda. Tavaline presidentaalse demokraatia puhul. Seadlused kannavad ka Riigikogu esimehe ja peaministri allkirju (kontrasignatuur). MÄÄRUSED valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad § 87, § 94. Funktsionaalselt on legislatiivaktid ja formaalselt on haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Samas kui täidesaatvad organid loovad materiaalset õigust, pole võimude lahusust. Siit tuleneb täidesaatva võimu osa tuntav kasv (haldusriik). Seega peab määrusandluse jaoks kehtima kindel volitus. Ühiskonna juhtimine peab ideaalis toimuma peamiselt seadustega. Parlamendi töö peab olema avalik, sõnavabadusega, immuniteediga ja ilma imperatiivse mandaadita. Selle jaoks peab vahet
1) seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislaktiivaktid; 2) täidesaatva riigivõimu õigusaktid e haldusaktid e eksekutiivaktid; 3) kohaliku omavalitsuse õigusaktid e haldusaktid; 4) juristiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid Üldaktid Üldakt - normatiivakt - õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähendsuses on alati legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigusnorme, luues käitumiseeskirja; ¤ üldnormi õigusnorm on üldjuhul impersonaalne; hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale; ¤ nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tulenevalt subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; ¤ nende liik tuvastatav formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina.
nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mis tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusaktid võib liigitada : Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: üldaktid (normatiivaktid) ja üksikaktid (individuaalaktid) Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus): 1) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused); 2) Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad); 3) KOV õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad); 4) Jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) Korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh statuudiaktid
17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, yliõpilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt
andmisest keeldumine). Õiguslikud tagajärjed seisnevad selles, et luua, muuta või tühistada õigusi ja/või kohustusi või neid siduvalt kindlaks määrata; tal on pretseptiivne iseloom. Haldusaktiga teostatakse avalikku võimu. Tema regulatiivsuse tagatiseks on avalik võim. Seetõttu on ka aktis sisalduvad ettekirjutused kohustuslikud. Haldusakte antakse täidesaatva riigivõimu teostamisel. ta reguleerib üksikjuhtumeid. Legislatiivaktid sisaldavad õigusnorme, mis reguleerivad abstraktsel hulgal juhtumeid. Haldusakt reguleerib üksikjuhtumeid ja ta on suunatud individualiseeritud subjektile. Individuaalsus ei ole kvantitatiivne vaid kvalitatiivne näitaja. Nii on haldusakt, millega autasustatakse paljusid inimesi, haldusakt materiaalses mõttes, kuna siin on adressaadid individualiseeritud, vaatamata sellele, et neid on palju. Keerulisem on aga näiteks
Nad on põhiliseks õiguse allikaks. Õigusaktid võib liigitada: Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustllovate või õigustrakendavate aktidega: üldaktid õigustloovad aktid üksikaktid õigusrakendavad aktid Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris: seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused) täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad) kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks. jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, põhikiri, põhimäärus) 28. Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi
P.3. Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid Õigusaktid võib liigitada : 1. tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1) üldaktid, 2) üksikaktid; 2. põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus): 1) seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused); 2) täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad; 3) kohaliku omavalitsuse õigusaktid - loetakse samuti haldusaktideks (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad); 4) jurisdiktsioonilised aktid; 5) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt põhikiri, põhimäärus).
üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus. Õigusakt — õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud ja struktureeritud dokumenti. Õigusnorm õigusaktis on paberkandjal fikseeritud (dokumenteeritud) käitumiseeskiri. Üldakt = normatiivakt = õigustloov akt — üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused (legislatuuri ehk seaduseandja – parlamendi – legislatiivaktid). Õigustloov akt (mõiste): Üldakt=õigustloov akt=normatiivakt= legislatiivaktid – seadus kitsas ja laias tähenduses – seadus, seadlus, määrus; Õigustloov akt (seadus, määrus jne) peab sisaldama õigusnormi (formuleeritud käitumiseeskiri). Oluline on see, et kui õigusakt ei pruugi sisaldada õigusnormi (ta võib olla loodud ka ükskijuhtumi reguleerimiseks), siis õigustloov akt PEAB seda sisaldama
Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. 4.2.3 MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud
omavalitsuse üksustest. ü Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. 17 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni
dekreet riigipea poolt. Põhiseaduse alusel on presidendil õigus võtta vastu: 1. Erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused. 2. Hädadekreete eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. 2.6. Määrused Määrused valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid, formaalselt haldusorgani aktid. Formaalses seaduses peab sisalduma volitus täitevorganitele määruste andmiseks (muidu riigistumise oht haldusvõimu osakaalu kasv). Õigusteooria volituste liigid: 1. Generaaldelegatsioon PS-s sätestatud kestvat volitust määrusandluses. 2. Spetsiaaldelegatsioon ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel: 1. Intra legem määrused antud kehtiva seaduse rakendamiseks. 2
Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. 343. Milline on oiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Maarused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja taitmiseks vastu voetud oiguse allikad. (pohiseaduse §-d 87 ja 94). Funktsionaalselt on nad legislatiivaktid. Formaalselt on nad haldusorgani aktid. Maarusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus. Nimelt peab formaalses 44 seaduses sisalduma spetsiaalne volitus. See tahendab legislatiivorgan utleb kas ja millises mahus on taitevorganid padevad materiaalseid oiguseeskirju valja andma. 344. Mida tahendavad moisted:
09.1999 määrust nr 279 „Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri“ (RT I 1999, 73, 695; 19.01.2011, 4. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad/ täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid, formaalselt haldusorgani aktid. Tuleb hoolikalt kaaluda, kui anda eksekutiivorganitele (Vabariigi Valitsus, ministrid, teised riigiorganid, kellele on parlament andnud seadusega volituse) legislatiivsed funktsioonid – volitused. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: 1 GENERAALDELEGATSIOON – kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. SPETSIAALDELEGATSIOON – on ühekordne seaduses sisalduv volitus.
Näiteks Tartu linna põhimääruse järgi avalikustatakse linnavolikogu määrused linnaraamatukogus, Tartu Ülikooli raamatukogus ja volikogu kantseleis, linnavalitsuse määrused eespool nimetatud raamatukogudes ja linnavalitsuse kantseleis. Siin on tegemist teatavakstegemise erilise vormiga, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse spetsiifikast. Halduse üldaktide avaldamine (avalikustamine) ei ole üksnes formaalne toiming, vaid ta on akti jõustumise eelduseks. Kuna halduse üldaktid on legislatiivaktid, siis kehtib neile sama põhiseaduslik reegel, mis seadustelegi - täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seega on täitmiseks kohustuslikud üksnes avaldatud (avalikustatud) halduse üldaktid. Halduse üksikaktid tehakse teatavaks täitjatele ja teistele asjaosalistele. Õiguslikult on see üldpõhimõte sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning kehtib kohaliku omavalitsusüksuse organite üksikaktide kohta. Vastavalt nimetatud seadusele tuleb
Näiteks Tartu linna põhimääruse järgi avalikustatakse linnavolikogu määrused linnaraamatukogus, Tartu Ülikooli raamatukogus ja volikogu kantseleis, linnavalitsuse määrused eespool nimetatud raamatukogudes ja linnavalitsuse kantseleis. Siin on tegemist teatavakstegemise erilise vormiga, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse spetsiifikast. Halduse üldaktide avaldamine (avalikustamine) ei ole üksnes formaalne toiming, vaid ta on akti jõustumise eelduseks. Kuna halduse üldaktid on legislatiivaktid, siis kehtib neile sama põhiseaduslik reegel, mis seadustelegi - täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seega on täitmiseks kohustuslikud üksnes avaldatud (avalikustatud) halduse üldaktid. Halduse üksikaktid tehakse teatavaks täitjatele ja teistele asjaosalistele. Õiguslikult on see üldpõhimõte sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning kehtib kohaliku omavalitsusüksuse organite üksikaktide kohta. Vastavalt nimetatud seadusele tuleb
annaabi.ee 
