Konteinerid katusematerjalid Ekspordi artiklid Raud ja terastorud, õõnesprofiilid Rauast või terasest toruliitmikud Raud või teraskonstruktsioonid ja nende osad Rauast või terasest tsisternid, vaadid, paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad Metec grupp OÜ Tartu NORCARBSB EESTI AS Raplamaa Stremrator OÜ Harjumaa MAS Metall OÜ Tallinn RAUDPOLT OÜ Tallinn Lapi MT AS Võru Küsimusi? Tänan kuulamast!
· Keemiline element · Sümbol - Si · Aatominumbriks - 14 · Mittemetall · Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest · Looduses esineb harva puhtal kujul · Inglise keelne nimetus Silicium Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 · Räni põleb Si + O2 SiO2 · Hapetega ei reageeri Räni saamine · Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, kuid puhtal kujul teda looduses ei esine. · Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000°C elektriahjus.
2. SAED Metabo ketassaag Ketassaag KS 54, 1010 W, ketas 160 mm, lõikesügavus 0-54 mm, 3,4 kg Tikksaag Bosch PST 800 PEL 230 V/50 Hz Toide: Võimsus: 620 W Töökiirus: 5003100 rpm Käigu pikkus: 23 mm Maks. saagimissügavus puidus: 80 mm alumiiniumis: 15 mm terases (legeerimata): 6 mm Suurus: P185×K200 mm Kaal: 2.1 kg . 3. AKUTRELLID Akutrell BZ 12 SP 2 akut 12V/1,4 Ah,30 min. laadija AC 30, 0400/01450p/min, 18/35Nm, 10 mm padrun Metabo akutrell 12 Impuls Metabo akutrell BSZ 12 Impuls 1,4 Ah akudega. 2 akut 12V/1,4Ah, laadija L 60, 0400/01350p/min,22/26/52Nm, padrun: kuni 13mm Akutrell BSZ 12 Impuls 2 akut 12V/2,0Ah, 30 min
Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Koostis / struktuur Keemiline element räni (Silicium, Si), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline (teemandi struktuur) kahe aatomiga elementaarrakus. Omadused Hõbedase läikega, kerge (2330 kg/m 3) materjal. Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm). Saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse (lõppastmes tsoonsulatusega) väga kõrge puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist
________ Keevituselektroodid Kaarkeevitusel kasutatavad ekektroodid liigituvad: a) sulavad elektroodid b) sulamatud elektroodid Keevituselektroodide liigituse aluseks on järgmised tunnused: 1) elektroodivarda materjal 2) keevitatav metall 3) elektroodikatte paksus 4) varda ja katte keemiline koostis 5) katte sulamisel tekkiv räbu 6) õmbluse mehaanilised omadused Keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi nelja rühma: EN 499 legeerimata ja madallegeerterastele, EN 1599 kuumustugevatele terastele, EN 757 kõrgtugevatele terasetele, roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroode tähistatakse rahvusvahelise ISO ja rahvuslike (DIN, SFS jt ) standardite järgi. Rahvusvaheline klassifikatsioon jagab elektroode järgmiste tunnuste aluses: 1) õmblusmetalli mehaanilised omadused 2) katte tüüp 3) õmbluste asend ruumis 4) voolu liik ja polaarsus
raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Keemiline element tina , omab kahte allotroopset modifikatsiooni. Temperatuuridel üle 13.2°C on stabiilne tetragonaalse kristallstruktuuriga -tina (-Sn) tina enamtuntud ja kasutatud vorm. Temperatuuridel alla 13.2°C läheb -tina üle kuubilise struktuuriga -tinaks. 2 Tina sulamid Legeerimata tina on metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel, et vismuti- või vasesisaldus ei ületa tabelis toodud piirnorme. Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad
4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu juhtme kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar 2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. 2.3 Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline)
3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla 0,21%, süsinik sulab 3632°C juures ja hakkab keema 4800°C juures, süsinik annab terasele juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod. Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine
käsikeevitusprotsess. Keevitaja hoiab põletit käes ja teise käega lisab kaarleeki lisamaterjali, liikudes ühtlaselt kas paremalt vasakule või vasakult paremale. Esmalt tekitatakse põhimaterjalil keevisvann ja seejärel sulatatakse sinna lisamaterjali ning tekitatakse õmblus. Hoolikalt tuleb jälgida, et lisamaterjal ja põhimaterjal ei satuks kontakti sulamatu elektroodiga. 3.3.1. Alalisvooluga TIG-keevitust kasutatakse legeerimata terase, roostevaba terase, vase, nikli ja selle sulamite ning titaani keevitamisel; 3.3.2. Vahelduvvooluga TIG keevitust kasutatakse selliste materjalide keevitamisel, millel on pinnal raskestieemaldatav oksüüdikiht, nagu alumiinium ja selle sulamid ning magneesium ja selle sulamid. 4. OHUTUSNÕUDED ELEKTERKEEVITUSTÖÖDEL: 4.1. Lülita sisse ventilatsioon. 4.2
Kahjulikud gaasid ja aurud Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Legeerimata teraste keevitamisel on üle 80% tekkivatest ühenditest tervisele kahjutud. Kõrglegeerterase ja roostevaba terase keevitamisel on kahjulikeks kroomi ja nikli ühendid, mis võivad olla vähitekitajateks. Alumiiniumi keevitamisel tekkivad metalliaurud ja aerosoolid on mürgised ja võivad põhjustada Alzheimeri tõbe. MAG keevitusel moodustub vähesel määral vingugaasi, mistõttu kinnistes ruumides ja mahutites keevitades on vaja tugevat töökoha ventileerimist.
Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega
fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis
Kaarleegi kustudes taastub valgusfiltri algtumedus. Valgusfiltri tumedusastmeid on võimalik muuta Aktiivse valgusfiltri toiteallikaks on Joon. 8 Keevitusmask päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri isetumeneva valgusfiltriga ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 7 4. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ..
(väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus 17. Süsinikteras - legeerimata teras, mis sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1%mangaani, kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit 18. Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine. Jahtumine toimub tavaliselt koos ahjuga ning kestab tavaliselt mitmeid päevi. Lõõmutamine vähendab terase kõvadust, kuid parandab struktuuri ning vähendab tunduvalt sisepingeid. 19
sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla 0,21%, süsinik sulab 3632°C juures ja hakkab keema 4800°C juures, süsinik annab terasele juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod. Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase põhikomponente (tavaterastes kuni 1,65%) Mangaan sulab 1260°C
3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus: Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla 0,21%, süsinik sulab 3632°C juures ja hakkab keema 4800°C juures, süsinik annab terasele juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod. Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase põhikomponente (tavaterastes kuni 1,65%)
Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega
tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. Keevituselektroodi valmistatakse metallvarrastest läbim al. 1,5 kuni 25mm ja enam. Elektroodi pikkuse määrab voolu juhtivus (nt roostevaba teraste puhul on elektroodi pikkus väiksem). Kaarkeevitusel kasutatavad elektroodid liigituvad: sulavad elektroodid, sulamatud elektroodid. Keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi nelja rühma: EN499- legeerimata ja madallegeerterastele, EN 1599 kuumustugevatele terastele, EN 757- kõrgtugevatele terastele, roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroode tähistatakse rahvusvahelise ISO ja rahvuslike (DIN, SFS jt) STANDARDITE JÄRGI. 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus ja vastakkaarkeevitus. Räbustis kaarkeevitus metallikaarkeevitus on protsess, kus keevituskaar põleb pulbrilise räbukihi all katteta keevitustraadi ja detaili vahel
vaid tõuseb pinnale mullidena tekitades poore õmluses. - Mangaan Mn- kasutatakse laialdlaselt elektroodi katetes ja traadis. Vähendab kahjulike lisandeid: väävlit FeS+ Mn = MnS +Fe...... ELEKTROODI katete paksus on 0,7- 2,5mm. Suhtena D/d elektroodi varda ja katte vahel M-õhuke kate C-keskmine kate D- paks kate G- ülipaks kate Keevituselektroodide liigitus ja tähistus. Teraste keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi 4 rühma: - EN 499 - legeerimata ja madallegeerterastele, - EN 1599 - kuumustugevatele terastele, - EN 757 - kõrgtugevatele terastele, - EN 1600 - roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroodide tähistuse näide: ISO 2560 E 51 3 B 160 2 0 H ISO 2560 - ISO standardi number (mittelegeer- ja madallegeerterased), E - käsikaarkeevituselektrood, 51 - õmblusmetalli tõmbetugevus 51...65 kgf/mm2, 3 - õmblusmetalli katkevenivuse ja purustustöö tunnusnumber löökpaindel (etteantud
Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit)
võrreldes L / C-ga. Tõkkefilter, millel on tõkkeala sagedusvahemikus f-t ... f+t ning pääsualad 0 ...f-p ja f+p ... &inf; . [vaata | 10. Laengukandjad pooljuhis. muuda] Vabade elektronide ja aukude tege puhtas (legeerimata) pooljuhis. Elektron-aukpaaride kontsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. Voolu tiheduse seos laengute kontsentratsiooni ja liikuvusega. Doonor- ja aktseptorlisandite poolt tekitatud laengukandjad. Enamus- ja vähemuslaengukandjad. Laengu kompenstatsioon ja kristalli elektriline neutraalsus. Vabade elektronide ja aukude tege puhtas (legeerimata) pooljuhis. Räni ja germaaniumi iga aatomi väliskihis on neli valentselektroni, millest igaüks tiirleb ühtlasi ümber naaberaatomi
4) nookurid (S); 5) tõukurvardad (P/S); 6) hüdrotõukurid (P); 7) kolvisõrm (S); 8) silindriseinad (S); 9) propelleri juhtseade, võllilaagrid (P); 10) propelleri ajam (S); 11) turbo- ja õhulaadurid (P); 12) karburaator (P); 13) lisaseadmete ajamid (P/S). Lennukimootori õlid GAAPE (general aviation aircraft piston engine) jaoks tunnistab FAA järgmisi õlisid: a) täismineraal õli (straight mineral oil), st manusteta e legeerimata õli; b) tuhavaba dispergeeritud õli (ashless dispersant oil - ADO), c) metallic-tuhk detergentõli (metallic-ash detergent oil) e pesuõlid, d) sünteetiline õli (synthetic oil). Täismineraalõli MIL-L-6028B on kasutatud palju aastaid põhilise õlina lennukimootorites. Tema puuduseks on tendents oksüdeerumisele, kui ta puutub kokku kõrge temperatuuriga või on aereeritud. Nendel mootoritel, kus kasutatakse mineraalõlisid, toimub õlivahetus 25 ... 50 h tagant.
keerulisem: sellele mõjub mitte ainult noolutustemperatuur ise vaid veel jahutuse kiirus peale noolutamist. Tüüpiline terase sitkuse sõltuvus noolutustemperatuurist on peale üldist tendentsi sitkuse kasvuks, kõveral on kaks nõtku noolutustemperatuuridel umbes 300 ja 550 0C, kus sitkus väheneb. Vastav nähtus nimetatakse I- ja II liigi noolutusrabeduseks. I- liigi noolutusrabedus ilmneb nii legeerimata kui legeerterastes, selle põhjuseks on martensiidi ebaühtlane lagunemine noolutusel metallterades. Terapiiril karbiidiosakesed tekivad intensiivsem kui tera sees, tulemusena sisepinged on seal suuremad, mis teeb terapiirid hapramateks, need muutuvad pingekontsentraatoriteks. Kui suurendada noolutustemperatuur või selle kestus, struktuur tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob.
6. Si räni - parandab terase voolavust, suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust 7. W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust 8. Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust 9. Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 8.Teraste/ malmide liigitus Teraste liigitus Eurostandartite järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)legeerimata terased ehk mittelegeerterased, tuntud ka süsinikterastena 2)legeeritud terased ehk legeerterased Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on määratud piirnormidest allpool, siis on tegemist legeerimata, kui kõrgem, siis legeeritud terasega. 1)Mittelegeerteraste liigitus Mittelegeerterased jagunevad eurostandartite järgi järgmistesse alagrupidesse: a) Tavakvaliteetterased ehk tavaterased b) Mittelegeerkvaliteetterased
1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate e 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel - 5. Vedel slakk 6. Tardunud slakk 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Sele 2.2. Keevitusvann Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. 2.2. Keevitusseadmed Keevitatakse nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Alalisvooluga keevitamisel kasutatakse vooluallikatena keevitusmuundureid ja -alaldeid, vahelduvvooluga keevitamisel aga keevitustransformaatoreid. Terminid alalisvool vahelduvvool keevitusmuundur keevitusalaldi
- need pole harilikult mõeldud termotöötluseks, - koostis ja põhiomadused on vastavuses piirväärtustega, - teisi erikvaliteeditunnuseid (sobivus tõmbamiseks, sügavtõmbamiseks, külmprofileerimiseks jne.) ei tooda, ei sisalda legeerivaid elemente (v.a. Si ja Mn). Mittelegeerkvaliteetterastele pole esitatud erinõudeid termotöötluse ega mittemetalsete lisandite osas. Nende kasutamisel on aga kõrgendatud nõuded (nt. hapra purunemise, tera suuruse, vormitavuse jm. suhtes). Legeerimata kvaliteetteraste hulka loetakse need, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest puhtamad mittemetalsetest lisanditest ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisi ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastavus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms
ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline malm on heleda murdepinnaga, millest ka nimi. Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis (õhukeseseinalised valandid, metallvormid) 2
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut TERASE TUGEVUSKLASSI MARKEERING 355 (N/mm²) J2 (J) (J-Dzaul) minimaalne minimaalne löögisitkus voolupiiri väärtus S ehitusteras H toruprofiil S 355 J2 H Legeerimata ehitusteras 235 JR 27J +20ºC 275 J0 27J 0ºC 355 J2 27J -20ºC Legeeritud ehitusteras 275 K2 40J -20ºC 355 N 27J -20ºC 420 NL 27J -50ºC 460
lisamine tugevdavad terase vastupidavust. Cu suurendab vastupidavust hapetele (0,005%) ja vähendab korrosiooni kiirust 3-4x; Ni mõju parandab mehaanilisi omadusi, Cr-Ni parandavad ka vastupidavust agressiivses atmosfääris (tööstuslikus). Mille poolest erineb ilmastikukindel teras süsinikterasest: Ilmastikukindel teras sisaldab legeerivaid lisandeid - kroom 0,4-1,25 %, vask 0,25-0,55% ja nikkel 0,4-0,65%. Süsinikteras on aga legeerimata (sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1% mangaani, kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit). 55. Terase tsinkimise meetodid. Millest sõltub (lähtub) tsinkimise meetodi valik? Millised on iga meetodi korral saadava tsingikihi paksus ? Kas terase koostis mõjutab kuumtsinkimisel moodustuva tsingikihi paksust? Kui ja, siis kuidas? Tsinkimise meetodid:
Legeerivate lisandite Cu ja Ni lisamine tugevdavad terase vastupidavust. Cu suurendab vastupidavust hapetele (0,005%) ja vähendab korrosiooni kiirust 3-4x; Ni mõju parandab mehaanilisi omadusi, Cr-Ni parandavad ka vastupidavust agressiivses atmosfääris (tööstuslikus). Ilmastikukindel teras erineb süsinikterasest: Ilmastikukindel teras sisaldab legeerivaid lisandeid - kroom 0,4-1,25 %, vask 0,25-0,55% ja nikkel 0,4-0,65%. Süsinikteras on aga legeerimata (sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1% mangaani, kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit). 56. Terase tsinkimise meetodid. Millest sõltub (lähtub) tsinkimise meetodi valik? Millised on iga meetodi korral saadava tsingikihi paksus ? Kas terase koostis mõjutab kuumtsinkimisel moodustuva tsingikihi paksust ? Kui ja, siis kuidas ? Terase tsinkimine 1)Zn pulbervärv kasutatakse väga peenikest pulbrit, kuivand värvikihi massist 95% Zn. Paksus kuni 200 m
annaabi.ee 
