50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Proman12223
Õppematerjali autor
Räni (Si) Kiviriigi kuningas Info Sümbol:Si(silicium) Järjekorra number perioodilisussüsteemis:14 Elektroskeem: +14/ 2)8)4) Aatommass: 28,086 Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Sulamistemperatuur: +1417 ºC Tihedus: 2330 kg/m³ Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO SiO2 + 2Mg Si + 2MgO Pooljuhtide saamiseks tuleks sellel viisil saadud räni edasi puhastada. Räni on hapniku järel levinum element maakoores,moodustades 29,5% maakoore massist. Räni on pooljuht,mille elektrilised omadused
RÄNI referaat 1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise
broomiühendite saamiseks. Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina. NB! Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus bromism. Räni (Si) Keemiline element räni (Silicium, Si) on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIA element, mittemetall, Räni järjekorranumber on 14 ja aatommass 28,09 amü. Puhtad ränikarbiidi kristallid on läbipaistvad ja värvusetud, lisandite mõjul omandavad roheka kuni musta värvuse. Tihedus 3210 kg/m3. Räni on väga kõva materjal (9,5 - 9,75 Mohs'i skaalal) ning jääb kõvaduselt alla vaid teemandile (10). Sulamistemperatuur on tal 2830 °C. Räni võib leida ränioksiidi või silikaatide näol tolmu, liiva,
Mendelejevi tabeli VI rühma elementide (O, S, Se, Te) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se, H2Te) peaksid olema kõik gaasilised. Vesi on erand. Tavaliselt on aine tihedus tahkes olekus suurem tema tihedusest vedelas olekus, vee puhul on aga vastupidi (jää tihedus 920, veel +4*C juures aga 1000). Enamik aineid soojendamisel paisuvad, vee soojenemisel 0*C kuni +4*C ruumala aga kahaneb. Vee ruumala suurenemine jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemist looduses. Vee suure soojusmahutuvuse tõttu muutub merede ja ookeanide temperatuur aeglaselt, mõjutades ümbruse temperatuuri. Vee molekulis esinevad hapniku ja vesiniku aatomite vahel polaarsed kovalentsed sidemed. Vee molekul--dipool--on polaarse ehitusega. Suure dipoolmomendi tõttu on veel suur dielektriline läbitavus, mis põhjustab vee head lahustamisvõimet. Vedelas ja tahkes olekus
kolm kõige aktiivsemat süttivad õhus spontaanselt Avastamine Na, K (sodium, potassium) – H. Davy (elektrolüüsiga); Li - veidi hiljem Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe (mõni mg kogu maakoores) 2.2.2. Leidumine looduses Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises (kohati suured lademed) - eriti NaCl, KCl NaCl – kivisool Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit looduslikes silikaatides eriti merevees (üldkogus suur, nii Na kui K) Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis esinevad veres, lümfis, seedemahlades
kovalentseid sidemeid. Amfoteerne. Väikese tiheduse tõttu kasut satelliitide ja rakettide valmistamiseks, selle õhuke leht on röntgenkiirtele läbipaistev ja kasutat röntgenikiiretorude akendena. Be lisandid muudavad vase jäigemaks ja sulam leiab kasutust tööriistade valmistamisel. Magneesium (Mg)- litosfääris levinud keemiline element (7.kohal), leidub samaplaju kui naatriumi. Keemilise aktiivsuse tõttu ei esine vabalt lihtainena, vaid ainult elemendina arvukate ühendite ja mineraalide koostises. Bioelemendina kuuluvad mg ühendid ka elusloodusse (Mg kuulub roheliste taimede klorofülli koostisesse), ka merevees v levinud metall. Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. MgCl2Mg+Cl2 Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. MgO +CMg+CO Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deuteeriumoksii
lämmastik värvituks vedelikuks. Vees praktiliselt ei lahustu. 2) Tavatemperatuuril on lämmastik passiivne, väga kõrgel aga laguneb molekul aatomiteks. Liitumine vesinikuga toimub ainult kõrgel temperatuuril. Inertgaas on gaas, mis tavatingimustel mitte millegagi ei reageeri (keemiliselt passiivne, nt. lämmastik). 3) Õhu koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ning 1% teisi aineid (CO 2, Ar jt.) 4) Lämmastikku leidubb mineraalide koostises, peamiselt nitraatidena (NaNO 3, KNO3 jt.). Elusorganismides kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse. 1) Iseloomustada ammoniaaki. (valem, saamine, toime inimesele) 2) Nuuskpiiritus, kasutusalad. 1) Ammoniaak (NH3) on üks tähtsaimatest lämmastikuühenditest. See on spetsiifilise terava lõhnaga ning suures koguses sissehingamisel võib tekitada lämbumist, samas on see ka ohtlik silmadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid