välise käitumise kaudu 13. Milllest jutustavad Prometheuse ja Elektra müüdid? ,,Aheldatud Prometheus", lugu titaanist, kes inimestele tule toob ja keda selle eest jumalad karistavad. ,,Elektra" on ematapu motiiv. 14. Kes on Aristoteles? Aristoteles oli vanakreeka filosoof. tema Poeetika (kirjandus kirjanduse kohta) jaotab kirjanduse zanrideks 15.Mille poolest erineb rooma teater kreeka teatrist (st pead oskama kumbagi kirjeldada)? Vanakreekas oli ringikujuline tantsuväljak ehk orkestra; lavatagune ehk skeene; vaatamispaik ehk teatron. Rooma teatri erinevused kreeka teatrist: pole enam tantsuväljakut, esinejateks orjad, mitte vabad kodanikud, etenduse käigus tutvustati tegelasi ja räägiti toimunud sündmustest ja tulevast sündmustest: põhjuseks inimeste pidev sagimine. Varases rooma teatris maske veel ei kantud. 16.Miks on Euroopa rahvaste kultuuriloos tähtis Tacitus? Kuna Tacitus märkis oma teoses ,,Germaania" esimest korda ka euroopa rahvaid sealhulgas
ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile) · Thespis lavastaja, poeet, trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja.
halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi
25.Kes on Hektor? – troojalaste kuningas Priamose poeg 26.Kes on Achilleus? - Achilleus on Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatar Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg
ajapikku muutusid üha rohkem vaatemängulisemaks, ideoloogilisemaks kui ka lõbusamaks. Draama esituspaigaks aga kujunes Ateenas teater. Teater on ruum, mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et seda saaksid inimesed maastikul vaadata laugjalt tõusval maastikul, tüüpiliseks kohaks oli näiteks mererannikute lähised kohad. Antiikajal oli teater kõvasti tinglikum, kui tänapäeval. Tähtsamateks erinevusteks olid need, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnadele ja kõnele. Samuti ka see, et liikumist
Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 kooseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Olulisematel lavastustel on sünkroontõlge vene keelde. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega.
jälgida. "Ooper on paljudele midagi elukauget ja arusaamatut, millega kontakt lihtsalt puudub. Üritame koos rahvusooperiga neid mõttebarjääre lammutada ja pakkuda lõbusa avastusretke muusikateatri võlumaailma. Vaataja saab ise otsustada, kas süveneda ooperi süzeekulgu või kiigata vahepeal kulisside taha." ütles Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja, põhjendades miks see ajalooline hetk sündima pidi. Kui mais juba Estonia kontsertsaalis istusin, mõtlesin tihti sellele, kuidas lavatagune elu keeb, sest olin seda ju eelnevalt esietenduse ülekandest näinud."Kolme apelsini" sõnum on väga positiivne ning nalja ja naeru jätkub seal küllaga. See ei ole mitte mingi igav ja uinutav ooperikogemus, mida tavaliselt selle ala võhikud kardavad, sest see erineb "klassikalisest" ooperist palju. See ei olegi ooper selle tavalises tähenduses, vaid nagu muusikadraama, kus muusika toetab jooksvalt tegevuse arengut, mitte ei domineeri ega juhi asjade käiku
klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale
Ruja lauludes on oma kindel siht ja laulude sisu tekitab imeliku nostalgia tunde . Muusikalise osa kohta pole öelda mitte ühtegi halba sõna , sest see oli tõesti täiuslik . Libreto ja üldse lavastuslik pool jäid minu jaoks nõrgaks. Olgu, väga suur osa tekstist oli täiesti autentne, asjaosaliste endi sõnad, aga selle kokkupanek oli nõrgavõitu. Ehitame kõik muusikale üles, muu paneme vaheklippideks või nii. No tore, muusikalises pooles ei ole tõepoolest midagi ette heita. Lavatagune bänd oli suurepärane, näitlejad laulsid kohati nii, et võttis judinad selga. Sellega oli kõik korras. Lihtsalt oli kohati selline tüüpiline suveteatri tunne, et labastame ja teeme ülekäe. Eriti sellistel hetkedel, kui oli väga hea ja väga ilus lugu ja selle taustaks käis laval läbustamine. Ja mitte stiilne läbustamine, vaid selline tavaline . Videoekraan päästis palju. Esiteks oli ka prozektoripukist niisama vaadates raske aru saada, mis laval toimub
ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed. 9
4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirjas kajastuvat süzeed või filosoofilist ideed. 9. R
(1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega
Aischylos näitekirjanik, teose ,,Oresteia" autor Sophokles näitekirjanik, teose ,,Kuningas Oidipus" autor Teatrietenduste tähtsus: * pakkusid meelelahutust * harisid rahvast poliitiliselt * arenes näitekunst ja näitekirjandus * kasvatasid kodanikke moraalselt * austati Dionysost 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. Theatron vaatajate istekoht Orkestra koori esinemiskoht Proskeenion lava, näitlejate esinemiskoht Skenee lavatagune ruum, ehitis näitlejate ruumidega, kostüümide ja lavainventari ruumid, rahvapoolne sein dekoreeritud 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Sofistid esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigi valitsemiseks vajalikke oskusi, eelkõige vaidluskunsti ja oskust oma seisukohti läbi suruda isegi kui need on valed. Sofistide arvates on mõisted ,,õige" ja ,,väär" suhtelised.
" ,,Just seda tahangi," ütleb Eneken. ,,Vaatlen inglikest juba tund ja teine ning see jääb mulle mälestuseks päevast, mil kohtusime Ingelandis." Ekke üheks tugevaks küljeks oli näitlemine. Kui ta Ingelandis olles lendlehest luges teadet, et rahvamajas on tulemas etendus, otsustas poiss seda kindlasti vaatama minna. Kuid kohale jõudes ei pakkunud temale etendus absoluutselt huvi, talle pakkus huvi pigem lavatagune elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele.
". Ervini isa suri maovähki ja Ervin ei eksinud tal oli see sama. 16. märtsil 1984 pärast väga pikka põdemist ja paljusid keemiaravisid suri Ervin Abel. 2. Abeli kujunemine näitlejaks Esimest korda puutus Ervin teatriga kokku siis kui ta vanavanematel Narvas külas käis. Ta vanaisa töötas õhtuti teatri Narva garderoobis ja seetõttu oli tal hea võimalus näidata Ervinile kõiki teatri põnevaid kohti. Nähtu neelas Ervini jäägitult. ,,Mind haaras see lavatagune sagimine, grimeerimine. Kostüümid," meenutab ta aastaid hiljem keskkonda, kuhu sattus. 4 Tema esimene roll oli lasteaias, kui ta kolmeaastasena kasvatajatelt endale rolli lunis. Lõpuks sai ta endale jaaniussi osa. Tehti usinalt proove ja kui õige päev käes, läks Ervin, latern käes, lavale. ,,Mul on selgelt meeles lavale minek ja lavalt tulek," 2 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 77 3 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk
tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Näitlejad esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead (miimika puudus). Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid)
tundis. Sügisel Dionysose auks korraldatavatest lõikuse rõõmupidudest kasvasid aga välja komöödiad, milles kajastus igapäevane poliitiline elu ja mis olid rõõmsa ja elava sisuga. Põhiprintsiibilt oli kreeka teater künka jalamil asuv vabaõhuteater ehk amfiteater. Künkanõlvadele paigutati poolringis astangutena laskuvad pingid vaatajate jaoks. Keskel oli orkestra ehk lava, millel asus koor ja mis oli kuni 24 m diameetriga, selle taga olid skeene (lavatagune majalaadne ehitis, näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad) ning theatron (pealtvaatajate pinkide osa). Teatris esinesid ainult mehed, kes etendasid aga ka naiste osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Esinemise ajal vahetasid näitlejad maske, mis võimaldas esineda erinevates rollides. Et näitlejad oleks paremini nähtavad, kandsin nad koturne ehk erilisi paksu tallaga lavajalatseid.
teenuse kasutamise läbi. Näiteks kassiir. Miks identifitseeritakse? Et leida kasutajaeesmärke, mis juhivad kasutusjuhte. 2. Toetav tegutseja - võimaldab teenuseid (nt informatsioon) käsitletavale süsteemile. Nt automatiseeritud maksete autoriseerimise teenus. Sageli arvutisüsteem, kuid võib olla ka inimene või organisatsioon. Miks identifitseeritakse? Er selgitada välja välised liideseid ja protokolle. 3. Kõrvalseisev, lavatagune/offstage tegutseja - omab huvi kasutusjuhu käitumise suhtes, kuid pole primaarne ega toetav, nt riiklik maksuamet. Milleks? Et kindlustada kõigi vajalike huvide identifitseerimine ja rahuldamine. 14. Kasutusjuhtude mudel vs kasutusjuhtude diagramm Diagrammid on UMLi tehnika kasutusjuhtude illustreerimiseks. Diagrammid ja seosed ei ole põhi fookus, pigem peaks keskenduma mudelile ehk see pikk kaunis tekstidokument, kus on
ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Jambiline trimeeter, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Oli kolm põhiosa orkestra e ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu muusikute asukoht e orkester; skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas
Maskide vahetamine ei ole samal moel võimalik. Mulje kontroll: inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. # Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, ,,maskide" kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud ,,käsikiri". Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage
Maskide vahetamine ei ole samal moel võimalik. Mulje kontroll: inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. # Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, „maskide” kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud „käsikiri”. Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist
proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkester - kr orchestra 'tantsuplats' tähendas algselt ringikujulist tantsuplatsi. Stseen (skeene) oli algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsivate ustega, ,,lavatagune", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske. 47. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Koreegiks nimetati Vana-Kreekas tragöödiavõistluste rahastajat, kes valiti rikaste kodanike hulgast, tragöödiavõistlusi toetas ka linn. Tragöödiavõistlusteks valiti välja kolm autorit: igaüks esitas võistlustele tetraloogia (kolm tragöödiat ja üks lõbusam satüürdraama)
5 Vanakreeka teater – teater tekkis tänu Dionysuse auks korraldatud dionüüsiatele, kus korraldati erinevaid näitemänge. Oli 2 tegevuse kujutamise viisi: * Tragöödia * Komöödia Mõlemad olid kultuslikud, rituaalsed. Teater oli astmeline ja koosnes 3-st osast: * Theatron – seal istusid pealtvaatajad * Skeene – koht teatris, kus näitleja sai oma välimust muuta, pm lavatagune. * Orkestra – ringikujuline tantsuväljak, uusajal hakkas tähendama muusikute kohta. Olid kindlad reeglid, mida pidi silmas pidama. Etendusel kanti maakondadest pärinevusele vastavaid maske ja oli ka kindel riietus. Tragöödia puhul nt kanti pikki rüüsid ja komöödia puhul naljakaid ja klounilikke rõivaid. Näitlejatesse suhtuti hästi, nad olid kodanikud ja vahel isegi vabastati maksudest. Tragöödia
Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu
Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist. Rooma teater keskendus komöödiale. Rooma teatris polnud enam tantsuväljakut. Lava oli kõrge ja pikk, kujutades enamasti
Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud,
müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor.
Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor
annaabi.ee 
