kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile Fuuga polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm, mitmehäälne, koosneb kolmest osast
mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm. 11)Cocerto grosso- suur kontsert ;A.Corelli 12)Soolokontsert-orkestrile vastandatud soolopill(oboe,viiul) ; Vivaldi 13)Süit-eri karakteris tantsude ja intsrumentaalpalade tsükkel
seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat) Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud Kvartett- heliteos neljale pillile/häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia da-capo-aaria – vokaalne sooloetteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga (A-B-A)
Kantaat. 17 saj. Alguses oli kammerkantaat pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. Sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, sarnanes ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid ühele artistile. Kirikukantaat- kujunes Saksamaal tähtsaks. Tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatutest, vaimuliku luulet. Kantaati loodi ühele või mitmele artistile.Soliste oli tavaliselt neli.Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu antakse edasi ilma lavastuseta, vaid hoopis muusikaliste vahenditega. Sündis roomas. Keskseks solistiks oli jutustaja, annab edasi põhilise süzee. Tähtsamaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuste lugu, tekst võetud Uuest testamendist.Sonaat tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblitele loodud instrumentaal teost. Esitati kirikus esinemiseks kui ka kammermuusikana.Kontsert on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile.Süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt
harmooniasaade. 10. Seleta mõistet basso continuo? Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest. (oli töös 1. Real) 11. Seleta mõistet kantaat? Mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. 12. Seleta mõistet oratoorium? Ulatuslik kontsertteos sikustudele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditekga. 13. Seleta mõistet passioon? Jeesuse kannatuslugu. 14. Millised linnad kujunesid 17 sajandil Euroopa peamisteks ooperikeskusteks? Veneetsiast, 15. Iseloomusta lähemalt nende linnade ooperi koolkondi? Veneetsia-tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja tavaefektid. 16. Nimeta barokiajastu kuulsamad viiulimeistrid? Nicolo Amati, Andrea Guarner, Antonio Stradivari.
Improvisatsiooniline harmooniasaade,lähtus üleskirj.bassihäältest. Da capo aariavokaalne sooloetteaste ooperis,3lõiguline vorm,põhilõiku korratakse peale kontrastses keskosa.Retsetatiivkõnelaul,kõnemeloodiat jäljendav laulmine.Oopermuusik.lavateos,ühendatud on laulmine,instrumentaalmusa. Opera buffa seriaitaalia koomiline ooper. Opera seriaitaalia tõsine ooper. Oratooriumulatuslik kontsertteos vok.solistidele;koorile,orkestrile.Dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta muusikaliste vahenditega. Passioonoratoorimi zanri alaliik,teemaks on Kristuse kannatuslugu. Kantaatmitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile,taval.pillide saatel. Concero grossobarokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp,ehituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja toetav pillikoosseis. Süitmitmest iseseisvast osast koosnev helitöö.Klassitsism:sonaadivormaluseks 2 põhihelistikku ja neid esindavate erikarakteritega teemade vastandamine
", mis algeslt kuninga nõudl komponeeriti puhlpillidele ja millele Händel hiljem ka keelpilli töötluse tegi. Teine tema kaalukamaid orkestriteoseid on "Veemuus.", mis on kogumik kolmest eri aastal pidulikelele laevasõitudele loodud orkestrisüidist. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. ***oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muus.liste vahenditega, itaalias; ulatuslik kiriklik vokaalkontsert, milles kasutati ka teatrimuus. elemente, saksamaa. Fuuga tähtsaim polüfoonilise muus. vorm barokis, aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik, mis kõlab algul ühehäälselt, kõik ülejäänud alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi kui on hääli.
Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja. Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga. Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist. Tähtis on koor. OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad.
seiskub. Retsitatiiv: kõnelähedane laul Ooper: kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised. Opera buffa: koomiline ooper. Opera seria: tõsine ooper Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solitidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega Passioon: Jeesuse kannatuslugu. Oratooriumi tähtsaim alaliik. Kantaat: mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. Koosnes: retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väiksese ooperistseeniga. Vonverto grosso: üks kontserdi erivorm, kus suurem grupp ühineb väiksemaks lõiguti, teda kõlaliselt täiendades.
Da capo aaria-ABA vorm,mus A osa korratakse lõpus,aga A nooti ei kirjutata,sai alguse itaaliast. Retsetatiiv-kõnelähedane laul,mis arenes deklamatsioonist. Kantaat- barokiajastu vokaalmuusika zanr, mis sarnanes ooperile, kuid olipikem kui aaria või duett basso continuo saatel.tunnused-väike koosseis,saadeti kammeransambliga,salongliku iseloomuga. Oratoorium- - ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnesmuusikaliste vahenditega.Tekkis 1600. Roomas.Esimeseks oratooriumiks võib pidada Cavalieri "Hinge ja keha etendus".kuulsamad oratooriumid- Schütz "Lunastaja 7 sõna ristil ", Carissini "Jefta",Alessandro Scarlatti.Oratooriumi alaliigiks on passion, mis räägib jumala kannatustest ja surmas t.Passionide loojad-Basch ja Schütz. Basso Continuo e generaalbass- 1.teatud pillide koosseis ,bassihääl-tsello,fagott, viola da gamba.teiseks
Süzee arendus jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria kõrval oli tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. Itaalias oli kantaat eelkõige väikese esituskoosseisuga kammerlik zanr, Saksamaal aga kujunes 17saj lõp suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst.
Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus Muusika Dramaatiline Motoorne-marsi ja tantsu meloodiad Mõisted: Concerto grosso- Tõlge suur kontsert Väike rühm soolot mängivaid pille võistles, Orkestriga Fuuga - Kahe kuni viiehäälne, teema kordus kõigis häältes, fuugameistriks peetakse Bachi, orel, fuuga D minoor Prelüüd- Fuuga sissejuhatus, Vaba ja improvisitsiooniline Oratoorium- Kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile ,ilma lavastuseta, Aluseks varasem pühakirja tekstide esitamine Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. mõni barokk ajastu tants – Allemande ( saksa ), Courante (prantsuse), Saraband ( hispaania ) Heliloojad ja peamised teosed: Palestrina – peamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette, kui ka madrigale, Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja
olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Oratoorium-Suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Ooper-Lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näitekunst ja kujutav kunst. Esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Kasutatakse soliste, ansambeleid ja koori. Kantaat-Mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile,
ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. 5. Seleta mõisted: basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass - harmoonisaade, pillirühm, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli – basspill (tšello, fagott) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) vokaalmuusika mõisted: instumentaalmuusika mõisted: aaria - instrumentaalsaatega ilma lavastuseta) vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline esimest(ABA) pilliansamblite loodud retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos
evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi ,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul". Kantaat on mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel
Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm. ! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach. Oratoorium ! Ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Sündis Roomas ja pärineb sõnast oratorio e palvesaal. Eelkäijaks liturgilise draama sajandite vanune traditsioon. Tekst ladina- või itaaliakeelne. (erandina Händeli oratoorium) Jutustaja - keskne tegelane, kes annab edasi põhilise osa sisust. Loo tegelased - teised solistid, kes esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. (aariaid) Sündmustes osalevat ja kommenteerivat rahvast kehastub koor. Inglismaal ja Itaalias: kontsert ettekanded Saksamaal: kiriku zanr
kooriseadetel. J. S. Bachi ilmalike kantaatide hulka kuulub soolohäältele ja instrumentaalansamblitele loodud "Kohvikantaat", kus pilgatakse Euroopas moodi läinud kohvijoomist ning "Talupoja kantaat", mille meloodiad on lähedased rahvalikele lauludele ja tantsudele. Kantaate on loonud väga palju heliloojad. Oratoorium Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Tema sünnipaigaks peetakse Roomat. Oratooriumi mõiste tuleb sõnast oratorio , mis tähendas palvesaali, kus loeti pühakirja, lauldi vaimulikke laule ja peeti jutlusi. 17.sajandi algul kujunes oratooriumi kindlate tunnustega zanriks. Tema kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600.aastal lavastatud ooperit, Emilio deCavalieri vaimulikku allegooriat "La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada
ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. 17. sajandi algul tekkis muusikas uus zanr, milleks oli oratoorium. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17
pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris ning vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirkumuusikazanr. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooruimi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit, Emilio de'Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Oratooriumizanr sündis Roomas ja tema eelkäijaks oli pühakirjatekste dramaatiliselt kujutava liturgilise draama sajandivanune traditsioon. Oratooriumi
7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17. Sajandi teisel poolel kujunes välja kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. 17. Sajandil kujunesid Saksamaal välja kirikukantaadid. Nende tekstis võeti piiblist. Kantaadid loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 Ulatuslik kontsertteos, mille sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto itaalia või ladinakeelne. Keskseks solistiks jutustaja, teised solistid kehastavad tegelasi. Esimene oratoorium oli Roomas. 9) Oratooriumi alaliik – passioon lk. 97 Tekst põhineb Uuel Testamendil. Suur tähtsus on kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike. 10) Ooper Ooperi eelkäijad lk. 98 - vanakreeka tragöödiad - keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid
17. sajandi II poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. Tähtsamad kantaadiloojad: Carissimi, Stradella, A.Scarletti, Händel. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Zanri alguseks võib pidada 1600.a. lavastatud E. de' Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo". Barokiaegsed oratooriumid on vaimuliku sisuga, kuid reeglina pole tegu kirikumuusikaga. Neid esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Zanr sündis Roomas, eelkäijateks pühakirjatekste dramaatiliselt kujutav liturgiline draama. Oratooriumi libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Koori tähtsus on
Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule
Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule
Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati ka spetsiaalselt kantaaditekstideks loodud vaimulikku luulet.Sellises kantaadis on mitmeid erineva karakteriga osi , mis on vormilt ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi zanr sündis Roomas. Nim. ''oratoorium'' pärineb sõnast oratorio (palvesaal), nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes kabelisarnast ruumi, kus loeti pühakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. 9) Oratooriumi alaliik passioon lk. 97 Passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast ( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese) evangeeliumist
Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted on ka kontsert ja kontsertstiil. 11. Baroki muusikazanrid. Tähtsamateks vokaalzanriteks kujunesid ooper, kantaat ja oratoorium Uutest zanritest oli kõige suurejoonelisem ooper mis on ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17nda sajandi muusikaesteetikaleOratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Selle tähtsamaiks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon- Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest-kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikse ooperitseeniga. Tavaliselt kirjutati neid
", mis algeslt kuninga nõudl komponeeriti puhlpillidele ja millele Händel hiljem ka keelpilli töötluse tegi. Teine tema kaalukamaid orkestriteoseid on "Veemuus.", mis on kogumik kolmest eri aastal pidulikelele laevasõitudele loodud orkestrisüidist. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. ***oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muus.liste vahenditega, itaalias; ulatuslik kiriklik vokaalkontsert, milles kasutati ka teatrimuus. elemente, saksamaa. Fuuga tähtsaim polüfoonilise muus. vorm barokis, aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik, mis kõlab algul ühehäälselt, kõik ülejäänud alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi kui on hääli.
sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel. Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumizanris Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17
Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning teose sisuline põhiraskus asub neil. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega, Itaalias; ulatuslik kiriklik vokaalkontsert, milles kasutati ka teatrimuusika elemente, Saksamaal. Concerto grosso - 17 saj väljakujunenud vorm, milles peavad dialoogi kaks instrumendigruppi orkester ja mõnede kontserteerivate pillide grupp, mis koosneb kõige sagedamini keelpillide triost. Heliloojad: J. S. Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad
Muusikaline barokistiil on pärit itaaliast- olulisemad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kuj. enamik ajastu zanridest ning itaalased (nagu renessansi ajal madalmaalased)olid kõigis muusikavaldkondades. 3.Vaimulik muusika: oratoorium ja passion(Schütz, Händel, Bach) Vaimulik kontsert (Schütz), Vaimulik kantaat (Buxtehude, Bach) Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta,üksnes muusikaliste vahenditega.Oratooriumim kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga Aegamisi tungivad sisse monoodia elemendid : a)lavategevuseda , läheneb vaimulikule ooperile b)kontsertliku esitlusega Passioon- Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach. Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ,vaimulik kontsert- on omavahel tihedalt seotud, oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad , mõlemas zanris
visuaalselt Bali inimeste eetost, näidata nende mitteverbaalset käitumist ja selle läbi uurida abstraktseid kontseptsioone. Mead sidus oma lastekasvatusmeetoditega (kuidas last kujundab vanemate kasvatusviis). Mead arvas, et kui pildi peal näidata, siis see on piisavaks tõestusmaterjaliks (oli oma töödes alguses saanud palju kriitikat jm). Filmiti ja pildistati spontaanset käitumist. Bateson viis läbi rutiinset pildistamist ja filmimist, kõike seda tehti ilma lavastuseta. Mead samal ajal tegeles lastega, kirjeldas nende suhteid täiskasvanutega (kuidas interaktsioon toimus – kuidas ja millega lapsi suunatakse). Meetodiks oli piltide omavaheline võrdlemine ja analüüs. Eeldati, et fotodelt nähakse detaile ja emotsioone, mida kohe ei jõua märgata, saab avastada ka sarnaseid motiive. Uuritavate enda tõlgendust ei küsitud. Tulemuseks oli raamat Balinese Character: A Photographic Analysis 1942. Püüti seletada fotode fenomeni. Leiti, et lastega mängimine
w:rsidRPr="00F72A1D">