(termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng
· Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus
unustada. Inimesed tänapäeval ja ka vanematel aegadel on just seepärast armastanud ilukirjandust, et see viib neid reaalsusest niivõrd kaugele, et lehe keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine tuleb kasuks ka end kultuuriliselt harides; et teada ja mõista suurimaid kirjanduseteoseid. Ilukirjanduse lugemine arendab ka mõtlemist. Ilukirjandus pole tihti just kõige lihtsamini mõistetav ja seega nõuab rohkelt kaasamõtlemist. Ilukirjandus arendab muidugi ka fantaasiat. Filmi vaadates on inimese eest
• Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud,
protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda. Pealegi kiusasid teda kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmis saamisega ja ei jäänud nendega kunagi rahule. 11. G. Flaubert oli G. de Maupassant'i ema lapsepõlvekaaslane ja kaks kirjanikku sõbrustasid hiljem ka omavahel, Flaubert oli Maupassant'ile eeskujuks ja õpetajaks. 12
Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada üksnes tegelaste muljed või sõnad." Tuli vältida kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, lõpuks ei tohtinud ka üks ja sama sõna lehekülje ulatuses kahel korral esineda. ,,Madame Bovary" ümberkirjutamised ja korduvad redigeerimised on saanud lausa legendiks. 9. Nimeta Flauberti teoseid. 1),,Madame Bovary". 2)"Salambo". 3)"Tundekasvatus". 4)lõpetamata romaan ,,Bouvard ja Pecuchet". 10. Miks sattus ,,Madame Bovary" kohtu alla?
väljendatuna lähtekeeles on tundmatu sihtkeele kultuurile. Tõlkijad peavad sellistel juhtudel looma uue võrdväärse situatsiooni. Adaptsioon on seetõttu erilist sorti ekvivalents, situatsiooniekvivalents. Seda kasutatakse näiteks filmi-ja raamatupealkirjade tõlkimisel (Tros hommes et un couffin Three men and a baby). Tihti keeldutakse adaptsioonimeetodi kasutusest (sest see ei mõjuta üksnes lauseehitust, vaid ka mõtete liikumist), kuid selle puudumist on ka tunda (nt paljude rahvusvahelise organisatsioonide poolt väljaantud tekstides, kus on nõutud ülim täpsus ning kasutatud tihti calque meetodit on lõppsaadusetuks sisutu loba, sõnavaling). Oluline on, et adaptsiooni kasutamine ennast õigustaks, lõpptulemus tunduks ,,õigem". Tõlkekvaliteedi saavutamiseks tuleks ,,lünki" täita vastavate elementidega niimoodi, et üldmulje oleks kahel sõnumil samasugune
väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt. · Ajakirjandusstiil osa ilukirjandusest ja osa teadusstiilist, uudis, artikkel jt. Ajakirjandusstiil Uudis:
mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu. Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid ja kau-gel vilk-sa-ta-des ka-se luu. Õhk kä-ri-seb. Sel koh-tu-päe-va hääl. Taob mü-di-na-ga tae-va vi-ha härg. Ei puh-ke te-ma jä-rel val-gus-nääl! Ta sõ-ra-jäl-ge-des on muld vaid märg. Siin ha-ua var-ju puge-nud sini-lill.
4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. Epiteet - kullast kootu, tumma põlgust, võõrast ülbet karja, õrn ja vapper süda, ootus põhjatu ja pikk Võrdlus - nii abitu ja habisev kui lind, Nagu taeva valgust kesk võõrast ülbet karja ootan Sind Metafoor – kullast kootu - päikest, Su silme ookeani taas voolata - nutma Isikustamine - Öö kisub üles, süda sulgub 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. Leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Retooriline hüüatus - oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! ; Ah, kuis on ootus põhjatu ja pikk! A
Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijaid Ibn Fadlan, Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arengusse. Marokolase al-Idrisi koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rohkesti väljapaistvaid töid ilmus õigusteaduse, matemaatika, astronoomia aladel. Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Tõelised islami teadused olid kõik seotud Koraaniga. Grammatika uuris Koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles Koraanis sisalduvate juriidiliste probleemidega, ametlike dokumentide koostamine pidi olema pühakirjaga kooskõlas. Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? Kaks põhilist keskaegset või feodaalset majandussüsteemi?Rendihärrus- maa on mitmekordselt läänistatud, mõisnikul(feodaalil) puudub oma majapidamine, talupoeg rendib mõisnikult maad ning maksab selle eest makse. Maksud ja koormised olid seotud kindla maa-alaga
· Uusaja kirjandus (renessanss, barokk, klassitsism, romantism jne) · Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism jne) Taseme põhjal Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis võib erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erineda. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. · Keelekasutus hõlmab ortograafiat, lauseehitust, sõnakasutust jm aspekte, mis teevad tekstis kasutatava märgisüsteemi lugejatele arusaadavaks (adekvaatselt mõistetavaks). Vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste peetakse üldisemalt vähem väärtuslikeks. · Stiil hõlmab väljendusvahendeid, vormi jpm valdkondi. Kirjanduses eristatakse stiilitasemeid: kõrgstiil, madal stiil, tarbestiil, ametlik stiil jne. Ühe teksti (teose) piires säilub tavaliselt sama stiil
kiskuda' midagi. ehk küll igavik on sinu lahkumisest. Siin on tegemist hüperbooliga, sest sõna igavik võrdub siin sellega, et inimene, kellest autor räägib, on väga pikka aega ära olnud. See aga ei saa ju olla igavik, sest igavik tähendaks seda, et inimene on terve aeg, mis autor elus on olnud, olnud ära. 3 Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Ülaltoodud näitest näeme tunderõhulise sõna kordust 'oh et ei lõpeks, oh et ei lõhkeks'. Autor püüab sellise kordusega süvendada luuletuse meeleolu. Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Autor on peaaegu samasuguse kordusega laused tekitanud, et rõhutada nende
kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Saksa keel on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel Euroopas. Samas on Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel mõjustanud ka eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Saksamaa lipp oli Saksamaa liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919-1933. 1949-1990 oli ta Lääne-Saksamaa lipp ning alates 1990. aastast taas kogu Saksamaa lipp. Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina ulatub aga Germaani hõimude ja roomlaste juurde, kellele kotkas oli jumala sümboliks
võibki tekkida alakompenseerimise moment emakeele kõneleja poolt. Nn teise keele rääkijatel esineb aga kohandumist vastava keele kultuuriruumiga täites sama küsitlusankeeti oma emakeeles ja esimeses võõrkeeles, andsid nad erinevaid vastuseid, kohandades oma väärtushinnangud ümber võõrkeele kultuuriruumi konteksti. Ükskõik kui ladusalt inimene oma esimest võõrkeelt kõneleb, teeb ta seda ikkagi emakeelsetest kõnelejatest erinevalt. Ta kasutab teistsugust lauseehitust, sõnavara, väljendeid ja hääldust (lisandub aktsent). Seetõttu võidakse sageli võõrkeelse inimese õpitulemusi madalamalt hinnata, hoolimata sellest, et konkreetse ülesande tulemused on tal sama head kui neil, kelle jaoks on tegemist emakeelega. Valik mitme keele vahel Kui suuremas seltskonnas tuleb valida ühine vestluskeel, siis on selleks enamasti keel, mis on enamuse jaoks emakeel. See tekitab vähemuses soovi oma identiteeti säilitada
See tähendab vaid üht - kõik me kasutame slängi kasvõi veidikene. Samuti kinnatavad spetsialistidki, et slängi on lihtne kasutada, kuid kohutavalt raske defineerida. Ka terminid zargoon ja argoo tähistavad mõistet "släng " Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Tavaliselt ei ole slängikõneleja rahul kirjakeele võimalustega. Kui rääkida puhtalt kirjakeele sõnadega, neid täpselt ja korrektselt hääldades ning kasutada vaid tavalist lauseehitust, tundub jutt igav ja ebatäpne, kui mitte öelda, et lausa veider. (8) Släng on ainus, mis keelt värskena hoiab ja mis uuendab seda selle orgaanilises arenguprotsessis. Meile omane ja loogilisena tunduv släng kinnistub keeles ja on ajapikku saanud traditsioonilise sõnavara osaks palju suurema kiirusega kui meie leksikoni lisatavad uudissõnad. (9) 4. SLÄNGI POPULAARSUS TARTU KIVILINNA 10.B KLASSIS Küsitlus jaotati laiali 26-le õpilasele, millest tagasi saadi 21
Kõikjal kus muhameedlus kanda kinnitas kerkisid moseed jm. Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad ehitada. Oli keelatud kujutada loomi ja inimesi. Teadus Islam soosis neid teadmisi, mis ei olnud vastuolus koraaniga. Nn tõelised teadused olid kõik seotud koraaniga. Grammatika uuris koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles koraanis leiduvate juriidiliste probleemidega. Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. Ei alahinnatud ka teiste alade teadlasi. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli Koraan. Koolid kujutasid endast vaid õpperinge, kus põhiline aeg kulus Koraani päheõppimisele ning Muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele, pisut õpiti ka kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Valdava osa muslimite haridus sellega piirduski
kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle)
Tähtede suurus peaks olema 5X4 tolli; tähtede kaugus üksteisest ligikaudu pool tolli. Tähed peaksid olema punast värvi ja kirjutatud väikeste trükitähtedena. Kakskümmend "enda" kohta käivat sõna valgetel kaardikestel (5 X 24 tolli), kirjutatud punaste 4tolli kõrguste trükitähtedega. Lapse vahetut ümbrust puudutavad peamised sõnad valgete kolme tolli laiuste kaardikeste peal, kirjutatud punaste väikeste 2 tolli kõrguste trükitähtedega. Lauseehitust puudutav sõnavara: 3tolli kõrgused kaardikesed üksikute 2 tolli kõrguste mustade väikeste trükitähtedega kirjutatud sõnadega. Mõtteterviku moodustavate väljendite kohta käiv sõnavara: kaardikesed väljenditega, kus sõnad on kirjutatud väikeste ühe tolli kõrguste trükitähtedega. Neisse kaardikestesse tehakse augud ja kinnitatakse klambritega kokku raamatauks 7
Saksa Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel on mõjustanud eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 20 Sport Saksamaa populaarseim sport on jalgpall. Üle 6,3 miljoni liikmega on Saksa Jalpalli Assosatsioon maailma suurim spordiorganisatsioon omalaadsete seas üle maailma. Saksamaa jalgpallivõistkond on võitnud FIFA Maailmakarika aastatel 1954, 1974 ja 1990 ning EM-il võidu saanud aastatel 1972, 1980 ja 1996. Kuulsaimad Saksa jalgpallurid on Franz Beckenbauer, Gerd Müller, Jürgen Klinsmann ja Oliver Khan. Peale jalgpalli tegeletakse
Lisaks tugiverbidele on populaarne ka mine- ja muude tegusõnatuletiste kasutamine. Näiteks selle asemel, et öelda: „Tugevad ja väljapaistvad ettevõtted saavad Tartus kujuneda siis, kui avalik sektor panustab oluliselt üldisesse loome- ja ärikliimasse“, kirjutatakse: „Tugevate ja väljapaistvate ettevõtete kujunemine Tartus eeldab olulist avaliku sektori ressursside panustamist linna üldise loome- ja ärikliima vormimisse“. Vältimaks sellist lauseehitust, on hea kasutada da- tegevusnime või des- vormi. (Pullerits 2010: 19-20) Ka poolt- tarindi ja olema + kesksõna kasutust näeb tihti. Vastavalt poolt- tarindi kasutuseesmärgile on võimalik seda tekstis asendada järgnevalt: umbisikulisest lausest tuleks teha isikuline, tud- kesksõna asendada omastavas käändes tegijafraasiga. (Pullerits 2010: 21-22) Nominaalstiili kasutatakse ka sõnavaras. Tarbetuid sõnu leidub nii tegu-, nimi-, 18
kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud terminitest, lühenditest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ja püüdma vältida liiga pikki lauseid. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle võõrkeelne nimetus. Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega (nt viis punkti, kuus nädalat, 130 õplast). Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga (nt 50% vastanuist)
Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua. Näiteks: Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ning püüdma vältida liiga pikki lauseid. NB! Erista kriipse - sidekriips ja kuni kriips. 20 7.3. Viitamine Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse siin kõigile üldtuntud faktidele, kuid siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste mõtete esitamist
· Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis
omandamise kaudu püüavad seni domineerivate hulka jõuda, lähevad need "eest ära" nii palju kui võimalik (nt keele-, sh viisakusreegleid muudetakse, isegi lõdvendatakse, et "ülekompensatsioon" nähtavaks saaks). Bourdieu teooria on loodud põhiliselt Prantsusmaast lähtudes (kuigi ta alustas välitöödega Alzeeria hõimude juures, mis samuti ta mõtlemist mõjutas). Haritud keel, mis Prantsusmaal on äärmusenistandardiseeritud, kusjuures hõlmab nii hääldust, sõnavara kui lauseehitust, aga ka nt kehahoiakut hexis on kultuurilise kapitali üks olulisemaid osi (vrdl loeng Prantsusmaast). Kultuurilise kapitali ja sellega seotud võimu säilitamisega on tegu igasuguse keelekorralduse puhul igal maal (sh Eestis). Reeglite leebemaks muutumisel, aga eriti kadumisel, või, mis veel hullem, muutmisel, kaotavad need, kes on need reeglid koolis hoolega ära õppinud, osa oma kultuurilisest kapitalist (siit kaebused raadiosse ja ajalehtedesse, et keel "käib alla", kui nt
sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. 3) Formaalse määratletuse aspektist iseloomustab õigusnormi: - loogiline struktuur; - eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. 3. Õigusnormi liigid Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised (kohustav/keelav)
konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad põhimõtteliselt nii kohustuse kui ka õigustuse selle täitmiseks. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid seejuures juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab suhtes riigi sund. Formaalse määratluse aspektist iseloomustab õigusnormi: 1) Loogiline struktuur; 2) eriline normikeel, mis põhineb emakeelele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. Õigusnormi kõnekeel võib olla deskriptiivne ehk kirjeldav kõneviis või preskriptiivne ehk määrav kõneviis. 22. Õigusnormi funktsioonid. 23. Õigusnormide liigid. Kohustavad- nt igaaastane tuludeklaratsiooni täitmine. Keelavad- nt mida teha ei tohi. Õigustavad - nad ei kohusta, ega keela, annavad õigustuse, miks nii käitusid vms. Kui mingi situatsioon on, mis annab õiguse kaebe esitamiseks, kuid kas see esitada või mitte, on omaasi,
Eesti kultuuris hinnatakse sisukust kõrgelt (mitte kõikides kultuurides!). Emotsionaalsuses on võimalik eristada sisulist ja esituslikku emotsionaalsust. Emotsionaalsus lisab tekstile tunded, ilmekuse, kujundlikkuse. Selline tekst on huvitava sõnastusega, kasutatakse isikupärast väljenduslaadi, jutt on vaheldusrikas ja huvitekitav. Lihtsus puudutab nii sõnavara valikut, lauseehitust kui kõne ülesehitust. Kasutatakse arusaadavaid sõnu (lähtutakse vastuvõtjast),laused on lihtsad, tekst liigendatud, nii et oluline ja ebaoluline eristuksid. Mõtted on sellises tekstis loogiliselt seostatud. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 90 Suhtlemisvahendid Tihedus tähendab pikkuse ja sisu suhet
nende toimega. Kui õigusnormid on tehtud igaühele kättesaadavaks, siis eeldatakse formaalselt, et neid ka reaalselt igaühe poolt tundma õpitakse (seda olustikku iseloomustabki postulaat õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest). Formaalse määratletuse aspektist iseloomustab õigusnormi: 1) loogiline struktuur; 2) eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. Õigusnormi keel võib olla deskriptiivne või preskriptiivne. Deskriptiivne keel (kõneviis) tähendab kirjeldavat (möönavat) kõneviisi, preskriptiivne aga määravat (imperatiivset; käskivat) kõneviisi. Kontinentaalses õigussüsteemis säilib preskriptiivne keel traditsiooniliselt enim nt kriminaalõiguses. Nii deskriptiivne kui ka preskriptiivne keel on üksnes instrumendid, mis väljendavad ning vahendavad õigusnormis sisalduvat käitumisreeglit.
annaabi.ee 
