SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................3 1.KES ON LAURA PÕLDVERE? ............................................................................4 2. SAAVUTUSED .....................................................................................................5 3. HUVITAVAD FAKTID LAURAST ....................................................................6 KOKKUVÕTE ..........................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks
Karina Lõbus 10c Kunstiajaloo retsensioon Laura Arpo ,,Tantsija" Käisin 21.veebruaril kunstinäitusel Saarema kunstistuudio galeriis. Sinna olid üles riputatud Kuressaares sündinud ja kasvanud noorkunstnik Laura Arpo valmistatud maalid. Tegu oli tema esimese maalinäitusega, mis sisaldas seitset maali. Debüütnäituse pealkirjaks on ,,Tantsija". Joonistamisande avastas Laura Arpo endas juba pisikese tüdrukuna, ehkki toona ilmusid tema väikeste sõrmede alt paberile enamasti küll loomad. Ta lõpetas 2004. aastal Kuressaare ametikooli kunstilise kujundamise eriala ning suundus seejärel elama Tallinna. Nüüdseks on ta end täiendanud Eesti Kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ning õppinud
Koos, aga lahus Kohvikus einestasid kaks tüdrukut. Laura ja Liis. Peale pikaajalist vaikust ütles mossitades Liis: ,,Nii kahju, me ei kohtu enam kaks nädalat." Selle peale ütles Laura: ,,Miks??" ehmunult ja pillas leiva tüki taldrikule. ,,No ma rääkisin sulle ammu, et ma pean minema vanematega reisile kaasa," ütles Liis väsinud häälega. Kuna neil olid peo plaanid korraldatud, ütles Laura kokutades: ,,No, aga, aga, aga me ju pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale.
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. juuli 1374) Elust : Sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. Itaalia humanismi suurkujusid Poeet , mõtleja , teadlane Pääses paavsti õukonda Laura Ta inspireeris tema loomingut . Laura oli tema armastus , kes muutus peale surma tema muusaks , keda ta oma värssides ülistas paljude aastate jooksul . Laura kujutas endast poeetilist allegooriat Looming : värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum" Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva
Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht Sandri abi ,kuna ta on Matilde õesse Laurasse armunud.Probleemiks oli ai...
Eero Luuletaja August Kask Juuksur Maurer Arhitekt Laura Telefonivõrgu töötaja Theo Restorani uksehoidja Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub
E.Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees,
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.”
Autlus filmi ,,Tunnid" põhjal Naise elu ühes ainsas päevas. Film rääkis kolmest naisest, kes kõik olid seotud romaaniga ,,Proua Dalloway".Esimene neist oli Clarissa Vaughan , kes korraldas pidu oma AIDS-i haige sõbra ja poeedi Richardi auks(2001).Teine naine oli Laura Brown,kes oli 1950. aastate California koduperenaine,kes oli rase ning kellel oli väike poeg Richie.Kolmas naine oli Virginia Woolf ise,kes kannatas depressiooni ja vaimse tasakaalutuse all ning samal ajal kirjutas oma romaani.(1920.) Kui võtta seda filmist pärit lauset nii nagu ta on,tundub see muidugi väga ängistavana,kuna kõigi nende naiste päevad olid täis masendust,depressiooni ning isegi hullumeelsust.Nad ei hoolinud enam suurt elust ning nad olid minetanud võimaluse taas
Suve laager Elas kord Laura. Ta elas koos ema, isa ja õe Paulaga. Ühel hommiku poolikul hüüdis ema. „ Laura saa lähed laagrise koos oma õega “. Laura läks teisele korrusele . Paula küsis mis juhtus ? „Ema saatis meid suvelaagrise.“ Ütles Laura. „Hakkame siis pakkima .“ Ütles Paula . Tüdrukud hakkasid pakkima . Kell hakkas saama neli . Tüdrukud koos emaga läksid autosse .Nad olid nüüd jõudnud Kivi tallu .Tuli vastu Pille . „Tere .“Ütles Pille . „ Tere.“ Hüüdsid Laura ja Pala . Palun pange asjad ära ja minge teiste juurde .
Aliin Toomemägi 12c Autorist Mara Maret Aronovich on pärit Pärnumaalt Praegu elab Ameerikas, kuhu ta jõudis Eestist Itaalia pagulaslaagri kaudu aastal 1982 Ta on abielus ja tal on 2 poega Meil on temalt ilmunud 3 teost Tema teosed ,,Õnnega koos" (1999) ,,Tagasikäiguga edasi" ,,Valge kassi maja" (2006) (2010) tegelased Laura teose peategelane on kahekümnendates aastates noor daam. Laura on Eestis sündinud, aga tema vanemad on läinud USAsse elama juba siis, kui ta oli väike laps. Laura on Ameerikas koolis käinud, tema teadlik mina on kujunenud ameerika ühiskonnas, kuid Ameerika kõrval peab ta oma kodumaaks ka Eestit Laura ema ja isa Pärt Pikkov Laura väga hea sõber toimetuses Shantia Laura lapsepõlve sõbranna Tädi Niika Laura tädi, emaõde Viktor Kaarmanärimees Robert Kollum Valgustaja peatoimetaja Tatevikarmeenlane, Niika sõbranna
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia
Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab
Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa Jaan pannud ta aga kooli, et poisist kaupmees tuleks. Meding läks aga oma rahade eest Tartusse arstiks õppima. · Laura räägib vana naisega Medingust. Vana naine kiidab Medingu lahket südant. · Dorothea Palmer ja Edvin Palmer tülitsevad kuna naine tahab jälle reisile minna. Mehel puuduvad finantsid naise soovi täitmaks. (Valetab, et peab minema haigust ravima)
Terviseklubi "Fittest" Laura Õispuu Laura Õispuu 1 Fittest klubi Erinevad rühmatreeningud Personaaltreener Nõustamine Funktsionaalne jõusaal Massaaz Kiropraktik Koostöö Ashtanga Yoga Tallinn keha&meele keskusega Laura Õispuu 2 Missioon ja visioon Inspireerida ja anda inimestele võimalus parandada tervist ja elu kvaliteeti läbi positiivsete emotsioonide ja professionaalse õpetuse Olla professionaalse klienditeenindusega, ajaga kaasas käiv treening ja tervisesporditeenust pakkuv kasumit tootev spordiklubi Laura Õispuu 3 treeningud Alusta Tantsuline Liikuv ja lihtne Lihtne ja tõhus Keha ja meel lihtsalt
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?”
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.)
MUSTA MANTLIGA MEES. LUGEMISKONTROLL. 8.klass Eduard Vilde 1.Miks krahv Palmer tappis juudi? 2.Millist ametit oli Palmer pidanud varem? 3.Too kolm näidet krahvinna Palmeri iseloomustamiseks. 4.Mida nõudis juut Palmerilt osaliselt võlgade katteks? 5.Millistel tingimustel oli doktor nõus kuritegu varjama? 6.Millise õnnetuse põhjustas Laura? 7.Mida nõudis doktor preililt poisi heaks? 8.Põhjenda näidetega, miks Laura põlgas doktorit. 9.Mida tead Medingi noorusest? 10.Too 3 näidet, kus krahv astus välja Medingi kaitseks. Miks ta seda tegi? 11.Põhjenda, et Laura armastas väga oma venda. 12.Kellena oli Hugo von Lammerheim töötanud? 13.Kuidas oli Hugo seotud tapetud juudiga? 14.Millal muutus doktori arvamus Laurast kui ülbest ja südametust inimesest? 15.Mis sundis Laurat vigastatud poissi külastama? 16
Kuid isa sureb ja siis on tal omavoli hakata õppima seda, mis talle endale meeldib. Teda huvitas antiik. Temast saab lõpuks vaimulik nende teadmiste tõttu. Aga tegelikult klassikalist vaimulikku ametnikku ta ei peagi. Tal on oma koguduse piirkond ja annab selle rendile (on pidev väike sisstulek, ei pea tööd tegama muud). 23.aastaselt kohtab Laurat, kes läheb talle väga sügavalt hinge. Nad said kokku Suure Reede jumalateenistusel. On ka kahtlejaid, kas Laura üldse eksisteeris, kuid on leiutad ka konkreetne isik, kes Laura oli. Laura elas peale tutvumist veel 21 aastat. Petrarca kirjutas tutvumis päeval veel ühe uue soneti juurde. Petrarca luuletuses seguneb looming ka maise ihaga. Armastus Petrarca käsitluses on armastus õilis tunne, mis teeb inimese paremaks. On kord ühe, kord teise võimukandja külaline. Ta on tunnustatud teadlane, mõtleja. Ta külastab Euroopa erinevaid linnu ja uurib erinevates kohtades vanu tekste
hammustada, Ehkki ta elas üks, ilma meheta, ei tundnud ta hirmu.” Theo- šveitser (uksehoidja, portjee). Väärtustab materiaalseid asju ja on primitiivne. “Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaaegsasse sotsiaalsesse hierarhiasse.” “Theo mõtles, et oleks justkui korraga intellektuaal ja hooramees, või justkui poleks ta kumbagi.” “Theo oli materialist.” lk 93 Peeter- Laura poeg. Uskus, et jumalat ei ole, sest Laura nii ütles. Raamatu ülesehitus: Varasügis 1 (Eero) Toimuvad imelikud asjad (nt hakkas rong ilma juhita liikuma Harjumaa poole, saavutas teel olles kiiruse 80km/h kuid õnneks ei tekkinud kokkupõrget. Eero läks Lõuna-Eestisse kolleegi juubelile, Läti piiri ääres. Marino Marin (õige nimi Mortenson) ümises põldude vahel “Öökuningannat”. Marino oli omadega nii sassis, et siis kui pidi Valgas rongile minema, kadus ta ära (sõbrad alguses otsisid, siis läksid minema).
Sügisball Mati Unt Tegelased: Eero luuletaja; nukker & üksik (lk12) August Kask meestejuuksur; vana & kibestunud (lk16) Maurer arhidekt; uudne & modernne, unustab naise (lk20) Laura üksikema; Peeter Laura poeg (lk25) Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46) Maurerilt küsis miilits dokumenti, Maureril olid vaid pildid (lk51) Maurer kardab klaasuksi (lk56)
Jõulde ootuses Jutustaja: Peres elab kolm last: Mari, Laura ja Tarmo. Lapsed ootavad väga jõule. Aga nad peavad veel veidi ootama, sest jõuldeni on jäänud veel mõned päevad. Lastel on iga aasta ka jõuluvana käinud. Ka sel aastal on nende suur soov, et jõuluvana tuleks. Tarmo: õdedele: Ma ootan juba nii väha jõule! Laura: Mina ka! Mari: Ka mina ootan jõule väga. Mul on juba jõuluvanale juba kiri ka tehtud! Laura: pöördub õe ja venna poole: Teate, me võime jõuludeks plaane ja tegevusi mõelda
Tiit Piibeleht Ta on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud. Ta lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sandrile kui vanale Vestmanile endale. Laura - Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Ta suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema
Ka toidulaud kinnitab Tom'i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu. Ema Amanda aga räägib oma minevikuaustajatest ning avaldab arvamust, et ka tütar Laural oleks vaja kosijat. Laura aga vastab sellele, et tema ei ole nii populaarne, kui ema oma mälestustes, tuues sellega välja oma tagasihoidlikkuse ja erakluse ning vastandudes emale. Teises stseenis puhkeb konflikt Laura ja Amanda vahel, kuna tütar on jätnud kooli pooleli ning seda ema eest varjanud. Laura peitub tihti oma klaasloomade kogu taha, mis sümboliseerivad ka tema klaashabrast siseelu. Edaspidi oli Amanda kinnisidee leida Laurale
Ka toidulaud kinnitab Tom’i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu. Ema Amanda aga räägib oma minevikuaustajatest ning avaldab arvamust, et ka tütar Laural oleks vaja kosijat. Laura aga vastab sellele, et tema ei ole nii populaarne, kui ema oma mälestustes, tuues sellega välja oma tagasihoidlikkuse ja erakluse ning vastandudes emale. Teises stseenis puhkeb konflikt Laura ja Amanda vahel, kuna tütar on jätnud kooli pooleli ning seda ema eest varjanud. Laura peitub tihti oma klaasloomade kogu taha, mis sümboliseerivad ka tema klaashabrast siseelu. Edaspidi oli Amanda kinnisidee leida Laurale
Ka toidulaud kinnitab Tom'i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu. Ema Amanda aga räägib oma minevikuaustajatest ning avaldab arvamust, et ka tütar Laural oleks vaja kosijat. Laura aga vastab sellele, et tema ei ole nii populaarne, kui ema oma mälestustes, tuues sellega välja oma tagasihoidlikkuse ja erakluse ning vastandudes emale. Teises stseenis puhkeb konflikt Laura ja Amanda vahel, kuna tütar on jätnud kooli pooleli ning seda ema eest varjanud. Laura peitub tihti oma klaasloomade kogu taha, mis sümboliseerivad ka tema klaashabrast siseelu. Edaspidi oli Amanda kinnisidee leida Laurale
The woman in white Written by Wilkie Collins Is an epistolary novel One of the two novels for which Collins is most famous First published in book form in 1860 Characters Anne Catherick ("The Woman in White"). A young woman said to be of disordered wits. Laura Fairlie - Mr Fairlie's gentle, pretty niece, an heiress and an orphan. Marian - Laura's half-sister, not attractive but intelligent and resourceful. Walter Hartright - A poor young man who earns his living as a drawing master. The Story... Late one night on a lonely road a young art teacher,Walter, meets a strange woman dressed all in white.Walter goes to Limmeridge House and starts his new job, teaching art to two half sisters, Laura Fairlie and Marian
1 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele TÖÖLEHT RAVIMTAIMED 1. ÜHENDA: (PILT, NIMETUS, KIRJELDUS) JÕHVIKAS PÕLETIKU VASTASED, VÄGA HEA JUUA SIIS, KUI OLED KÜLMETUNUD, NÕRGALT KÕHTU LAHTISTAV TOIME
The Garden Party Katherine Mansfield Character Analysis: Laura The character that won my favor is Laura, the protagonist of the story, who comes across as a fragile and insecure young woman. All at once she starts to perceive her role in this complex world. Moreover, she begins to wonder over the values and delusions, which are of great importance in life. Throughout the story it stands to reason that she is trying to establish her true self, even though she is steadily influenced by her family, especially by her mother. On
aastane, kuid tema esiknäitus oli väga nauditav. Inspiratsiooni selleks näituseks sai tema tantsijatelt, eriti baleriinidelt ning seda oli ka tema maalide peal näha. Need kujutasid erinevaid baleriine ning nende tantsupositsioone ja graatsilisi hüppeid. Veel on kunstnik maalinud palju lilli, mille inspiratsioon tuleb tal eelkõige looduse kaunitest värvidest. Näitusel oli küll kahjuks väga vähe maale, mis oli ka minu arust üks miinus. Kõik Laura Arpo maalid, mida näidati olid väga kaunid ning oleksin tahtnud näha veel rohkem tema töid. Kuid nendest seitsmest, mida näitusel võis vaadata, jäi mulle silma ,,Punane lint". Meeldis see just mulle sellepärast, et ta oli suutnud maalida baleriini lõuendile nii nagu ta tantsiks kogu hingega. Veel oli maal väga hoogne ning jättis lõbusa mulje. Mulle väga meeldis ka see, et Laura Arpo tööde taust oli ühte värvi ja baleriin hoopis teistsuguste
paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestmann nääkleb Sanderi ameti kallal, et kõik, mis ta teeb on üks suur ebaõnnestumine ning et tal niivõrd saamatu väimees on. (Tagatoas on Matilda ja Laura vaheaegu nähtavale tulnud. Esimene, kübara ja pealisriidega, laseb õde endal loori siduda. Laura, temast noorem, on kleidiväel; ta lonkab kergesti vasakut jalga.) Vestman lahkub äärmise põlgusega Sanderi vastu. Matildale ei meeldi, et nad omavahel niimoodi riiuksis on ning süüdistab selles Sanderit, et ta oma kirjatööd endiselt valmis pole saanud. Matilda käsutab oma nooremal õde talle igasugu lambiseid asju tegema, millega ta saaks ka ise täiesti vabalt hakkama
Mina võtsin oma tegelaseks Laura. Laura on üksikema, kes elab oma lasteaia ealise tütre Lotaga Lasnamäe tagasihoidlikus korteris. Laura töötab telefonivõrgus, kus ei teeni väga palju ja sõpru tal tööl ei paistnud olema. Kolmekümnendates Laura tundis ennast väga üksikuna, nagu teisedki tegelased filmis. Laura armastas vaadata telekat, eriti armastus filme, sest ned ajasid ta nutma ja ehk ta ise salamisi unistas uuest armastusest, miks muidu ta läks võõra mehe auto peale kuigi samas oma tütrel ei lubanud võõraste meestega rääkida. Aga ehk ta kartis armastust, kuna filmis meestele ta ütles ära, kartis et kõik mehed on samasugused nagu oli ta enda oma, joodik ja pätt. Laura ei usaldanud mehi.
Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht tahtis varastada äriidee Vestmanilt, et Vestman tahaks varandust jagada ning lubaks abielluda Lauraga.
Nime `Tennessee` sai ta kolledzikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole
aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole
The main character of book is 17 year old gay boy Jonathan. Books starts with Jonathan best friend Joanna's bd party. At this party Jonathan makes a huge mistake when he sleeps with his friend Alexandra. Rumors are going to spread and one of the most popular and rich girl Laura wants to make a deal with Jonathan. She wants to be Jonathans girlfriend. In return she goes with Jonathan to London, at the Kylie Minogue concert. Jonathan agrees with deal, because Kylie is his favorite singer and lies to everyone that he is straight now. At first Jonathan and Laura are having a good time, but after some weeks the start fighting. Jonathan wants to break up with Laura but then he would lose his change to see Kylie.
Klaasist loomaaed Teoses on kolm peategelast: Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmub sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Ta veedab enamus oma ajast klaasist loomadega mängides või pargis jalutades, kuigi emale väidab, et käib sel ajal koolis, kust ta tegelikult peale eximes tundi ära tuli, sest närveeris nii palju esimese kiiruskatse ajal, et süda läks pahaks. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes
kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks.
Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu. Teoses oli kahestumist, Laura tegelase kaksikelu, ühtepidi Laura oli kodune, kasvastas last ning Laura vaatas koguaeg televiisorit, inglise sarja, kus oli koguaeg draamat ja Laura üritas
Oli tark, teadis ajalugu, aastaarve. Heaolu oli tähtis ja tundis rõõmu paljudest asjadest. Näiteks, et hambaarstid hambaid ravisid ja lehm piima andis. Tal oli küll naine aga mõlemad olid ikka üksikud. Laura oli kolmekümne aastane üksikema. Oli telefonitöötaja, ise tehnikast midagi ei teadnud. Ta vaatas väga palju televiisorist seriaale, siis tundis, et tal on sõbrad. Oma lapsest ei teinud eriti välja. Televiisoriga ajas üksindust ära. Peeter- oli Laura poeg, oli uudishimulik. Helistas öösiti võõrastele inimestele ja küsis mõistatusi. Uskus kuradisse, mitte jumalasse. Ema väga temaga ei tegelenud ja seega toimetas palju ise. Theo töötas restoranis sveitserina. Oli tark mees, kirjutas raamatut "Mees ja naine", luges palju raamatuid ja huvitas astroloogia. Kartis jääda vanaks. Uskus, et kõikidel nähtustel on olemas teaduslik alus. Ta oli ka naistemees. Naistega püüdis üksindust ära ajada.
ning mõnda muudki. Ta teeb seda suure põlemisega, mis veenab publikut. Mitmekülgne muusik viiuldaja, dirigent, varase muusika andambli `Hortus Musicus`juht, vanamuusika uurija ja asjatundja on oma tegevust avardanud.ta juhatab mainekaid sümfooniaorkesreid paljudes riikides, kus kavas nii klassika, romantikute kui ka tänapäeva heliloojate teoseid. Solistina esineb ta erinevate kammerkoosseisudega. Tõusev jazzitäht Laura Põldvere on lõpetanud muusikakoolis viiuli eriala ja laulnud Anne Adamsi laulustuudios. Laura sai suuremale üldusele tuntuks Eurolaulu Eesti finaalvooru pääsemisega ansambel Suntribe koosseisus lauluga `Let get loud`ja soololauluga `Moonwalk`. Oma soololauluga saavutas ta teise koha ning Suntribega sõitis esindama Eestit Kiievisse Eurovisioonile kevadel 2006. Sama aasta ETV laulukonkursil `Kaks takti ette`võitis Laura Põldvere esikoha
Tema õde(Laura) oli näidendis natuke teistsugune nimelt tema üks jalg oli pisut lühem kui teine ja ta hoidid omaette-reaalses elus oli ta õele diagnoositud skisofreenia ja ta veetis suurema osa enda elust hullumajas. Tema ema kirjeldatakse kui hüsteerikut ja ka näidendeis(Amanda) võib sellele viiteid leida. Ja ennast ta kujutas teoses kui Tomi. Mõned inimesed arvavad ka, et kirjanik nägi ennast pigem Lauras. Teoses ongi siis kolm peategelast Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmud sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult selle perekonna korter. Amanda pereema kes on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi kuigi tegltikult perekond elab vaevalt ära. Tema põhiülesandeks
Välimuselt ei ole neil võimalik vahet teha (kui ära unustada see, et Spartacuse soeng muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal silmavad nad trennis uut liiget. See on tüdruk nimega Laura Robin. Morgan üritab temaga kohe esimeses trennis tutvust teha, kuid noor tüdruk on nagu siil, kes oma okastega poisile kallale tormab. Seega saab Morgan temalt ainult mõned ükskõiksed sõnad ja ei muud midagi. Kuid esimesel koolipäeval tabab 16 aastast Morganit üllatus. Tema kõrvale on istunud too Laura ja eks see muudab neid ka lähedastemaks. Lisaks sellele palub Spartacus Morganil ühe ümbriku mingitele kahtlastele sellidele ära viia, sest tal endal ei ole väidetavalt aega
Sagedus 9 8 7 7 7 38 Sagedus (%) 24% 21% 18% 18% 18% 100% VEEBRUARIKUU NIMED Poiste nimed Rasmus Martin Maksim Marten Oskar Kokku Sagedus 11 10 9 9 9 48 Sagedus (%) 23% 21% 19% 19% 19% 100% Tüdrukute nimed Laura Sandra Sofia Maria Milana Kokku Sagedus 11 9 9 8 8 45 Sagedus (%) 24% 20% 20% 18% 18% 100% MÄRTSIKUU NIMED Poiste nimed Rasmus Sander Oskar Marten Artur Kokku Sagedus 12 11 11 10 10 54 Sagedus (%) 22% 20% 20% 19% 19% 100%
Kriminaaljutt Ühel igaval pärastlõunal tegi juveeliäri müüja,nimega Laura, puhastusvahendiga peegleid puhtaks ja haigutaspäev oli olnud masendav,tööd oli vähe ja ostjaid ei olnud enam näha ka kusagilt . Tagaruumist leidis müüja veel harja ja kühvli ja otsustas siis,et pühib juba ka poe põranda ära. Järsku kostus uksekell ja sisenesid kaks naist.Laura viis prügi ära ja pani ka asjad oma kohale tagasi ning suundus siis klientidega tegelema. Naeratades küsis Laura,et kuidas saab aidata,kuid naised otsustasid veidi niisama ringi vaadata. Järsku kostus ka teine uksekell ja sisse astus üks mees,kes palus abi kuldkäeketi valimisel. Samal ajal kui neiu tegeles oma kliendiga,märkas ta,et poodi sisenes ka üks ratastoolis mees.Laura müüs maha väärtusliku kuldkäeketi ning olles väga rahul,pöördus ta ka ratastoolis mehe poole. Äkki kostus telefonihelin ning Laura vabandas ja kiirustas telefonile vastama. Telefoni otsas oli
Marianne Mitt 10.C ,,Tantsija" Retsensioon Käisin Saaremaa Kunstistuudio kunstigaleriis vaatamas Laura Arpo maalinäitust, mis kandis nime ,,Tantsija". Kuigi reklaamplakatitel oli kirjas, et näitus kestab vaid 12. jaanuarist kuni 20. veebruarini, käisin mina seda uudistamas veel 22. veebruaril. Kunstnik Laura Arpo on sündinud ja üles kasvanud Kuressaares, kuid 2004. aastast alates elab Tallinnas. Naine ise ütleb enda kohta nii: ,,Kunstiga olen tegelenud juba väiksest tüdrukust peale, nii kaua kui ennast mäletan". Näitus ,,Tantsija" on 26-aastase kunstniku esiknäitus. Selle peamiseks
Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub.
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
