Teine uurib bioloogilist evolutsiooni ning seda võib nimetada teisiti ka inimbioloogiaks. Mina uurin, aga kuluurantropoloogiliselt vanavene usulisi ning setusid. Vanausulised tekkisid, kui Nikon hakkas Venemaal tegema uusi usureforme, siis olid inimesed,kes olid selle vastu ning nendest inimestest saidki vanaveneusulised. Vanausulised löövad siiani risti ette kahe sõrmega kuigi Nikoni reofrom näeb seda ette kolme sõrmega. Nad kasutavad siiani reformieelset pühakirja ja lauluraamatut. Koorilaul on ühehäälne ning neile on omane kreekapärane arhailiste nootidega noodikiri. Ristimisel kastakse laps kolm korda täielikult vette ning lapsele pannakse tavalsielt rist kaela ja valge nn rüü selga. Talle valitakse nimi klaendrist. Vanasti valiti nimi teatud kuupäevade järgi nüüd, aga valitakse ükskõik mis kuupäevalt peasi,et on kalendrist. Jumalateenistused on pikad ning seal tuleks kanda traditsioonilisi palverõivaid. Naistel
Teoloogilise ratsionalismi puhul anti aga jutlustaja enda poolt otseselt kogukondlastele teadmisi. Õpetlikud jutlused sisaldasid palju näpunäiteid igapäevaeluks ning jagati ka praktilisi elutarkuseid. 1739. aastal kehtestati Liivimaal koolikohustus kõigile 7-12-aastastele lastele, kellel ei olnud võimalik õppida kodus lugema. Miinimumpiiriks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, suutelisus piiblit iseseisvalt lugeda ning tuli osata kasutada lauluraamatut. Lugemisoskus pole hariduse mõistes kunagi kahjuks tulnud ning suutelisus ise kirjasõna mõista suurendab tahtmist omandada veelgi rohkem teadmisi ja aitab ka tekstide tegelikust sisust määratud viisil aru saada. Kuna kirjaoskus oli laialdaselt levima hakanud, siis oli vaja rahvale anda ka midagi, mida lugeda. Põhilisteks väljaantud teosteks jäid loomulikult vaimulikud tekstid, esirinnas Piibliga, mille lõunaeestikeelne Uue Testamendi trükk ilmus 1686. aastal
sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada, ei tohi juua kohvi,
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik
3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang Lõuna eestis oli olukord parem kuna seal rajati Tartus näiteks kool- jesuiitide kolleegium ning lauluraamatutes olevad kirikulaulud olid eestikeelsed- rahvas sai neist aru ning ol ikerge õppida. Põhja eestis aga püüti juurutada saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni, kuid rahvas ei mõistnud neid tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Püüti koostada ka nn mittesaksa lauluraamatut kuid selleni ei jõutud lähema saja aasta jooksul- seega oli inimestel raskem õppida ja aru saada. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks ? Katoliku jumalateenistusel kandis muusikalist külge koor, püüti laulma panna ka kogudust, kuid esialgu eestlased ei läinud sellega eriliselt kaasa. Vastureformatsiooni käigus rajati Tartus 1583. aastal jesuiitide residents ja tõlkide
W. von Plettenberg Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine.
Jakovi mõttetele ja tunnetele. Ehki kirjeldatud on vaid paar päeva Jakovi elust, on lugu väga sisukas ja mõtlema panev. Mis on elu mõte ja väärtused? Tegemist on tegelase sisemiste huvide konfliktiga, seda kokkupõrget nimetatakse sisekonfliktiks. Ta oli nii keskendunud kahjude arve pidamisse terve elu, et oli isegi unustanud oma lapse sünna ja surma. Samuti naise matustel ta pigem tundis rõõmu sellest, et haud kaevati tasuta. Kirstu tegi ise ja ka Taaveti lauluraamatut luges ta ise Marfale, et mitte maksta. Naine oli terve elu olnud Jakovis sõltuv ja isegi viimsele teekonnale minnes ei tekitanud liigset tüli. Lugu on oma olemuselt üsna sünge. Minu arvates on see suure tähendusega, et peategelane oli kirstude valmistaja. Sai ju ta ometigi mingeid kulusid oma elus kokkuhoida, tehes ise oma naisele kirstu. Kahjuks ei selgu seda, kas ta sai ka nii öelda enda pealt kokkuhoida. Jutust ei tule välja, kas Jakov tegi endale kirstu või mitte
kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622. aastal Saksamaal ilmunud „Agenda Parva“. Esimesi eesti kirjakeele algeid võibki otsida reformatsioonijärgsest Tallinnast. Seal üritati tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Näiteks Balthasar Russow kirjutas oma kroonika küll alamsaksa keeles, kuid oli võimeline jutlusi puhtas eesti keeles pidama. Eesti keelde tuli küll võõrapärasusi, ent need pigem aitasid eesti keele arengule kaasa, kui takistasid seda. 2 Tallinnasse asutati niinimetatud vaeste koolipoiste institutsioon. Tegemist oli kohaga, mis korjas raha vaesematest peredest kirikuõpetajaks õppida soovivatele poistele
linnamoe kohaselt päevatekid. Imik magas hällis, linnas üha sagedamini korvis, 2-5 aastane laps enamasti vanemate voodis. 19. sajandi lõpus muutus sisustuse oluliseks osaks kummut. Peale tarbeväärtuse oli kummutil korteris kaunistav otstarve. Töölispere koondas kummutipealsele oma iluasjad, tollase väikekodanliku moe kohased esemed: 2 küünlajalga, 2 ühesugust vaasi, pereliikmete raamitud fotod, paljud hoidsid seal ka piiblit, lauluraamatut ja fotoalbumit ning portselanist ja kipsist nipsasju. Ka riidekappe hakati sajandivahetusest peale sagedamini tellima. Tavapäraselt seisis kapp vanemate voodi ees, ka jaotati sellega tuba puhtaks ja köögipooleks. Paljud pered ei jõudnudki riidekappi muretseda. Riided seisid siis seinal nagis, osalt ka kirstus ja kastis. Raamatuid oli töölisperedes vähe, peamiselt olid need vaimuliku sisuga väljaanded ja laste kooliõpikud. Neid hoiti laua või kummuti laekas
Lõpuks räägivad asjad selgeks. Eeva kakleb Anniga ja Anni ütleb Jürile, et enam nad kohtuda ei või ,muidu Eeva lööb ta maha. Lepivad Eeva ja Jüri ära. Mart on juba 18, lõpetab leerikooli ja tahab ja lukussepa ameti maha panna, et masinistiks minna tööle vabrikusse. On suur leeripidu tema juures. Naisi ta ei vaata, ei salli neid. Kohtub Augustiga ,kes annab talle leeripäeval salajase kuratliku raamatu. Leeri kingitusena saab 3 samasugust lauluraamatut, teised tahtsid ka sama kinkida, aga ei olnud raha piisavalt. Mihkel( saaremaa Miku) , hakkas Anniga liini ajama ja Tähvre virutas Annile kõigi ees 2 korda käega näkku. Pidu lõppes sellega, Mart oli õnnelik, et pidu läbi lõpuks. Laasmanni eide poeg Oskar tuleb Peterburist koju, on mässumeelne ja kaasab ka Mardi sinna. Mart ja Jüri räägivad, et keiser tuleks maha võtta ja uus valitseja vaja panna, tuleb streik, Jüri ei osale ja ei lähe ka koosolekutele
Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Balthasar Russow kroonik, kirjutas ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles), mis on eesti ajaloo tähtsamaid allikaid. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants". Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik. Mis toimus? 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus
kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Draama"Faust" tegeles ta ligi 60 aastat. Esimene osa sai valmis 1806, kuid ilmus 1808 ning teise osa lõpetas ta 1832, kuid see ilmus pärast tema surma. [7] 6) Johann Gottfried Herder(1744-1803) oli saksa kirjanik ja filosoof. J.G.Herder haris end ise, lugedes isa piiblit ja lauluraamatut. 1762 astus ta Königsbergi ülikooli, kus sai Immanuel Kanti õpilaseks. 1769. aastal sõitis ta Prantsusmaale Nantes'i ja Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole.
tagasilöögi haridusele, nt paljud koolmeistrid said surma sõja tõttu, osad surid katku, pärast sõda tuli asuda uuesti koole rajama. 1739.a anti välja LM konsistooriumi otsus talurahva koolikorraldusest, seda järgiti ka mõnevõrra Eestimaal. Mida peab oskama: 1) Luteri katekismuse 5 ptk peas, tuleb osata selgitada, 2) Piibli lugemine (lugemisoskus), 3) olulisimad kirikulaulud pähe, 4) osata kasutada lauluraamatut (seina peal numbrid, tunned neid ja leiad õige laulu raamatust üles). Kui laps sai need kodus selgeks, kooli minema ei pidanud. Koolis käisid 7-12-aastased lapsed. Õppeaasta kestis mardipäevast lihavõteteni. Probleemiks oli, et koolmeistreid ei olnud väga palju väga tarke. Headest õpilastest võisid saada koolmeistrid. 1765.a avaldati Browni koolipatent, mis käis jällegi LM kohta. Brown oli kindralkuberner.
Eesti talupoeg nendest osa ei saanud. Esimesed eesti keelsed raamatud tulid alles pärast reformatsiioni, sest reformatsiooni üheks oluliseks ideeks oli see, et inimene peab ise saama jumalasõna lugeda, mis peab olema emakeeles. Esimene teadaolev eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, aga see pole säilinud. Esimene siiani säilinud raamat pärineb 10 aastat hilisemast ajast. 1535. aastal välja antud ja kannab nime "Wanradt-Koelli katekismus" Enne Liivi sõda katsed tõlkida Piiblit ja Lauluraamatut (Hans Susi) Keskaja kohta tervikuna on kõige olulisem kroonika "Liivimaa provintsi kroonika". Selle pani kirja B. Russow. Kroonika ilmus trükitud kujul 1578. aastal. SIis teda ilmus kohe kaks tükki, sest ta sain nii populaarseks. 1584. aastal ilmus veel üks trükk, aga täiendatud versioon, sest Liivi sõda oli läbi saanud selleks ajaks. Russow oli tegelikult kirikuõpetaja, Pühavaimu kiriku(tlnas) eesti koguduse õpetaja. Mõningad ajaloolased on
Siis istusime ikka jõe ääres ja laulsime laule... paju all." Ja kibedalt naeratades lisas ta: ,,Tütreke suri." Jakov pingutas mälu, kuid ei suutnud kuidagi ei last ega paju meenutada. ,,See ainult viirastud sulle," ütles ta. Saabus papp, andis jumalaarmu ja toimetas võidmise. Siis hakkas Marfa midagi arusaamatut pomisema ning heitis hommiku eel hinge. Naabrieided pesid ta, rõivastasid ja panid kirstu. Et salmilauljale mitte ilmaaegu maksta, luges Jakov ise Taaveti lauluraamatut, aga haua eest ei võetud talt midagi, sest kalmistuvaht oli vana vader. Neli meest viisid kirstu matuseaeda, kui mitte raha, vaid lugupidamise pärast. Kirstu taga käisid eided, kerjused, kaks lollikest, vastutulev rahvas tegi vagusalt ristimärke... Ja Jakov oli väga rahul, et kõik läks nii auväärselt, viisakalt ja odavalt ega haavanud kedagi. Jättes Marfaga viimast korda jumalaga, puudutas ta kirstu käega ja mõtles: ,,Hea töö!"
Tähendusega kingitus oli ka vöö see oli ühendamise märk. Sellega seoti kokku kindad või sokid, mida kingiti. Kui pruut kosilast väga ootas, sai peigmees rohkem kingitusi kingitusi võisid saada ka mehe perekonnaliikmed. Kindlasti ei jäetud tähelepanuta isameest, kelle osa kogu kosjas käimises oli suur. Pärast kosjasid peigmehed lahkusid ja öö veedeti üksi. Järgmine etapp oli kirikumõisa õpetaja juurde minemine. Seal pidid noored piiblit või lauluraamatut lugema. Kui lugemisega hakkama ei saadud, saadeti noored tagasi koju lugemist õppima. Alati ei olnud õpetajad nii karmid, kuid Issameie palve pidi eranditult peas olema. Pärast lugemist vahetati õpetaja juures sõrmused, mis siis laulatusel jälle tagasi vahetati. Õpetajale viidi ka meelehead - tavaliselt oli pruut talle sukad kudunud ja sinna sisse oli raha pandud. Kihlapäeval kuulutati noorpaar kirikus maha. Kihlusele sõitis peigmees isamehega ja pruut
1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest?
surmajuhtumeid peaaegu iga kord; tingimata märgitakse ära mõisnike suhe vennastekogudustega; viimaks kajastub päevikuis ka vennastekoguduste üldine olukord. Nende koostamine lõppes Königseeri kohtuprotsessiga. Vennastekoguduste tegevus Tartumaal hakkas vajama eestikeelse usulise laulurepertuaari täiendamist ja uuendamist. Königseeri ülesandeks saigi uusi laule trükkimiseks koguda ja korraldada. Vennastekoguduse nn. Saaroni lauluraamat trükiti 1759. a. Saksamaal. Uut lauluraamatut jagati vähesel määral rahvale, peamiselt väljavalitud inimestele. Massiliselt levitamisest hoiduti, et ei tekiks võimudega pahandusi. Laulud on kõik tõlkelised; eestikeelses versioonis lihtsustatud vastavalt eesti talupoja lihtsale arusaamisele; sisaldab rahvakeelsest sõnavara ja väljenduslaadi. Königseer hoolitses ka liturgiate tõlkimise ja trükkimise eest. Samuti jagati liturgiaraamatut ustavatele velistele
õdedele-vendadele rätikuid. Koos kinkide jagamisega maksti pruudi isale ka käsiraha, selle käigus määrati ka kindlaks, mida mõrsjale kaasavaraks antakse. Kingitusi tehti ka kosilastele. Tavaliselt sai peigmees kindad; see tähendas sümboolselt, et neiu on peiule oma käe andnud. Samuti oli kingiks vöö, mis oli ühendamise märk. Isamees sai oma osa eest kingiks tavaliselt särgi. Kosjade järgmine etapp oli käik kirikumõisa õpetaja juurde, seal pandi noored piiblit või lauluraamatut lugema ja mõni õpetaja küsis ka piiblilugu, kuid kindlasti pidi peas olema Issameie palve. Pärast kosja ja enne pulma Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid
kadunud kuskile ning taaslubati seda aastast 1764. * 18. sajandi teisel poolel tekkis vaimulike seas teoloogilise ratsionalismi liikumine, kes esmajärgus ktritiseeris valitsevat võimu ja nende tegevust näiteks pärisorjust. * 1739 tuli Liivimaa konsistooriumi otsus talurahva hariduse kohapealt, kus oli kirjas, mida peab oskama. -) Tuli osata katekismust selgitada ja piiblit lugeda. -) Oluliseimad kirikulaulud tuli pähe õppida ja tuli osata kasutada lauluraamatut. -) Koolis käisid 7-12 aastased lapsed, kes ei saanud antud asju kodus ära õpitud. *) Õppeaasta kestis mardipäevast lihavõteteni. -) Koolmeistritest oli puudus ning need, kes oskasid veidigi, võisid saada koolmeistriteks. -) Aastal 1765 avaldati Browne koolipatant, kus korrati kõike, mis oli kirjas Liivimaa konsistooriumi otsuses ning sinna pandi kirja ka see, et igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa pidi rajatama kool. * Põhja-eesti keeles anti uus testament välja aastal 1715
daktülit. Temaatiliselt jaguneb 32-värsiline teos kolme ossa, kus esimene osa (1.-8.stroof) räägib Tartu endisest jõukusest, teine osa (9.-26. stroof) kirjeldab Tartu kannatusi ja hävitamist venelaste poolt ning noomib rahvast, viimane osa(27.-32. Stroof) põhineb moraalil, kus hoiatatakse kogu maad, eelkõige suuremaid linnu, end parandama, muidu ootavat neid Tartu saatus.Värsitehniliselt on eeskujuks peetud 1694. aastal ilmunud põhjaeesti lauluraamatut, temaatiliseks eeskujuks aga lõunaeestilises kirikuraamatus avaldatud Jeruusalemma hävitamise kirjeldus. Kaebelaulu ideeline häälestatus on veendunult sõjavastane 6. Hernhuutlus: ideoloogia ja panus eestikeelse kirjasõna ajalukku (J.C. Quandt jt). Põhjasõja käigus liideti Eesti ala Venemaaga ning ühendused muu maailmaga teisenesid ja vähenesid. 1765. aastal hakati kujundama talurahvakoolide võrku. Kiriku ja mõisa kontrollile allutatud koolides õpetati põhiliselt usuõpetust
Kuigi vanausulised ei olnud reformijad, vaid reformile vastuseisjad, on ajaloos neid vaadeldud kogu Euroopat hõlmanud reformatsiooniprotsessi osana ning ka nende ideoloogias on palju ühisjooni rangete protestantlike usulahkudega (amisid, hutteriidid, mennoniidid jt). Vanausulised ei tunnista Nikoni reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili, kasutatakse ka väärismetallist ja reljeefseid ikoone. Ei austata pühakuid, kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666. aastat, kuid austatakse mõningaid oma pühakuid, keda omakorda ei tunnista õigeusu kirik. Lastele valitakse nimed kirikukalendrist.
kaasas käis. Määratud ajal tõusis inspektor kantsli ees püsti, käes suletud lauluraamat, mille rahele oli pistetud esimene sõrm, ja nõudis tähelepanu. Kui pühapäevakooli inspektor oma tavalist väikest kõnet peab, siis on lauluraamat tema käes niisama vajalik nagu vältimatu noodileht laulja käes, kes seisab kontserdilava esiplaanil ja laulab soolot, kuigi jääb saladuseks, mispärast see vajalik on, sest niihästi lauluraamatut kui noodilehte ei käsuta vaene kannataja kunagi. Inspektor oli kõhn kolmekümne viie aastane mees punaka kitsehabeme ja lühikeste punakate juustega. Ta kandis kõva püstkraed, mille ülemine äär ulatus peaaegu kõrvadeni ja mille teravad nurgad kooldusid ettepoole samal kõrgusel suunurkadega -- tara, mis sundis otse ette vaatama ja kogu kehaga pöörduma, kui oli vaja kõrvale vaadata. Lõug toetus lopsakale kae-lasidemele, mis oli pikk ja lai nagu pangatäht ja mille 31
annaabi.ee 
