kuidas Kuidas nimetatakse vanemat rahvalaulu? seotud rahvakultuuriga?) Mille järgi tunned ära Lõuna-Eesti rahvalaulu? Algriim Mille poolest erineb setu laul eesti rahvalaulust? Cimze Millest räägivad kiigelaulud? Ettehaarav sisseastumine Millise paikkonna lauludele on omane refrään? Itk Millise kandi lauludel on pikendatud lõppheli? Jannsen Mis vihjab regilaulus arhailisele päritolule? Jauram Milliseid itkusid tead? Põhjenda. „Kannel” Milliseid lastelaule tead? Põhjenda.
· laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. Meloodiline muusika ning siiras, südamlik sisu · laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." · Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). · laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel · kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud · üle 100 laulu · kirjutas laule Eesti linnadest ning igaühega neist oli tal omamoodi suhe. Siia kuuluvad näiteks "Narva valss", "Viljandi serenaad", "Pärnu ballaad", "
AAPO ILVES Mardo Kööp Ivar Levin MISSUGUNE NÄEB VÄLJA AAPO ILVES? AAPO ILVESE SÕNAD LAULUDELE Neiõkõsõ Jäääär Tanel Padar & The Sun Nexus Meie mees Ott Lepland Shanon Singer vinger MIDAGI AAPO ILVESE KOHTA Sündis 20. oktoobril 1970 Räpinas. On luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. On võitnud mitmeid auhindu. AAPO ILVESE LOOMINGUST Luulekogud: 1. No Vot! 2. Üks pedajas 3. Isa sokk on ufonaut
Krieger. Muusikuteed alustas ansamblis "Kulgur" /1977/, 1979-81 Tallinna Tuletõrjemaja tantsuansamblis koos selliste muusikutega nagu kitarrist Are Jaama, klahvpillimängija Urmas Lattikas ja trummar Sven Himma. Kriegerilt on ilmunud sooloalbumid "Ma kuulun sulle" (1995), "Põgenevad unenäod" (1999) ja "Tere hommikust, Eestimaa" (2001). Kõikidelt plaatidelt võib leida ka Erichi enda kirjutatud lugusid, laulja on ise loonud umbes 40 laulu. Krieger teeb enamus lauludele covereid. Tuntumad neist on "Naised on hullud", "Ma kuulun sulle", "Sõbra laul" (koos Martin Müürsepaga) ja "Tere hommikust, Eestimaa". Ilma nende lauludeta ei möödu Kriegeril peaaegu ükski kontsert. Kriegeri laulurepertuaar on väga lai - rockist kammerlauluni. Erich Kriegerit kui lauljat saatis esimene suurem edu 1982. aasta kevadel, kui ta võitis lauluvõistluse "Vilniuse tornid". Praegugi annab Erich palju kontserte, peamiselt nädala vahetustel. Muul ajal naudib ta
Ärkamisaeg Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll.Loodeti,et lauldes esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini vastu.Usuti et igal põllul,taimel , loomal v veekogul on hing, mis laulu kuuldes aitab töödel ja elujärje parandamisel kaasa.Tänu lauludele on säilinud teadmised meie esivanematest.Eestirahvausundis muusikajumalat ei tuntud kuid Eepose kalevipoeg tegelane on muusikajumal Vanemuine.19.saj kujunes paljude euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks. 15.saj oli Eestis välja kujunenud pärisorjus.Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa kui ka kinkida. Ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.19 saj anti korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus
milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Lisaks luulele on ta kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, laulusõnu ja dramatiseeringuid Tema neljast draamast kõige olulisem "Tuhkatriinumäng", mis on uuema dramaturgia näide Aastal 1966 määrati Paul-Eerik Rummole Juhan Liivi preemia Ta on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele nt Mässajate laul, Põgene Vaba Laps, Iga mees on oma saatuse sepp Tema "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl Ta oli Kirjanike Liidu liige Aastatel 2003-2007 oli Paul-Eerik Rummo Eesti Vabariigi rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo esitab luuletuse ,,Con affeto" http://arhiiv.err.ee/vaata/paul-eerik-rummo- con-affeto Kasutatud allikad: http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul--eerik- rummo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo
kaasa. . Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma Laulutaadiks ja tänaseks on temast saanud omamoodi legend. Ernesaks suri 24.01.1993 Tallinnas. 2004. aasta laulupeost alates ,,istub" Ernesaksa kuju Lauluväljaku mäeveerul, et alati osa saada eestlaste laulupidudest. Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele. Suurem osa laule on loodud meeskoorile, eelkõige RAM-ile. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus. Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Ernesaks on loonud lisaks koorilauludele ka soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule, näiteks "Rongisõit". Ernesaks kirjutas ka 5 ooperit. Tuntumad on ,,Tormide rand" ja ,,Pühajärv. Samuti on Ernesaks kirjutanud ka raamatuid. Ernesaksa lauludest on saanud eestlaste hingelaulud ning seega ta pälvis rahva väga suurt poolehoidu. Ernesaks on väga oluline inimene eesti muusikas.
Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem
väga sisustatud. Vahel tundus, nagu tekkis mingi tühimik, et oleks võinud rohkem juttu olla. Siiski ma arvan, et eraldi sobivad Uku Suviste ja Noorkuu paremini esinema kui koos. Neil on suhteliselt erinev muusikastiil ja Suviste laulab rohkem inglise keeles. Tema ballaadid on ilusa meloodiaga ning mulle meeldib, kui ta neid ise klaveril saadab. Noorkuu tuleb ilma saateta suurepäraselt toime, kuna nad on nii harjunud ja teevad ise tausta enda lauludele. Noorkuul on alati midagi pakkuda just selles mõttes, et neid on hea nii kuulata kui vaadata. Kuigi need kontserdid olid väga erinevat laadi, meeldisid nad mõlemad. Kummastki leidis midagi teistsugust ja sellised elamused laiendavad ka silmaringi. Soovitaksin käia just seepärast kuulamas neid, et seal jääb midagi erilist meelde.
Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis oma teosega seda pärandit unustusest äratada. "Unustatud rahvad" koosneb järgmistest osadest: "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". Kõige populaarsem neist on "Ingerimaa õhtud". Teoses "Raua needmine"segakoorile, solistile ja korjaki trummile on Tormis ise loonud rahvalaulu lähedase viisi ning ühendanud folkloorist lähtuvad võtted modernse koorimuusika võtetega
Reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kelle eestvedamisel hakati piibleid erinevatesse keeltesse ümber tõlkima ning tänu kellele hakkas Jumalateenistustel kaasa laulma ka kogudus. Tekkis Luteri koraal, mida võib ka pidada Gregoriuse koraali lihtsustatud variandiks. Renessansiajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ilmalikule muusikale. Laulud pidid inimesele olema ilusad ja meeldivad kuulata ning need olid mõeldud rohkem lõbustamiseks. Tekkisid ka uued pillid, mida lauludele saateks mängiti. Kõige olulisemaks peeti lautot, sest selle kõla oli inimhäälele kõige sarnasem. Muusika levikule aitas peale instrumentaalmuusika tekkimise ka tantsude(tantsusüitide) kirjutamine. Ilmunud noodid olid alati tekstidega ja palade järgi sai nii laulda kui ka pilli mängida.
Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on ,et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal.
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt.
Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Urmas Põldma) on jahil kogemata kohalikku metsnikku (Tiit Lilleorg) tabanud ning teda ootab vanglakaristus. Mees on leppinud oma saatusega ja on valmis kodust lahkuma, kui saabub härra sõber doktor Falke (Jaan Willem Sibul), kes pakub tulevasele vangile meeldiva võimaluse viimast ööd vabaduses veeta
armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904. alustab EÜS ja dr. Oskar Kallas rahvaviiside süstemaatilist kogumist. Maailma esimene rahvaluule doktor. 1911 liitus Cyrillus Kreek hakkas fonograafiga laule koguma, ta lasi seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab teadma: tema looming püsineb eesti rahvaloomingul vaimulik rahvalaul nt on ,,Ma tulen
"Lugemiklugemiki" (lasteraamat, 1974) Lisaks luulele Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide ,,Tuhkatriinumäng" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971) "Viimse reliikvia" filmimuusika Paul Eerik Rummo on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele. Igale eestlasele tuntud ja pähe kulunud laulud on näiteks: Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Põgene Vaba Laps Viimne Reliikvia Luulenäited ,,Mälestus suvest" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110169 ,,Mäng" loeb Üllar Saaremäe http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116004 ,,Jõul, jõul" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=112910 ,, Viimne reliikvia" ,,Põgene, vaba laps!" http://www.youtube.com/watch?v=neZgXJNU6NI
pillimees, peamiselt mängib ta kitarri. Lava kaunistustele ja eriefektidele rõhku ei olnud pandud. Laval olid ainult pillid ja esinejad ning kontsert oli lihtne ja kergesti arusaadav. Kuna Marko Matverele ei meeldi jõululaule laulda, siis neid esitas peamiselt Maarja-Liis Ilus. Muusikateosed olid lihtsad ja kergete sõnadega. Laule lauldi nii koos kui ka eraldi, mis muutis kontserti vaheldusrikkamaks ja huvitavamaks. Heaks vahepalaks eesti keelsetele lauludele olid paar inglise keelset laulu. Üllatuseks mulle oli see, et lauljaid ja pille oli võrdselt kuulda, tavaliselt kõlab ikka üks laulja või mõni pill teistest üle. Esinejad laulsid selgelt ja piisava hääletugevusega ning kõik sõnad jõudsid ilusti publikuni. Laulude vahepeal vürtsitas Matvere publikut mõne hea ja naljaka looga, mis terve saali naerma ja muhelema pani. Kostüümid olid lavalolijatel erilised, aga seejuures viisakad. Meestel tavalisest
Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje. Näiteks sellesuvise noorte laulu- ja tantsupeo tunnusmeloodiaks saanud Siiri Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul ,,Kuis kulgeb kuu?", mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega esindatud Riivo Kallasmaa- oboe, Andreas Aben- klarnet, Meelika Mikson- metsasarv ja Eneli Hiiemaa- flööt. Pillide kooskõla oli suurepärane ja äärmiselt nauditav.
Konserti olustik oli väga lahe ja palju lubav, et tuleb üks vinge pidu. Kultuurikatlamaja on vana katlamaja, mis ei ole varisemis ohtlik, tegimist on väga vana tööstus hoonega ning see andis konsertile sellise retro mulje. Pileti müügi ei olnudki tavapärane. Ei olnud seal mingi putkat, kus jagati pileteid, vaid neid müüdi maja ees parkivast autost. The Sun konsert oli väga efektid rohke, kõik valgustus mis seal oli andis lauludele palju kaasa, sammuti ka leegid, mis tulid lava eest. Lisalugude ajal pandi ka kõikide seinte külgedel olevad tõrvikud põlema. Ka the suni laulmise algus oli teistsugune bänd oli laval ja hakkas mängima, kuid tanel padarit, kes on bändilaulja, polnud kuskil aga laulu hääl tuli. Nimelt oli ta publiku taga teisel korrusel ja laulis seal, kuni laskus seal lavale. Kõige efektsem asi oli konsertil see
Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe. On rohkesti lihtsust ja naiivsust.Tuntumad laulud on"Palve", ,,ellerhein", ja ,, Su priimuse nad olid matnud", ,,kevade noorus" jne. Aleksander Kunileid(Saehelmann)1845-1875. Lõpetas ka J.Cimze seminari,kus jätkab õpetajana. 2aasatt töötab edasi Gatsinas,Peterburis.1873 siirdub Ukrainasse pidades organisti ja õpetaja ametit .2aasta pärast surem ootamatult lüüfusesse. Paljudele ta lauludele kirjutas tekstid Lydia Koidula nt: ,,sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". Erinvalt oma vennast on ta looming sügavalt eestilik.Tuntud laulud on veel: ,,Õitse ja haljenda", ,,Eestlaste maa", ,,nüüd jumalaga", ,,miks sa nutad lilliekene", ,,Süda tuksub" jne. Karl August Hermann 1851-1909. Ta oli 3-mest eelmisest mehest silmapaistvaim. Olles loomult visa ja sihikindel mees, õnnestub tal lõpetada Laitse ülikool filoloogia doktorina 1880.aastal
katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre. Kirjandusteadlane Rein Veidermann on kirjutanud: "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega. See on näidend tõe otsimisest ja selle mõttetusest. "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971).
.....................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid tunnustusi, millest referaadis ka juttu tuleb . Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks
saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi millegi pärast kõige rohkem kõrvu kõlama ja oli väga hea. Ka teised laulud meeldisid mulle konsterdil, seal esitati lisaks nende enda kirjutatud lauludele ka väga palju tuntuid jõululaule, aga just see laul meeldis enim. Kontserdil kõlas 20 laulu, nendest 3 meeldisid mulle kõige rohkem. See sama Sind ootan ikka veel, Püha öö millega nad kontserdi lõpetasid ja veel meeldis Sajab valget lund mida esitas Mikk Saar. "Püha öö" mille saksa keele orginaalpealkiri on "Stille Nacht, heilige Nacht“ on maailma tuntumaid jõululaule, mille esmaettekanne toimus 25. detsembril 1818 Austrias Oberndorfis. See
salakeeli • Inimesed uskusid, et sõnajalg õitesb vaid jaaniööl, seda tuli otsida üksinda metsast RITUAALSED TOIDUD • Lõuna-Eestis tehtis sõira • Valmistati kohupiimakorpe ja piimatoite • Väga oluline oli jaaniõlu e jaanikahi JAANILAULUD • 19.sajandi lõpul kõlasid veel arhailised laulud, milles kutsuti kõiki tule äärde • Kes tulemata jättis pidi unine ja karvane olema ning kõik tema tehtud tööd lörri minema • Lõunaeesti laulud sarnasesid läti lauludele nii oma viisi kui refrääni „liigo liigo“ poolest • 19. sajandil lauldi jaanitulel juba palju uuemaid laule, ringmängulaule ja populaarsemaid viise • Peamine oli laulmine ja üsna loomulik oli ka eelistada vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse PILDID KASUTATUD MATERJAL • https://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev • http:// www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/HEV/Rahvakal ender/Jaanip%C3%A4ev.pdf • http://www.folklore
kuid siis oli see tavaline nähtus. Keldid olid üldse väga musikaalsed. Tänapäeval ei ole pilli oskamine niivõrd tähtis. Bardid olid keltide seas väga austatud, sest nad tegid ise laule ja esitasid neid. Nad olid muusikat kuulates või seda tehes väga emotsionaalsed. Keltide kultuur on jõus ka tänapäeval, mõndade filmide tunnusmuusikaks on just keltide muusika. Keltide kultuuri kohta on rohkem teada, kui teiste kahe kohta, just tänu lauludele ja tantsudele. Kõik haritud hellenid oskasid mängida vähemalt ühte pilli ja tundsid nooti. Hellenite keel on tänapäevaks palju muutunud ning rahvas, kes elab Kreekas on praeguseks segunenud teiste rahvastega. Sealne teater oli nagu meil on tänapäeva ooper, näitlejad laulsid, oli olemas orkester ning koor. Phytagoros, kes oli helleni rahvusest pani aluse muusikale, mõõtes ära noodi võnkesageduse. Nende muusika liigitus kaheks, hullumeelselt rütmiline ja väga
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Luulenäiteid Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Lisaks poetiseerimisele ja tõlkimisele on Alliksaar kirjutanud ka lauludele sõnu. Aastal 1976 kirjutas Alliksaar laulu "Ahtumine". "Ahtumine" Jäääre esituses Kasutatud allikad https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/artur-alliksaar.html https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar https://luuleleid.wordpress.com/tag/artur-alliksaar/ http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/alliksaar.htm Tänan kuulamast!
I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama
vidodes.Esiteks juba selle pärast et ta tegi laulu koos Beyoncega, kes on kauem laulmisega tegelenud kui tema, paistis Beyonce rohkem seal esile ja muidugi kuna see oli põhimõtteliselt beyonce laul ja ta laulab seal rohkem kui Lady Gaga.Iseenesest laul on hea aga jah Gaga jääb seal täiega alla Beyoncele eriti kui nad koos tantsivad.Teised lood on tal ka head .Tema lood ei ole igavad vaid on olnud sellised kiire rütmiga ja eriti annavad just tema videod lauludele sellist vürtsi juurde ja sa jääd vaatama kuna see on huvitav.
Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. Tema laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." Valgre laulude põhjal on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas"("Estonias" 1967),
kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammiste, kes on oma tuntust kogunud Põhja-Tallinna ansamblis, Rene Puura, oli klaverist ja, Brait Pilvik oli trummar. Kõige enam paistis silma muidu lood, nimedega „Vastupandumatu“ ja „Seitsme tuule poole“, stiil on suhteliselt rahulik, tabav, seotud eluliste asjadega ja kaasahaaravad, rahvas elas kaasa just nende lauludele ja paljud laulsid kaasa, esituse kvaliteet oli väga hea, väljaarvatud Eric Kammiste äpardustele või probleemidele, mis kitarriga esinesid, mis jättis vahepeal ainult kõlama bassi- ja trummid, kui kõik toimis oli kvaliteet vägagi hea. Emotsionaalselt haarasid laulud väga, inimesed läksid vägagi hästi kaasa Taukariga, see on ühe artisti jaoks väga hea nähtus. Samuti oli tore kuulda laulu, mida pole võimalik netist kuulata. Bänd
välisülikoolis ning millised on inimeste seisukohad Eestiga võrreldes. Nagu on öelnud Ameerika kirjanik ja proffessor J.A. Shedd:" Sadamas on laev kindlas kohas, kuid mitte selleks ei ehitata laevu". Võõras riik, kultuur ja inimesed- kõik selleks, et mugavustsoonist välja astuda ning end paremini tundma õppida. Minu välisülikooli valik ei ole uisapäisa tehtud. Hispaania keel ja kultuur on mind alati paelunud. Alustades plikatirtsuna hispaaniakeelsetele lauludele, ise tähendust teadmatagi, kaasa elamisest ning lõpetades luhta läinud katsega pärast gümnaasiumi vabatahtlikuks minemisest. Tallinna Ülikool on mulle andnud hea võimaluse võtta keeletunde oma õpingute raames ning nüüd enne viimast aastat silmaringi laiendada välisülikoolis. Minu välisülikooliks valitud Granada Ülikool on üks parimatest Hispaanias. Ülikoolis õpib umbkaudselt 65 000 õpilast, millest rahvusvahelisi tudengeid on 10 000 ringis
Loigom ning lauljatar Maia Vahtramäe.1 Põhja-Tallinn on eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest live- bändist. 2 2007. aastal tegi Põhja-Tallinnast pärit räpparid ühekordse projekti raames ühise loo "Probleem". Pärast projekti lõppu kohtuti kitarrist Eric Kammistega, kellega koos alustati kitarrimängu lisamisega lauludele ja kes aitas leida trummari ja basskitarristi. Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililiselt viljeleb bänd hiphopi ja popi vahelist muusikat. Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.4 Minu silmis oli nende koostatud kava väga mõnus ning läbimõeldud, tõmmates endaga rahva kaasa. Oli näha, et nad on kõvasti tööd teinud oma lugudega
erinevat tüüpi: 1. Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. 2. Psalmoodia -- erineb retsiteerimisest värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lühem ja korrapärasem. 3. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. 4. Hümn -- stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. 5. Sekvents -- üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming. 6. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, pikkade improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) Laulda sai kolmes erinevas stiilis: 1
Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid
ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvatele keeltele ja lauludele. Tormis on püüdnud oma sarjaga seda pärandit unustusest äratada. Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem. "Unustatud rahvaste" sarja kõige populaarsem tsükkel on rõõmsatel tantsu- ja kiigelauludel põhinev "Ingerimaa õhtud". Oma mitmekeelsest loomingust on saanud Tormis endale ka nime Paljukeelne Tormis.
kes esitas laulu ,,I like music". Teine esineja oli sakslanna, esitades laulu ,,Hallelujah". Kolmandana esines eestlanna, kes esitas ballaadi ,,Black beaches". Järgmisena esines jällegi üks leedulanna, esitades juba kaks laulu ,,The wings" ja ,,Everything". Eelviimane esineja oli eestlanna esitades laulud ,,Liivakell" ja ,,Ma tulen ja lähen". Viimaseks esinejaks oli leedukas, kes esitas samuti kaks laulu, millest üks oli Bruno Mars-i ,,just the way you are". Lauludele oli enamasti saateks arvutist lastud muusika, aga oli ka klaverisaadet. Kontsert oli ilusasti läbimõeldud ja oli isegi olemas ka niinimetatud päevajuht. Kuigi kõik laulud olid hästi esitatud, olid siiski mõned, mis meeldisid rohkem ja oli ka neid, mis väga mulle peale ei läinud. Parimaks esituseks jäi minu silme läbi esimese eestlanna esitatud laul. Lauludest oli muidugi parimad eestikeelsed laulud. Leedulannade ja leeduka esituste juures jäi
Tõnu Trubetsky Miks see autor? Valisin esitluse jaoks Tõnu Trubetsky, sest ta tundub lahe vend olevat ning meeldib see, et ta ajab oma asja. Kui ma olin noorem, (mitte, et ma praegu vana oleksin) siis kuulasin väga palju Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi.
· Kirjutab palju kodumaast · Luuletamise kõrval ka viljakas tõlkija soome saksa vene keelest Juhan Smuul · 1922-1971, sünd MUHUMAA Juhan Viiding · 1948-1995, poeet näitleja lavastaja Tõnu Trubetsky · 1963- elus. Muusik, kirjanik, filmilavastaja, Laulva Revolutsiooni tegelane · Esimesed luuletused ilmusid 1986 kuna arvati, et tekitab noorte seas mässumeelsust · Teinud lauludele ,,Pille-Riin" ja ,,Täna jälle me joome bensiini" sõnad · Luule on ilustamata, reaalne. Kasutab palju kordust · Kasutab mõnikord X Y jne
kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti
Muusika, mälu, tunded. Luts Jäncke Akadeemia number 3 2010 Essee, mida mina lugesin, rääkis sellest, kuidas inimestel jäävad paljud mälestused meelde tänu mingitele lauludele või viisijuppidele, mida nad sel hetkel kuulsid. Kuna muusika ümbritseb meid igalpool, on see üsnagi loogiline, kuidas mingit laulu kuuldes võib tulla meelde sellega seostuv seik. See võibki olla üks põhjusi, miks muusikutel olevat veidi parem verbaalne töömälu. Hiljaaegu on avastatud, et muusikuil on teiste inimestega võrreldes rohkem hallainet selles piirkonnas, kuhu koonduvad närvivõrgud, mis on seotud mitme tähtsa töömäluprotsessiga. Sellest võib
laulud. Elatise teenimiseks töötas ta restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Raimond Valgre alustas tööd elukutselise muusikuna koos viiuldaja Artur Rannega. Koos töötasid nad lauliku ''Modern Lööklaulud'' kallal, kus ilmus seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis ta Pärnus, mängides ka sealses Rannasalongis. 1939. aastal tutvus ta Alice Feillet'iga, kellega tal tekkis suhe. Alice kirjutas inglisekeelsed sõnad Valgre lauludele ''Muinaslugu muusikas'' ja ''Õige valik''. Järgmisel suvel mängis Raimond taaskord Rannasalongis, aga seekord juba koos orkestriga ''Merry Singers''. Talvel töötas ta Tartus, restoranis ''Sinimandria''. 1941a. suvel suundus ta taaskord Pärnusse, kuid nüüd juba orkestrijuhina. Orkester sai kahjuks esineda vaid ühe nädala, kuna algasid sündmused, mis selle hooaja lõpetasid. Taaskord oli ta leidnud omale suvearmastuse Liivi Loosme.
Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. :
Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad
avardada talupojast lugeja silmaringi ja levitada teadmisi. 16. ,,Reinuvader Rebane" kujunes tänu talurahvakesksele elu- ja ühiskonnakäsitlusele 19.sajandi keskpaiga üheks menukaimaks teoseks. 17. Kreutzwaldi tuntud rahvaluuleainelised teosed on ,,Kalevipoeg" (1862) ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866). 18. Kreutzwald toetus ,,Kalevipoega" kirjutamisel väga erinevatele tekstidele- rahvasuust kogutud lauludele, muinasjuttudele, muistenditele, mütoloogilistele pärimustele-, mis kõik olid otseselt või kaudselt Kalevipojaga seotud. 19. Eepos ,,Kalevipoeg" koosneb alguslauludest ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" ning neile järgnevast 20 loost kogumahuga 19 047 värssi. 20. ,,Kalevipoja" kirjanduslik väärtus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises lugejatele. 21. Kreutzwaldi regivärsi jäljendamine eeposes on vaba ja vigaderohke ning seetõttu on
Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed. Emostsioonide kohapealt ei hoidnud ennast tagasi nii metsosopran, kui ka pianist. Nad täitsid enda rolli uskumatult hästi kuna publikum oli väga lärmakas ja raske oli keskenduda. Häälel oli väga ilus kõla ja oli tunda, et solist on proffesionaalne. Hääl ei olnud kahisev ega kähe vaid väga täpne ja terav. Samuti oli kiirete mustlaslaulude puhul diktsioon väga hea, enamasti olid laulud fortes. Brahmsi tempokatele lauludele järgnesid 4 F. Liszt rahulikku ja väga ilusa meloodiaga aariat. Eriti hästi tuli laulu olemus ja sõnumid välja laulja näoilmetest ja liigutustest nt Die Lorelai puhul. Kolm mustlast F.Lizati repertuaarist oli raskem klaveripala aga pianist sai sellega väga hästi hakkama. Põhjamaade autorite laulud olid tunduvalt rahulikumad ja mitte nii keerulise dünaamikaga. Nendest lauludest lausa kiirgas välja põhjamaalikku kargust ja külmust. E
Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad
Seal ta tutvus ka Quincy Jones-iga. Micheal tegi Quincy-ga koostööd, kus Quincy hakkas ta produtsendiks ,,Epic Recordsis". Tema esimese sooloalbumi nimi oli ,,Off The Wall".Sellel albumil oli suur edu terves maailmas. Pärast tehti veel 4 Nr 1 albumit USA-s. Aastal 1982 valmis Micheal Jacksonil uus plaat nimega ,,Thriller".See on plaat, mis on maailmas kõige rohkem koopiaid müünud. Seda on müüdud rohkem kui 50 miljonit plaati terves maailmas. Micheal hakkas tegema oma lauludele videosi.Ta töötas parimate direktorite ja produtsentitega, kasutades uusimaid tehnoloogiasaavutusi ja eriefekte lauludes ,,Billy Jean" ja ,,Thriller".Aastal 1983 Tegi Micheal Jackson esimest korda rahvale kuulsa ,,moonwalk"-i saates ,,Motown 25 years". Aastal 1984 võitis Micheal 8 Grammit ühe õhtuga.Need Grammid olid tema töö eest ,,Thriller" 9 Detsembril 1984 viimasel kontserdil tema maailmatuurist ütles ta ,et ta lahkub täielikult nüüd grupist ja hakkab ainult soolot laulma.
Sellel ajal hakkas tegutsema John Lee Hooker, kes lõi oma bluusi stiili. Samuti hakkas tegutsema sellel ajal ka B.B. King, keda peetakse bluusi kuningaks. John Lee Hooker (22. august 1917- 21. juuni 2001) 1950-ndate mõjuvõimas bluusilaulja, kitarrist ja laulukirjutaja, kelle "kaubamärgiks" oli tema enda loodud bluusi stiil. Ta alustas oma lindistamiskarjääri aastal 1948. Ta oskas väga hästi oma lauludele sõnu välja mõelda ja ta sai oma pika karjääri jooksul mitmeid auhindu. Laule: John Lee Hooker boom boom Blues 1960-ndatel ja 1970-ndatel 1960-ndatel suurenes valge publiku huvi bluusi vastu tänu sellele, et Britannia bändid nagu The Rolling Stones, The Yardbirds ja Fleetwood Mac esitasid klassikalisi Chicago blues stiilis laule. Tänu sellele tekkis British blues Hilistel 60-ndatel tekkis ka West Side blues. West Side
von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu (Louisa), Maria Rander (Brigitta), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv (Gretl), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja vokaalmuusikat. Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti soprani. Muusikalis esitati aastast 1959. Richard Charles Rodgers, kes oli Ameerika helilooja, kirjujtatud muusikat. Muusikali lauludele sõnad on kirjutatud Oscar Hammerstein II poolt aastal 1959. Oscar Hammerstein ja Richard Charles Rodgers on sündinud Ameerika Ühendriikides, New York'is. Lavakujundus oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid "Heliseva Muusika" lavakujundusi, kuid Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla. Etendusel ei puudunud ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid riideid. Naisnäitlejatele olid tehtud ka
Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad
annaabi.ee 
