Laulev Revolutsioon Laulev Revolutsioon on poeetiline ühisnimetus aastatel 1988 kuni 1991 Eestis toimunud rahvuslikele meeleavaldustele kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. 1987. A kevadel puhkes Eestisse kavandatud keskkonnaohtlike fosforiidikaevanduste vastu massiline protestikampaania niinimetatud fosforiidisõda. Noor helilooja Alo Mattiisen ja luuletaja Jüri Leesment lõid laulu ,,Ei ole ükski maa" mis rõhutas kõigi eestimaalaste ühtehoidmist ning solidaarsust Virumaaga. Laulu eri salme esitas kokku kümmekond tollase ENSV armastatumat lauljat ning see sai kiirest väga populaarseks. Tõeline laulev revolutsioon sai alguse aga 1988. A kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva revolutsiooni tippaastaks. Mõned faktid: -14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud ...
1943. aastat värvati ta sõjaväkke. Peale sõjaväge töötas ta ENSV Raudteevalitsuses ning süüdistatuna oma ametiseisundi kuritarvitamises ta arreteeriti. Pärast vangistust elas ta aasta aega Vologda oblastis kuid tuli 1958. aastal salaja Tartusse tagasi. Järgnesid rasked ajad: Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma abikaasa ja väikese poja Jürgeniga. Teda kiusati võimude poolt taga, teda laimati, vakiti maha nii luuletamises, kui selle õpetamises. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 12. augustil aastal 1966 suri Alliksaar vähki. Inspiratsiooni sai Alliksaar esimeste luulekatsetuste tarvis Arbujatelt ja Marie Underi loomingust. Teda on mõjutanud ka 20. aastate luule
Esindajad: Cornielle ja Racine. · ,,Komöödia ülesanne seisneb selles, et parandada inimesi neid lõbustades"-Moliere. 1) Moliere-i (1622-1673) isa oli Pariisi jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister, Moliere ei hoolinud advokaadikutsest ega isa töö jätkamisest, vaid huvitus teatrist, asutas teatritrupi, milles tegutses nii näitekirjanikuna, lavastajana kui ka näitlejana. Moliere julge satiir vihastas vanameelseid ja vaimulikke, teda kritiseeriti ja laimati pidevalt. Kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loe lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Ta peegeldas kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laualt ja värvikalt, kasutas satiiri. Ta varjas oma mõtted nalja ja naeru taha. Moliere kritiseeris silmakirjalikkust, peenutsemist, teadmistega eputamist, võltsi vagadust, mille rüpes peitub saamahimu. Ta pilkas naiivsust ja kergeusklikkust. Moliere on öelnud: ,, Parim, mida võin mina teha, on
Ehk need inimesed, kes on pärit primitiimsematest tsivilisatsioonidest. Metsikud, vabad inimesed. Nad on võimelised tõeliselt armastama ja vihkama. Isegi surema armastuse nimel. Selleks pettunud romantiline kangelane võimeline ei ole. Poeem räägib sellest, kuidas üks noor mees on lahkunud Venemaalt (oma kodumaalt), sest Venemaa tundub talle vale kohana te pettus selles ja pettus armastuses, tundis elutüdimust. Teda jälitati ja laimati. Põgeneb Kaukasuse mägedesse. Ta loodab seal leida seda õnne ja vabadust, mida Venemaal ei saanud. Kui ärkab, on ta küljes ahelad ta on ori. Tserkessid on ta vangi võtnud. Tal on suur isu põgeneda tagasi kodumaale. Teine liin on armastuse liin. Noor ilus tserkessitar armub mehesse. Ühelt poolt armastab teda aga teisalt on see Venelane tema rahva vang. Armastus võidab ja tserkessitar aitab tal põgeneda. Aga kuna
kulmineerudes "On the Origin of Species by Means of Natural Selection" avaldamisega aastal 1858. Ta väitis, et me (loomaliigid) ei teki iseenesest õhust vaid kujuneme teisest liikidest loodusliku valiku abil. See tekitas meeletu kriitika laine. Selle puhul on Darwin ja tema teooria pooldajad paralleelselt koopast põgenenud vang. Nad läksid päikese valguse kätte ja nägid päris reaalsust. Ja ikkagi kui nag rääkisid laiale avalikkusele mida nad nägid, laimati ja peeti neid hulludeks, avalikkus jäi enda koopamaalingute ja valguse varjudele truuks. Darwin läbis samasuguse tee arusaamiseni nagu koopainimene ,,Koopa allegoorias." Platoni jutt sümboliseerib inimese rabelemist päevavalguse poole ja kannatusi, mida tekitavad need mahajäänud, kes peavad istuma pimeduses ja vahtima varje koopaseinal. ,,Koopa allegooria" on Platoni selgitus hinge arengule helguse ja mõstmise poole. Ta näeb
Moliere oli pärit jõukast keskklassi perekonnast. Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Ta asutas kõigepealt teatritrupi, kus ta oli lavastaja, kirjanik ning näitleja, kuid esimene etendus Pariisis kukkus läbi. Järgnevalt mingi Lõuna-Prantsusmaale esinema, kus Moliere avastas enda jaoks komöödia. Tema menutükk oli ,,Naeruväärsed eputised Pariisis", mille kuningas heaks kiitis. Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed ,,Don Juan", ,,Tartuffe", ,,"Meeste kool", ,,naiste kool", ,,Misantroop", ,,ihnus", Õpetatud naised", ,,ebahaige" Tema loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed (võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus) Argetüüpsed tegelased
17821840 Elu Sündis ja suri Itaalis , Genova linnas, kaupmehe perekonnas Sai 11aastasena Itaalis viiuldajana kuulsaks. Isa sundis teda harjutama, näljutas, peksis, karistas ja käskis muudkui edasi harjutada. Tal oli mingisugune kahtlane kõrihaigus, mis teda kurnas. Tal oli väga palju austajaid, inimesed imetlesid tema viiulimängu, arvati et ta on saatan, kuna mängib liiga hästi. Palju kontserte, teenis palju raha. Teda kiusati palju taga, laimati, kadetseti. Looming Iseloomulikud jooned Virtuoosne, meisterlik Kujundirikas Dramaatilised kontrastid Fantaasiaränd Esimene kes mängis peast, noodita Võttis kasutusele uusi mänguvõtteid: o Flazolett kõrgelt mängimine ühel keelel o Mängimine tertsides o Glissando ühelt noodilt teisele libisemine o Vibrato 2 viiulkontserti
tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere. Moliere (1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile. Kuulsaim näidend om ,,Tortuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Tema teatri tegi paeluvaks see ,et ta peegldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui keeegi teine tollane näitekirjanik, ta ei piirdunud lihtsalt eluolu kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand)
1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja vaimulikud ringonnad välja ning Päiksekuninga poolehoiust hoolimatta sai ta loa ühe oma kuulsaima näidendi ,,Tartuffe" lavastamiseks alles pea viie aasta pärast. Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus. Ta suri näidendi ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. LOOMING Kümmekonna aastaga kirjutas Moliere hulga suurepäraseid komöödiaid, mida mängitakse teatrites edukalt tänapäevani. 1661-1673 ,,meeste kool", ,,naiste kool", ,,tartuffe", ,,don juan", ,,misantroop", ,,ihnus", ,,ebahaige"
Ja seetõttu NLKP Keskkomitee otsus "Ajakirjadest Zvezda ja Leningrad" (1946) nagu välk selgest taevast. Selle otsusega kuulutati Ahmatova kui "meie rahva võõra tühise ideetu luule tüüpiline esindaja" lidpriiks ning heideti koos M. Zostsenkoga kirjanike liidust välja, kriitika aga valas ta üle laimuga. Alles pärast Stalini surma algas luuletaja uuestisünd, mis ei tähendanud aga sugugi loominguvabadust. Ahmatova ei murdunud ka siis, kui teda üldrahvalikult laimati. Millist jõudu nõudis selline vaikimine, kuidas õnnestus tal säilitada väärikus, seesama daami hoiak, seda teadis vaid tema ise. Hirm nii homse päeva kui ka poja saatuse pärast ei jätnud teda maha hetkekski. Järjest viidi ära Ahmatova sõpru, tuttavaid, kirjanikke, naabreid; teadmatus, millal jõuab kätte tema kord, näris hinge. See, mida arreteeritutega tehti, selgus alles aastate pärast, kui vangid hakkasid koju tagasi tulema
1646 aastal suundus trupp Lõuna- Prantsusmaale kus neid saatis edu kuni nad olid küpsuse saavutanud. 1659 aastal lavastasid nad Pariisis lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Mida saatis erakordne edu. Näiden meeldis ka monarhile, mis järel kuulus Moliere'ile tema isiklik soosing. Päikesekuninga enda poolehoiust hoolimata kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loa lavastada ühe oma kuulsama näidendi ,,Tartuffe". Ta langes väga tugeva kriitika alla. Teda rünnati, laimati ja sõimati pidevalt. Juba loomingu kõrgperioodil, 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige" 4. etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. Vaevalt kümmekonna aastaga suutis Moliere luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on kindlasti jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse: ,,Meeste kool"(1661), ,,Naiste kool" (1662),
ohvitser O-le andeks ning T saab oma karistuse. Moliere.(1622-1673) Ta asutas teatritrupi, milles tegutses komödiagraafi, lavastaja ja näitlejana. 1659. lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja. Kulus ligi 5a enne, kui ta sai loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Kümnekonna aastaga suutis ta luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse. ,,Meeste kool", Naiste kool, Tartuffe, Don Juan, Misantroop, Ihnus, Õpetatud naised, Ebahaige. Ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid elavamalt ja värvikamalt, kui ükski tollane näitekirjanik. Boileau, luulekunst- (1636-1711),,Luulekunst". kehtestas 17 saj Prantsusmaal poeetika seadused. Normatiivne poeetika.
iseendaga. Tegelaste hingeelu kujutamine muutub peenemaks. Klassitsistlik komöödia – suurem vabadus, kergem žanr. Peegeldas kaasaegset igapäevaelu. Kaasaegse Prantsusmaa päevaprobleemide kujutamine avaram, otsesem. Tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus, tegelaste tüpiseerimine. Kalduvus karakterikomöödia poole. Moliere: kirjanikunimi. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Julge satiir, „Tartuffe“ pärast kritiseeriti, rünnati, laimati. „Misantroop“. Peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid värvikamalt ja laiemalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Vahe satiir. Lahkas inimloomust koos selle vooruste ja nõrkustega. Komöödiad kannavad humaanset moraali ja filosoofiat: ta on inimlikkuse, inimliku lihtsuse pooldaja. Satiiri märklauaks on peenutsejad, teadmistega eputajad, silmakirjalik vabadus. Enamik tegelasi on mitmekülgsed. Näidendite lõpud on tihti kunstlikud, süžee arendus
Teati, et illusioon võrdsusest on täielikult purunenud. Lohutust leiti veel laulust "Inglismaa loomad", aga kohe teatati, et seegi on ära keelatud. Loomade elu oli vilets. Oli aegu, kui loomadele paistis, et nad tegid pikemaid töötunde ja said halvemini süüa kui Jonesi päevil. Loomadele öeldi, et toodang kasvab, aga siiski olid nad näljas. Napoleonist hakati rääkima kui juhist. Teda ülistati. Hukati need, kes olid Lumepalliga mestis. Naaberfarme laimati kordamööda. Sügisel saadi tuuleveski valmis. Napoleon, kes oli Frederickiga äri ajanud, oli tüssata saanud. Varsti toimus Loomade farmile uus kallaletung, mille tulemusena lasti õhku ka tuuleveski. Loomad küll võitsid, aga olid väsinud ja haavatud. Napoleon oli ennast uue autasuga autasustanud. Sel õhtul hakkasid sead alkoholi jooma, kuigi ka see oli reeglitega keelatud. Käsk muudeti jällegi sigadele sobivaks.
enam polnud ja isa, kes just sai oma uue naisega seadusliku lapse, ei aita. Tänu Leonardo Tornabuoni kõrgele päritolule otsustati, et ta ei saaks midagi nii jäledat korda saata ja mõisteti ta süütuks. Nii tehti ka ülejäänutega. Kuid siiski on Leonardo arvatavasti olnud paar kuud vangis. Leonardos kasvas viha inimeste vastu. Kuigi tal oli suhteid, oli ta kreedo: kunstnik peab elama üksi. Nii jääbki ta armuelu meile saladuseks. Teda laimati ka jumalasalgajaks, mis ta ise ei pea õigeks. Pärast afääri Jacopo Saltarelliga kadus Leonardo Firenzest. Ta oli kaotanud sõbrad ja pere, polnud tal enam kedagi lähedast. Ta kardab isegi maalida, kuna kardab, et pole täiuslik. Ta arvab, et kes on vajunud alla põhja, leiab alles siin oma jalgadele toe, et uuesti hooga end üles tõugata. Alles ülekuulamised ja piinamised tõid päevavalgele Medicite ettekavatsetud tapmise sepitsejad
osaliselt tõene, peab vastukommentaar kindlasti kajastama kogu tõde, mitte ainult ettevõttele soodsaid külgi. Avalikkuse petmine hävitab ettevõtte või üksikisiku maine ja avalikust elust tuleb mõneks ajaks (või igaveseks) taanduda. Tavaliselt on usaldust raske uuesti tekitada. Valeinfo oskuslik ümberlükkamine tagab avalikkuse poolhoiu ja sel juhul kahjustub firma või üksikisiku maine ainult väheteadlike inimeste hulgas, kui üldse. Tihti püüab ettevõte, keda laimati (või väidetavalt laimati), esimeste emotsioonide ajendil (mõnikord ka teenust osutava advokaadibüroo soovitusel) ähvardada kohtuga nii meediaväljaannet kui ka 25 ajakirjanikku. Meediaga kohut käimine on suhtekorralduse seisukohast enesetapp. Meediaväljaande kohtusse kaebamine lõpeb sageli nende (moraalse) võiduga. Samuti tuleb ajakirjanikul oma allikaid
Ta oli nii lavastaja, näitleja kui ka komödiograaf korraga mingil eluperioodil. Tema lavanimeks sai Moliére. Ta kuulus rändnäitegruppi. Pärast erakordselt menukat „Naeruväärsed eputised“ lavastamist, pälvis Moliére kuninga soosingu. Samas vihastas ta oma julmade satiiridega* välja vanameelsed ja vaimulikud ringkonnad. Kuigi tal oli juba kuninga soosing, kulus tal enne 5 aastat, et oma esimene näidend „Tartuffe“ lavastada, sest teda kritiseeriti, laimati ja rünnati pidevalt. Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta „Ebahaige“ 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. Moliére peegeldas Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Ta ei piirdunud ka lihtsalt eluoluga, vaid tegi seda kriitliselt, vaheda satiiri vahendusel. Ta näitas oma tegelasi siiski inimlikena. Varjates oma mõtteid nalja ja naeru taha, pani ta kõik oma
aastal Lõ-Prantsusmaale, kus rännati ühest paigast teise. Jõudnud tagasi Pariisi, lavastas trupp erakordse menuga lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised" meeldis monarhile, misjärel sai Moliere keisri soosingusse. Ent oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere Pariisi vanameelseid ja vaimulikke ringkondi. Kulus 5a, et mainest vabaneda ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffe" sellest sai üks kuulsam näidend, siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660ndate keskel algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielud. Moliere'i elu lõppes traagiliselt: suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa lõi. ~10 aastaga suutis mees aga luua hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelmainitutele ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks põhjus on, et ta peegeldas oma kaasaja
Jõudnud tagasi Pariisi, lavastas trupp erakordse menuga lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". See meeldis monarh, misjärel sai autor keisri soosungisse. Ent oma järgmiste komöödiate julge satiiriga oskas Moliere Pariisi vanameelsed ja vaimulikud ringkonnad põhjalikult välja vihastada. Kulus 5 aastat, et mainest lahti saada ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffest" sai aga autori üks kuulsam näidend. Siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Molieri elu lõppes traagiliselt: ta suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa mängis. Kümnekonna aastaga suutis mees aga lua suure hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelpool mainitutele näiteks ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori
29. aprill 2009 Puskini viimased elupäevad tõid tema korteri juurde rahvamassi. See oli esimene kord, kui midagi sellist tehti ühe kirjaniku heaks. Valitsus arvas, et selle taga on mingi põrandaalune liikumine. Sellepärast muudeti tema matusetalituse koht ja tema kirst viidi juba öösel Pihkva kubermangu. Viimased päevad tõid vene kirjandusse uue lauliku Lermontovi, kes kirjutas luuletuse ,,Poeedi surm". Puskini suhtumine Lenskisse oli irooniline. Puskinit ei mõistetud, teda laimati, ta tundis üksindust. Tekkis kahetsus, kuidas vene ühiskond ei saanud aru sellest, kes on Puskin. See näitab väga suurt muutust suhtumises kirjandusse ja luuletajasse/kirjanikku. 18. saj ei võetud kirjanikku üldse tõsiselt. Luuletaja tegi seda oma lõbuks. Lõpuks saadi aga aru, et see ei ole oma lõbuks. Luuletaja panustas tohutult rahvuskultuuri teda tuli väärtustada. See oli pööranguline sündmus vene kultuuris. Miks aga muutus Puskin nii tähtsaks?
Liit). Lisaks kutsuti ellu ka Vabadussõjalaste Rahvaliikumine. Nov 1933 oli üle Eesti olemas 456 mitmesugusd vapside org-i, kuhu kuulus ca 60 000 liiget. Esimese võimaluse neile omapopulaarsust katsetada andsid KOV valimised 1934 jaanuaris. Käivitasid väga aktiivse propangandakampaania. Valimiseelsed kampaaniad 74 omandasid üsna räpase iseloomu, vastaskandidaate laimati ja mustati. Eriti kaugele läksid mõned äärmuslikud vapsid, kes hakkasid ähvardama. Eriti edukad olid vabadussõjalased linnades. Linnades tervikuna said ca 60% häältest, Tlnas, Tratus, Narvas, Nõmmel nende kätte 2/3 kohalikest volikogudest. Maal, valdades jäid vabadussõjalaste tulemused tagasihoidlikeks: valdades 28% häältest asunikele, 26% põllum, vapsidele 10,7%. Tegelikult seisid ees otsustavad valimised aprilli lõpus. 22-23apr riigivanema valimine, 29.39 apr RK valimine
Kõik erakonnad jagasid oma kandidaadid kolmikutesse. Hääli saadi vastavalt sellele, kui palju üht või teist kolmikut oli valimiskasti lastud. Valijatele anti õigus ka kolmest meelepäraseim valik ära märkida Kuid sisi tuli see vapside võimuhaaramisteema (vt üles) ja Tõnisson kuulutas välja kaitsesisukorra. Uued valimised: Käivitasid väga aktiivse propangandakampaania. Valimiseelsed kampaaniad omandasid üsna räpase iseloomu, vastaskandidaate laimati ja mustati. Eriti edukad olid vabadussõjalased linnades. Linnades tervikuna said ca 60% häältest. 1934. a aprillikuuks määratud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johan Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Samal ajal levisid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Riigivanemat süüdistati avalikult, et ta ei ole võimeline
ühest paigast teise. Jõudnud tagasi Pariisi, lavastas trupp erakordse menuga lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". See meeldis monarh, misjärel sai autor keisri soosungisse. Ent oma järgmiste komöödiate julge satiiriga oskas Moliere Pariisi vanameelsed ja vaimulikud ringkonnad põhjalikult välja vihastada. Kulus 5 aastat, et mainest lahti saada ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffest" sai aga autori üks kuulsam näidend. Siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Molieri elu lõppes traagiliselt: ta suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa mängis. Kümnekonna aastaga suutis mees aga lua suure hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelpool mainitutele näiteks ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop"
annaabi.ee 
